Sellel lehel on toodud Tartu observatooriumis peetud seminarid alates 2001. aastast. Loetelu täieneb pidevalt.
Veebiseminar
Vaata seminar järele
Alex is a Marie Curie research fellow in Geoinformatics at the Department of Geography at the University of Tartu, working on geospatial data management and web- and cloud-based geoprocessing with a particular focus on land use, soils, hydrology, hydrogeology and water quality data.
EstSoil-EH development originally started out of Alex's need for a citable, open, reproducible dataset of actionable soil variables for hydrological modelling applications, in particular SWAT. As the work matured, the potential of a national reference soil dataset became apparent and EstSoil-EH was formally published. In addition, new significant use cases emerge around the carbon variables in EstSoil-EH which were developed via a machine-learning model.
Ühine veebiseminariga
Veebiseminar: https://button.ut.ee/b/tul-eyp-3c4
Ürituse eesmärk on tutvustada ESTHubi võimalusi ja jagada kaugseire andmete kasutamise kogemust teaduses ja õppetöös ning riigile vajalike teenuste väljatöötamisel.
ESThub avati Eesti Maa-ametis koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga 2019. a ning pakub teenuseid ettevõtetele, avalikule sektorile ja teadusarendusasutustele. ESTHub arendamine Copernicus programmi raamistikus võimaldab laiendada aktiivset dialoogi kasutajatega ja tutvustada Eesti kosmosevaldkonda rahvusvahelisele kogukonnale.
Seminari juhib Eesti esindaja EL Copernicus kasutajate kogus Anu Noorma (Tartu Ülikool, Tartu observatoorium).
There is mounting evidence that the stellar initial mass function (IMF) could extend much beyond the canonical Mi ~100, Msun limit, but the impact of such hypothesis on the chemical enrichment of galaxies still remains to be clarified. We aim to address this question by analysing the observed abundances of thin- and thick-disc stars in the Milky Way with chemical evolution models that account for the contribution of very massive stars dying as pair-instability supernovae. We built new sets of chemical yields from massive and very massive stars up to Mi ~ 350 Msun, by combining the wind ejecta extracted from our hydrostatic stellar evolution models with explosion ejecta from the literature. Using a simple chemical evolution code we analyse the effects of adopting different yield tables by comparing predictions against observations of stars in the solar vicinity. After several tests, we focus on the [O/Fe] ratio which best separates the chemical patterns of the two Milky Way components. We find that with a standard IMF, truncated at Mi ~ 100 Msun, we can reproduce various observational constraints for thin-disc stars, but the same IMF fails to account for the [O/Fe] ratios of thick-disc stars. The best results are obtained by extending the IMF up to Mi = 350 Msun and including the chemical ejecta of very massive stars, in the form of winds and pair-instability supernova explosions. Our study indicates that PISN played a significant role in shaping the chemical evolution of the Milky Way thick disc. By including their chemical yields it is easier to reproduce not only the level of the alpha-enhancement but also the observed slope of thick-disc stars in the [O/Fe] vs [Fe/H] diagram. The bottom line is that the contribution of very massive stars to the chemical enrichment of galaxies is potentially quite important and should not be neglected in chemical evolution models.
EN
Veebiseminar: https://button.ut.ee/b/wir-ch7-z4w
Aneta Wojnar will briefly present the results obtained so far on low-mass stars in modified gravity. Minimum main sequence mass and Hayashi tracks as a possible test of theories gravity will be discussed. You will see that modified gravity also affects light elements abundance in stars, their luminosity, age, central and effective temperature. For the final discussion, Wojnar would like to present current work on brown dwarfs which seems to be also suitable to test gravity.
Maa ruum; veebiseminar: https://button.ut.ee/b/wir-ch7-z4w
Gaia on Euroopa Kosmoseagentuuri missioon, mille peamiseks eesmärgiks on kaardistada enam kui miljardi Linnutee tähe täpsed asukohad, parallaksid ja omaliikumised. Gaia alustas teaduslikke mõõtmisi 2014. aastal ning missioon kestab vähemalt 2022. aasta lõpuni, loodetavasti 2025. aastani. Praeguseks on avaldatud kolm Gaia kataloogi, neist viimane, EDR3 alles kaks nädalat tagasi. Seminaris räägib Tuvikene lühidalt, mida EDR3 sisaldab ja millised on peamised edasiminekud võrreldes DR2-ga. Seejärel teeb ta mõned improviseeritud päringud Gaia andmebaasi ning visualiseerib saadud andmeid.
Andres Lille tutvustab Euroopa uut satelliidi- ja põllumajandusteenuste platvormi FaST, kus kohtuvad Euroopa kosmoseprogramm (Copernicus ja Galileo) ning säästlik põllumajandus.
Lisainfo FaSTi platvormi kohta
Kes soovib seminariga liituda, palun võtta ühendust Taavi Tuvikesega aadressil taavi.tuvikene [ät] ut.ee.
Astrofüüsika seminarid toimuvad kahe kursuse raames:
magistriseminar astrofüüsikas (LTTO.00.024) – magistrantidele,
astrofüüsika seminar (LTTO.00.026) – bakalaureuseõppe üliõpilastele.
sümmeetria vaatenurgast.
ja siia tuleb sisu.
Veebiseminar: https://button.ut.ee/b/tul-eyp-3c4Vaata seminar järele
A common barrier has been their short flight endurance, what can you do with just 20 minutes in the air at once or if you don’t have recharging infrastructure available? Let’s explore how hydrogen drones solve many of these previous hinderances and enable new use-cases.
https://www.postimees.ee/6997897/teadlased-kaardistasid-eesti-linnades-s...
https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/ilm/analuusid-uu...
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared
Atmosfääri kaugseire vanemteadur Erko Jakobson peab ettekande oma aastast külalisteadlasena USA-s NCAR-i atmosfääriuuringute keskuses.
Maa ruum; veebiseminar: https://button.ut.ee/b/tul-eyp-3c4Vaata seminar järele
"I will present clustering techniques applied for two different types of astrophysical data. First of them are datasets about points in an observed region of space, these are the observational galaxy datasets, and catalogues of complex structure elements detected from the spatial distribution of galaxies. The second type of datasets are of astrophysical simulation images. These are images consisting of millions of pixels, each of which represented in an n−dimensional physical feature space. The data analysis problems for these seemingly different two datasets are after all similar: we want to detect clustering of data points. For spatial objects, we were interested in finding spatial clustering or correlation signals, and for the plasma images, we were interested in finding clusters of similar pixels."
Samal teemal kaitseb Bussov tänavu lõputööd.
Ühine seminariga
Due to rapidly increasing amount of satellite and ground based solar observations, there is urgent demand for fast and scalable data processing methods. Machine learning and especially deep learning is very promising way of solving many tasks in different domains. One such task is for instance solar image restoration, where the aim is to remove from the images aberrations caused by Earth's turbulent atmosphere. There is a potential that in the future such restorations can be done in real time at the site of instrument, so that there is no need to store the raw data. In his talk, Olspert will be discussing this and some other machine learning applications in solar physics which can both increase the quality of the clean data as well as computationally outperform methods commonly used in this field.
Kokkuvõte
During the talk, Veena will discuss the role of the cosmic web environment in establishing the rotation of haloes and galaxies using large cosmological simulations. She will show that haloes in filaments are in general spinning faster than in other web components. She will also present the correlations between the spin-axis of haloes/galaxies with the orientation of the cosmic filaments that they are growing in and show how these trends evolve with cosmic time and filament properties."
Samal teemal kaitseb Veena oktoobris lõputööd, mida saab lugeda Gröningeni Ülikooli veebilehel.
Lisaks tulevad ettekandmisele värsked astronoomiauudised.
We take a close look at the galaxies in the Coma Supercluster and assess the role of the environment (in the form of cluster, group and supercluster filament) in their evolution, in particular examining the role of groups. We characterise the groups according to intrinsic properties such as richness and halo mass, as well as their position in the supercluster and proximity to the two rich clusters, Abell 1656 (Coma) and Abell 1367. We devise a new way of characterising the local environment using a kernel density estimator. We find that the impact of the environment on galaxies is a complex combination of the overdensities on various scales and that Abell 1367 end of the supercluster is in the process of assembly at present, leading to heightened star formation activity in galaxies, in contrast with the Coma-end of the filament system.
Veebiseminar: https://button.ut.ee/b/wir-ch7-z4wVaata seminar järele
Pärast ettekannet uurime, kuidas kajastati Veenuse-teemalist uudist ajakirjanduses. Võrdleme uudiseid Nature Astronomy artiklis ilmunuga.
Seminar on inglise keeles.
Veebiseminarile saab siseneda pool tundi enne algust.
Teemasse sisseelamiseks võib tutvuda artikliga "Astronomy Paper Seminar Participation Guide & Reading Walkthrough".
Within homology theory, persistence quantifies the longevity and stability of topological features. Features with high persistence can be associated with the prominent structural components in the multicomponent, multidimensional cosmic web. Together with another homological feature, the Betti curves, this concisely and richly describes the evolution of the topological shape of the cosmic web. Taking a step back, we then use this information to discern differences in the cosmic web topology between various dark energy cosmologies, as well as to identify a topological bias in the DM halo distribution.
Maa; veebiseminar: button.ut.ee/b/wir-ch7-z4wVaata seminar järele
Esineb Tartu observatooriumi astronoomia professor Elmo Tempel. Värskeid astronoomiauudiseid tutvustab astrofüüsika teadur Jaan Laur.
Małgorzata Słapińska (Poola) peab ettekande teemal „Fütoplanktoni ja veekvaliteedi modelleerimine“.
Esineb Pekka Manninen teemal "About the LUMI supercomputer".
Ühine veebiseminariga[/collapsed]
Veebiseminar: cscfi.zoom.us/j/61894292307
Astrofüüsika seminaris esineb Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi tähefüüsika teadur Tõnis Eenmäe.
Seminaris kantakse ette ka üks astronoomiauudis.
Esineb Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi kaugseire vanemteadur Lea Hallik.
Seminaril räägib Lea Hallik sellest, millised on Copernicuse programmi teenused ning millised on taimestiku optilised omadused ja kuidas satelliitide abil taimestikku uurida.
Lähem teave
Esineb kaugseire nooremteadur Kristi Uudeberg, kes tutvustab oma doktoritööd "Optiliste veetüüpide põhine lähenemine sise- ja rannikuvee veekvaliteedi hindamiseks".
Veebiseminar toimub e-keskkonnas BigBlueButton ja sellega saab ühineda pool tundi enne seminari algust.
Seminaril räägib sellest, kuidas mõjutavad kliimamuutused õhukvaliteeti. Näiteks intensiivistub sellega maapinnalähedasse osooni teke ja halveneb õhusaaste peenosakeste hajumine. Teisalt piiratakse järjest enam saasteainete heiteid, mis peaks parandama õhukvaliteeti. Milline mõju võiks sellel kõigel olla tulevikus rahvatervisele, on ta hinnanud oma uuringutes.
Seminaril käsitletakse järgmisi teemasid.
Veebiseminar toimub e-keskkonnas BigBlueButton ja sellega saab ühineda 15 minutit enne seminari algust.
Ürituse eesmärk on tutvustada ESTHubi võimalusi ja kaugseire andmete kasutajate kogemust nii teadlase, riigiasutuse kui ettevõtja seisukohast, et ühiselt planeerida jätkusuutlikku arengut. Lühiettekannetega esinevad Maili Hirlak (Maa-amet), Martin Menert (Maa-amet), Kai Raudvere (PRIA), Ave Ansper (TÜ Tartu observatoorium ) ja Anti Gruno (AS Datel). Ettekannete järgselt toimub arutelu ja küsimustele vastamine.
Palume kõigil seminariga seonduvalt täita ka "RITA kaugseire" projekti raames koos CGI-ga tehtav küsimustik, mille täitmiseks kulub umbes 15 minutit. Sellega kogutakse infot jätkutegevuste planeerimiseks.
Seminari video
Veebiseminar: https://button.ut.ee/b/kar-4wu-fa9Vaata seminar järele
Robin Kooistra teeb esitluse teemal "Probing heating in the IGM and proto-clusters".
"Sel korral on teemaks HEALPix. Näitan Pythonit kasutades, kuidas HEALPixi kaarti koostada ja selle abil astronoomilisi andmeid visualiseerida. Kes soovib, saab seminari käigus iseseisvalt kaasa töötada ja mõned töövõtted järele proovida.
Lisaks on kavas lühiettekanne ühe astronoomiauudise või värske teadusartikli teemal."
Esineb atmosfääri kaugseire vanemteadur Erko Jakobson Tartu observatooriumist. Seminaril vaadatakse Arktika eri piirkondade ja Läänemere regiooni meteoandmete omavahelisi seoseid nii samal ajahetkel kui ka ajaliselt nihutatuna, et hinnata nende seoste võimalusi pikaajalises ilmaennustuses.
Seoste leidmiseks on kasutatud kliimamudeli CESM-LE pikaajalist kontrolljooksu ja ERA-5 järelanalüüsi mudelit, seoste tulevikuprognoosi hindamiseks on kasutatud CESM-LE ansambli andmeid aastatel 1980–2100.
Kõik on oodatud enne veebiseminari küsimusi esitama
Veebiseminar: https://button.ut.ee/b/a20-6j3-m3wVaata seminar järele
"NIVA" (New IACS Vision in Action) on Euroopa Liidu Horisont 2020 programmi projekt, mis toob kokku üheksa riigi makseasutused (Holland, Taani, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka, Eesti, Leedu, Iirimaa).
Esinevad keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen ning õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik Tartu Ülikooli füüsika instituudist. Seminaril räägitakse COVID-19 pandeemia mõjust õhukvaliteedile kaug- ja lähiseire pilgu läbi.
Ajakava
11.00–11.20 COVID19 mõju õhukvaliteedile Heikki Junninen 11.20–11.30 Küsimused ja arutelu 11.30–11.50 Saastelevi Euroopas ja Eestis Marko Kaasik 11.50–... Arutelu
Kõik on oodatud enne veebiseminari küsimusi esitama. Seda saab teha siin.
Lähem teave Ühine veebiseminariga aadressil https://button.ut.ee/b/a20-6j3-m3w.
Teemaks on asteroseismoloogia ja toimub arutelu kahe video põhjal:
Asteroseismology – The Songs of the Stars – UCLan
How We See Inside a Star With Sound (eelkõige minutid ~17.40–33.00)
Peale selle on kavas Rauno Neito lühiettekanne Betelgeuse läbimõõdu määramisest sada aastat tagasi.
Veebiseminariga saab liituda siin. Osalemiseks on tarvis Zoom-tarkvara, mille saab kergesti paigaldada, kasutades seminari linki.
Linda Gulbe peab ettekande teemal “Närvivõrkude meetodid üksikute puude tuvastamiseks”.
Ettekanded
Anni Kasikov
Teen ettekande talvise Eestimaa taevas säravast punasest ülihiidtähest Betelgeusest, mis sai hiljuti väga palju meediakajastust. Nimelt on Betelgeuse oma eluea lõppjärgus ja võiks õige pea supernoovana plahvatada. Selle aasta algul jäi supernoova siiski tulemata. Räägin ettekandes, millised muutused toimusid Betelgeusega ja miks need astronoomide seas niivõrd palju saginat põhjustasid.
Kertu Metsoja annab ülevaate astronoomiauudistest.
Veebiseminariga saab liituda aadressil ">https://zoom.us/j/201099613.
Euroopa Komisjoni rahastatav Copernicuse programm loob võimalused paremaks atmosfääriseireks ja täpsemateks kliimateenusteks.
Satelliitkaugseire meetodid on jõudnud seisu, mil ka Eesti-suurusel väikeriigil võiks neist kasu kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisel kasu olla. Euroopa Liidu kaugseireprogramm Copernicus on teinud tänuväärset tööd, mille tulemusel on loodud hulgaliselt tasuta atmosfääri- ja kliimateenuseid. Neid andmeid saaks kasutusele võtta vaid teadlaste, avaliku sektori asutuste ja ettevõtete koostöös. Seepärast korraldavad Tartu Ülikooli Tartu observatoorium ja füüsika instituut veebiseminari, et Copernicuse atmosfääri- ja kliimateenuseid tutvustada.
Veebiseminaril räägitakse esiteks Copernicuse kliimamuutuste teenusest, mis pakub andmeid nii mineviku kui ka praeguse kliima kohta, rääkimata tuleviku kliima projektsioonidest. Need andmed on väga olulised, et kaardistada globaalse soojenemisega kaasnevaid regionaalseid kliimamuutusi, mis oleksid oluline sisend selleks, et töötada välja kliimamuutustega kohanemise valdkondlikud strateegiad. Samuti võimaldavad Copernicuse meteoroloogilised andmed tuule- ja päikeseenergia tootmispotentsiaali hinnanguid nii praeguse kui ka tuleviku kliima tingimustes.
Copernicuse atmosfääriteenuse keskmes on info, mis on seotud õhusaaste ja inimeste tervisega, samuti kasvuhoonegaaside emissioonidega. Nende andmete abil saab tuvastada ohtliku õhusaaste piirkondi ja ohtlikult kõrge UV-kiirguse tasemega paiku. Uue põlvkonna satelliidid võimaldavad ka üksikute tugevate saasteallikate ning suuremate linnade õhusaastetasemete ja kasvuhoonegaaside emissioonide monitooringut. Õhukvaliteedi lähipäevade prognoos aitab vähendada tugeva õhu saastatuse episoodide mõjusid.
Seminari toetavad Interregi Läänemere programmi projekt „BalticSatApps“, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ning mille eesmärk on parandada piirkondliku arengu poliitika ja programmide tõhusust, ning RITA programmi strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise uuring „Kaugseireandmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel“, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Kertu Metsoja
Ettekandes annan ülevaate asteroidide füüsikalistest omadustest, toon esile, milliste meetoditega neid leitakse, uuritakse ja jälgitakse, ning millised on praegused aktiivsed missioonid, mis eelnimetatud tegevustega tegelevad. Peamiselt keskendun nendele asteroididele, mis satuvad oma orbiidil Maa lähedale ja võivad Maaga kokku põrgata.
Räägin, miks MESSENGERi missioon ette võeti, millised aparaadid ta pardal olid ja kuidas ta Merkuurini jõudis. Lõpuks arutlen missiooni käigus tehtud avastuste, selle lõpu ja Merkuuri uurimise tuleviku üle (mõned sõnad BepiColombo missiooni kohta).
Veebiseminariga saab liituda aadressil https://zoom.us/j/201099613.
Osalemiseks on tarvis Zoom-tarkvara, mille saab kergesti paigaldada, kasutades seminari linki.
In addition to predicting the features of interest based on remote sensing data one may be also interested in the prediction accuracy. In remote sensing context estimating the prediction accuracy can sometimes be a non-trivial task. In this seminar I would like to share some of my experiences and ideas related to the question of prediction accuracy estimation from a statisticians viewpoint.
Kaugseires on suurte rasterpiltide statistiline analüüs laialt levinud operatsioon. Tihtipeale on see lahendatud, kasutades mõnda laialt levinud universaalset tööriista – Matlab, Orfeo ToolBox, PostGIS. Nende tööriistade kasutamine on õigustatud teadus- ja arendusfaasis, kuid võib rakendustes tekitada ebamõistlikult suurt arvutuskulu. Ettekandes tutvustatatakse meetodeid, millega on võimalik mitme suurusjärgu võrra vähendada suurte rasterpiltide statistilise analüüsi aega.
VeebiseminarVaata seminar järele
Ette kantakse ka astronoomiauudiseid.
Ettekanne tutvustab "RITA kaugseire" projekti maastikupõlengute teema esimesi tulemusi ja plaane. Seminari video
Seminaris räägivad Tartu observatooriumi teadurid, kes on töötanud ja õppinud välismaa teadusasutustes: Heleri Ramler, Jan-Peter George ja Mihkel Kama.
Miks on üldse tarvis andmeid visualiseerida, graafiliselt kujutada? Millised on graafikute tüübid ja miks üht teisele eelistada? Ja millele peaks tähelepanu pöörama, et tulemuseks oleksid suurepärased graafikud? Räägime andmete visualiseerimise suurkuju Edward Tufte sõnastatud printsiipidest ja vaatame konkreetsemalt, kuidas astronoomilisi andmeid graafiliselt kujutada. Seminaris osalejad saavad tagasisidet joonise kohta, mille nad seminariks valmistasid.
Ettekanne on eesti keeles.
Huvi korral võib tutvuda näidisandmete ja Jupyteri töölehega.
Kavas on ka astronoomiauudised.
„Ettekandes kõnelen lühidalt meie tänase metsamaa paiknemise ja erinevate metsakoosluste väljakujunemise ajaloolistest põhjustest, viimasel paaril sajandil toimunud maakasutuse muutustest ning sellest, kuidas neid teadmisi rakendatakse tänapäevases metsa looduskaitses. Metsamaastikku kujundanud protsesse mõistes võiks jõuda praktiliste ja eri pooli rahuldavate tulemusteni ehk selleni, et puudub vajadus looduskaitset ning majandust vastandada. Juba koolifüüsikast on tuntud seaduspärasus „iga jõud tekitab vastasmõju“. Kas see jõud on looduskaitse versus puidutootmine või on mõlemad millegi tagajärg?“
Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on Euroopa suurim mitmesuguseid kosmoseprojekte arendav organisatsioon. Tema tegevus hõlmab teadusmissioone, kanderakettide arendust, navigatsioonisüsteemi Galileo arendamist, Maa seiret, telekommunikatsiooni süsteemide arendamist ja muud. Kõikides nendes valdkondades konkureerib ESA mitme teise riikliku ja eraorganisatsiooniga. Nii on näiteks kanderakettide arenduses vast enim tähelepanu saanud Elon Muski SpaceX.
Lisateave teema kohta
Seminar kestab umbes 45 minutit. Olete teretulnud kuulama ja kaasa mõtlema!
ESTHub on riiklik satelliitandmete keskus, mille kaudu on võimalik otsida, alla laadida ning töödelda Copernicuse satelliitandmeid Eesti ning Läänemere ja selle lähiümbruse kohta. Ettekanne annab lühiülevaate ESTHubi teenustest ja võimalustest kasutaja vaate läbi.
Elmer Joandi peab ettekande teemal „OÜ KappaZeta Sentinel-1 interferomeetrilise töötlusahela kiirendamine ESA SNAP tarkvara riistvaralähedase ümber kirjutamise abil“.
Seminar toimub Tartu observatooriumi suures saalis Tõraveres. Seminariga kaasneb pidulik osa.
Seminaris kantakse ette ka üks värske astronoomiauudis.
„Sisaldab väga lühikese ülevaate minu teadustegevusest ja teaduskõrvasest tööst.“
Ettekanne on inglise keeles.
NB! Seekord algab seminar kümme minutit varem kui tavaliselt ehk kell 14.05.
TÜ füüsikamagistrant Kertu Metsoja räägib Argentina suvekoolist. Ettekanne on eesti keeles.
TÜ Tartu observatooriumi nooremteadur Teet Kuutma räägib enda kogemuse põhjal tööst Põhjamaade Optilise Teleskoobi tugiastronoomina. Ettekanne on inglise keeles.
The way people interact with machines is constantly evolving with the aim of bridging the gap between human intention and machine action. Improved interfaces can deeply alter the way vehicles are controlled, entertainment is consumed or even change lives by enhancing the autonomy of people living with disabilities. In the (near) future, physical interfaces (e.g., touch screen and keyboard) can be replaced with the conscious modulation of biological signals by the user. The combination natural language commands and physical effects results in handling tasks in the most intuitive way.
"I’ll present our current efforts for understanding the physics of turbulence in magnetized, weakly-collisional plasmas. Such turbulent plasmas can be found, for example, in accretion disk coronae, pulsar wind nebulae, gamma-ray bursts, and magnetically-confined fusion reactors. Our results are based on new massively-parallel fully-kinetic particle-in-cell simulations of decaying turbulence. These simulations offer new insights into the physics of the turbulent energy cascade, particle acceleration mechanisms, and possible radiation signatures from such plasma."
TÜ füüsika magistrant Rauno Neito teeb ettekande Öpik-Oorti pilvest.
„Teen sissejuhatuse pilve olemusse (miks selline ala üldse eksisteerima peaks, Öpiku ja Oorti hüpoteesid pilve olemasolu kohta). Seejärel räägin lähemalt pilve struktuurist ja koostisest ning teooriatest selle tekke kohta. Lõpetuseks kirjeldan paari missiooni, mida pilve uurimiseks planeeriti.“
Seminaris kantakse ette ka värskeid astronoomiauudiseid.
TÜ füüsika magistrant Anni Kasikov teeb ettekande süsiniktähtedest ja nende otsimisest Lätis Baldone observatooriumis.
„Räägin meie tööst galaktikate superparve A2142 ja tema ümbruse uurimisel selleks, et aru saada, kuidas superparv ja tema komponentid kosmilises võrgustikus arenevad. Kasutasime galaktikate, galaktikagruppide, filamentide ja superparvede katalooge, mis on koostatud Sloani Digitaalse taevaülevaate andmete põhjal. Oma töös analüüsisime superparve koostist, tema komponentide sidusust, dünaamilist seisundit ja galaktikagruppide ja galaktikate omadusi superparves.“
Tartu observatooriumi vanemteadur Jukka Nevalainen teeb sissejuhatuse röntgenastronoomiasse ja tutvustab soe-kuuma galaktikatevahelise keskkonna (WHIM) uurimist röntgenspektroskoopia abil.
Ettekanne on inglise keeles. Seminaris kantakse ette ka värskeid astronoomiauudiseid.
Nobeli auhinnast poole pälvinud James Peebles arendas füüsikalise kosmoloogia teoreetilist raamistikku. Mayor ja Queloz, kes jagasid auhinna teist poolt, avastasid 1995. aastal esimese sellise eksoplaneedi (planeedi, mis paikneb väljaspool Päikesesüsteemi), mis tiirleb Päikese-sarnase tähe ümber.
Mihkel Järveoja ja Mihkel Oviir peavad ettekande teemal „KappaZeta veebikaart Sentinel-1 ja -2 aegridade sirvimiseks ja niitmise tuvastamise tulemuste näitamiseks“.
Jan Pisek peab ingliskeelse ettekande teemal „Mida võib järeldada president Trumpi säutsudest USA luuresatelliitide kohta“.
Gintautas Mozgeris tutvustab ingliskeelses ettekandes oma põhilisi uurimissuundi metsanduse ja kaugseire vallas.
Aim of the currently ongoing work is to identify and detect thin elongated current sheets in turbulent magnetically-dominated collisionless plasma. This allows us to study these intermittent structures in more detail. We use self-organized maps to create labels for our main deep neural network. The labels will be used to train a masked region-based convolutional neural network architecture (Masked R-CNN). This will be used as the main object detection and instance segmentation algorithm in the simulation loop.
Amol Bonde peab ettekande „Mõõtmismeetodid kaugseires“.
„I will present the main capabilities of the 10.4 m Gran Telescopio Canarias (GTC), located on the island of La Palma. Its present instrumentation plan will be described, together with some of the most relevant scientific results in various fields of Astrophysics.“
„SPHERE/VLT is an extreme adaptive optics instrument designed to directly image exoplanets. It was designed and build by a European consortium (including laboratories from France, Italy, Germany, Switzerland and the Netherlands) from and saw its first light in 2014. Most of the guaranteed time observations (GTO) are related to exoplanets and young disk. I will briefly present some results from these programs. I will then focus on the "Other Science" part of the GTO, aiming at showing that SPHERE is a versatile instrument able to answer key question in a variety of topics. I will present the results obtained via this program, ranging from 3D mapping of asteroids to star clusters via jets from young stars and evolved stars, including the first direct image of the surface of stars.“
It is known that the spatial distribution of galaxies need not necessarily reflect the clustering or distribution of the underlying dark matter. This is the famous problem of bias and this bias is also known to depend on galaxy properties. In many studies, galaxy luminosity and/or stellar mass is used as a convenient proxy of its host dark matter halo. However, it has been shown that clustering of luminosity-selected and stellar mass-selected samples are not identical, especially at higher redshifts (Marulli et al. 2013; Durkalec et al. 2018). I will present our preliminary results on the dependence of galaxy clustering on luminosity and stellar mass in the Galaxy And Mass Assembly (GAMA) survey using marked correlation functions. I will also discuss how this differs for various passbands in the redshift range 0.1 < z < 0.16. Finally, I will try to address a few questions related to the environmental dependence of luminosity in different photometric passbands and stellar mass.
Ingliskeelne kokkuvõte
The International Space University have been conducting 9-week long Space Studies Programs for 30 years. During these programs people interested or working in space from all around the world come together to learn, share and experience an intense course that culminates in intense Team Project at the end. The program focuses on seven space relating departments: Engineering, Science, Applications, Human Performance in Space, Humanities, Management and Business and Economics, Policy and Law. For each department lecturers and specialists in their field from all around the world come to give lectures and oversee departmental activities. During this summer students had the privilege to meet Dr. Pete Worden, Dr. Johann Dietrich-Worner, Dr. James Green, Mr. Niklas Hedman, Dr. Al Ahbabi, astronauts Paolo Nespoli, Jean-Francois Clervoy and Buzz Aldrin. These are just few names of many notable specialist the participants had the privilege to meet.
Järvselja metsade peegeldumisspektrid on kirjeldatavad kiiresti koonduva baasvektorite summana. Viie baasvektori kaalud on leitud mitmese regressiooniga, kus sõltumatuiks muutujaiks on metsade takseerkirjelduste esmased kvantitatiivsed parameetrid.
Indrek Sünter (TÜ Tartu observatoorium)
Ettekanne tutvustab augustis kaitstavat doktoritööd.
This thesis presents the architecture and requirements for ESTCube-1, the design of the Command and Data Handling System (CDHS), its integration with the Electric Solar Wind Sail (E-sail) payload and other spacecraft systems, followed by the in-orbit validation results of CDHS. E-sail is a novel propellantless propulsion technology which would enable quick interplanetary missions, asteroid rendezvous and missions with non-
Keplerian orbits. Launched on 7 May 2013, ESTCube-1 was the first mission to test a prototype of the E-sail payload.
Marta Mõistus (TÜ Tartu observatoorium)
Riho Vendt (TÜ Tartu observatoorium)
Riho Vendt peab ettekande teemal "Usaldusväärsed tugimõõtmised vee kaugseires – ESA projekti "FRM4SOC" tulemused".
Ettekanne tutvustab doktoritööd.
"In this PhD Thesis we study the occurrence of powerful stellar outbursts in the late phases of evolution of stars. Mass loss is a fundamental ingredient to understand the fate of stars, but the related physical mechanisms are still not well understood. This is for instance illustrated by te extraordinary variety of shapes revealed by observations of these stellar outflows, which are in principle not expected considering that stars are basically spherical all over their lives. Three intriguing stellar outflows are studied: the classical nova remnant GK Persei, the nebulosa around the symbiotic binary R Aquarii, and the nebula of the massive B[e] supergiant star MWC 137."
Magistrandid
Bakalaureusetudengid
Iga esineja teeb kuni kümneminutilise lühiettekande.
Sean McGee (Birminghami ülikool)
Be stars are the fastest spinning stars among normal, unevolved stars. Fast rotation profoundly affects the star by changing its geometry, chemical composition and even the Main Sequence lifetime. Another consequence of fast rotation on Be stars is the formation of a circumstellar gaseous disk by material ejected by the star itself.
A very important issue on Be star research, that may have important consequences for theories of stellar formation and evolution as a whole, is to understand how Be stars get such high rotation rates. Three scenarios have been proposed: 1) tidal interactions in a binary system, in which the primary donates mass and angular momentum for the secondary that will eventually become a Be star; 2) Transport of angular momentum from the core to the outer parts along the Main Sequence evolution; and 3) Be stars were already born as fast rotators. It is likely that all three scenarios play a role, but the relative weight of each one is still far from being understood. Scenario 2 have been, for a long time, the most favored one in the literature, mostly due to the large success of the stellar evolution theories of rotating stars from the Geneva group.
In this talk I’ll present a brief overview of each scenario and will discuss recent results that points to a high incidence of binary Be stars, which is a circumstantial evidence supporting scenario 1, and to a low efficiency of angular momentum transfer inside the star, which disfavors scenario 2. This shift in our understanding of how some stars become fast rotators may have far reaching consequences for the study of extreme stellar populations, such as the very metal poor population III stars and the ultimate fate of massive stars.
Tehisavaradari (SAR) eelisteks optiliste ja infrapuna-sensorite ees on võime tungida läbi taimestiku, tundlikkus niiskussisaldusele ning sõltumatus päevavalgusest või pilvkattest. Euroopa satelliit Sentinel 1, mis võimaldab laia ruumilist katvust suhteliselt hea resolutsiooniga ja regulaarsete ajalise intervalliga, seda seejuures tasuta, pakub häid võimalusi töötamaks välja rakendusi keskkonna seiramiseks.
Lühiülevaade "raba-SAR'i" põnevate võimaluste maailmast antakse selle näitel, mida oleme avastanud Endla rabades.
Satadru Bag (IUCAA)
The morphology of a surface can be well studied by the four Minkowski functionals (MFs). MFs contain information from all higher order correlation functions and, therefore, can complement the traditional N-point correlation statistics. The importance of MFs in analysing large-scale structure datasets is increasing rapidly with recent advances in observation and simulation. The Shapefinders are the ratios of these MFs and assess the three physical dimensions of a cluster/void. Similar to the large-scale structure of the universe, the reionization landscape is also very rich in geometrical properties which can be feasibly probed by MFs and Shapefinders. For the first time in the literature, we explored the topology and morphology of simulated HI fields using 3D MFs and Shapefinders during the Epoch of Reionization (EoR). Using the advanced code SURFGEN2, we studied the shapes of the HI isodensity surfaces, together with the percolation process, at different stages of reionization. In this talk, I will briefly explain our novel approach and the results revealing some interesting geometrical features of the HI field during EoR. We are ambitious that our results, based on the simulations, can be compared with that of future observations using the upcoming low-frequency radio interferometers, such as the Square Kilometre Array (SKA).
Ettekanne on inglise keeles ja selle eesmärk on harjutada Living Planet Symposiumi suuliseks ettekandeks.
Aynur Abdulkarimova (Shamakhy Astrofüüsika Observatoorium)
Historical overview, Telescopes of ShAO, The main directions of scientific activity and international relationship, studies of WR stars, POEMS.
Esitlus peetakse eesti keeles, aga slaidid on inglise keeles.
Copernciuse programm on oluline osa uuest Euroopa Liidu kosmosestrateegiast ning käivitatavast Euroopa Liidu kosmoseprogrammist. Kasutajate foorumi liikmena jagan infot, mis senini on saavutatatud ja mis on plaanis järgmiseks perioodiks. Ka Eestis on mitmed teenused kasutusele võetud ja meil on kasulik omavahel olla kursis käimasolevate tegevustega. Üks uuemaid on siin ETAGi algatatud rakendusuuringute programm, mille raames on käivitatud ka kaugseire uuringute pakett.
Tõnu Viik (TÜ Tartu observatoorium)
Tõnu Viik seminarist: "Kuna olen selle observatooriumi inimeste ja tegevusega ammust ajast tuttav, siis polnudki nii imelik, kui mind ekspertkomisjoni liikmeks arvati ja mulle kogu evalveerimiseks vajalik materjal ukraina keeles (!) saadeti. Mis aga mulle kohapeal selgus, sellest lähemalt juba eestikeelses ettekandes".
Vegetation foliage clumping significantly alters its radiation environment and therefore affects vegetation growth as well as water and carbon cycles. The clumping index (CI) is useful in ecological and meteorological models because it provides new structural information in addition to the effective LAI retrieved from mono-angle remote sensing and allows accurate separation of sunlit and shaded leaves in the canopy. Global and regional scale CI maps have been generated using different approaches from a diverse set of Earth Observation multi-angle datasets across wide range of scales: Multi-angle Imaging Spectro Radiometer (MISR) data at 275 m resolution, the Bidirectional Reflectance Distribution Function (BRDF) product from Moderate Resolution Imaging Spectroradiometer(MODIS) at 500 m resolution, POLarization and Directionality of the Earth’s Reflectances (POLDER) data at∼6km resolution, and most recently from Deep Space Climate Observatory Earth Polychromatic Imaging Camera (DSCOVR EPIC) at 10 km resolution. In this presentation, we characterize and inter-compare five available CI products over 20+ forest ecosystem sites, organized within the European Integrated Carbon Observation System (ICOS) research infrastructure, representing diverse forests with different canopy structures. The intercomparison procedure was defined to comply with the best practices proposed by CEOS (Committee on Earth Observation Satellites) Land Product Validation (LPV) sub-group. It corresponds to Stage 1 validation as defined by the CEOS. We illustrate that the vertical distribution of foliage and especially the effect of understory needs to be taken into account while validating foliage clumping products from Earth Observation data with values measured in the field. Satellite measurements respond to the structural effects near the top of canopies, while ground measurements maybe biased by the lower vegetation layers. Additionally, caution should be taken regarding the misclassification inland cover maps as their errors can be propagated into the foliage clumping maps. Our results indicate that select datasets can provide good quality clumping index estimates at pertinent scales for modeling local carbon and energy fluxes.
Elmo Tempel (TÜ Tartu observatoorium)
"4MOST is a state-of-the-art, high-multiplex, fibre-fed, optical spectroscopic survey facility currently under construction for ESO’s 4-m VISTA telescope. Its field-of-view will be large enough to survey a large fraction of the southern sky in a few years, and its multiplex of 2400 fibres enables surveys of millions of objects. During the first five years of operations 4MOST will be used to execute a comprehensive, integrated programme of both Galactic and extragalactic Public Surveys.
4MOST enables many science goals, but our design is especially intended to complement a number of key large-area, space-based observatories of prime European interest: Gaia, eROSITA, Euclid, and PLATO, and future ground-based, wide-area survey facilities like LSST and SKA. 4MOST will unfold maximum impact by operating continuously for an initial five-year Public Survey programme delivering spectra for ≥25 million objects over ≥15 000 square degrees.
During the seminar I will give a brief overview of the 4MOST facility and the planned ten public surveys. Additionally, I will describe how to prepare and optimize an inhomogeneous survey with many individual sub-surveys and scientific goals. The latter is related with my contribution to 4MOST consortium."
Kes tegelevad geoinformaatikaga ja millega geoinformaatika tegeleb? Kas ja kuidas geoinformaatika on seotud kaugseirega ning kuidas saavad need kaks suunda olla üksteisele kasulikud?
"I will present my PhD thesis aimed at uncovering the role of cluster evolution, and in particular cluster mergers, in the evolution of their constituent galaxies, and in determining the scatter of the Butcher-Oemler effect, which links the fraction of blue galaxies in clusters with their redshift. We employ multi-object spectroscopy to probe the mixture of galaxies and their distribution in 31 clusters with 0.15<z<0.35. We concentrate on two particular clusters, A520 and A963, both at z=0.2, known to have very different mixture of galaxies and different recent evolutionary history. A963 is relatively relaxed cluster while A520 is a major merger observed ~0.2 Gyrs after core passage. The two straddle the scatter, at z=0.2, of the Butcher-Oemler effect. We also probe the nature of the blue galaxies in A963, responsible for the BO effect, via the deepest 21cm, HI observations ever made, constituting 1400 hours of integration with the Westerbork Synthesis Radio Telescope.
Ülo Mander (Tartu Ülikool)
Naerugaasi (dilämmastikoksiid N20) voogude mõõtmine ökosüsteemi- ja maastikuskaalas Prof Ülo Mander (Tartu Ülikool) peab ettekande teemal “Naerugaasi (dilämmastikoksiid N20) voogude mõõtmine ökosüsteemi- ja maastikuskaalas”.
Prof Ülo Mander (Tartu Ülikool) peab ettekande teemal “Naerugaasi (dilämmastikoksiid N20) voogude mõõtmine ökosüsteemi- ja maastikuskaalas”.
Anneli Palo ja Jaanus Remm (Tartu Ülikool)
Maapealse laserskanneri mõõtmisandmetest Järvselja kaasikus on leitud lehtede kaldenurkade jaotused kase, haava, lepa, pärna ja vahtra võrades.
Lehtede kaldenurkade jaotused varieeruvad liigiti ja kõrgusega võras.
Esimese aasta doktorantide Ave Ansperi ja Moorits Muru atesteerimisseminar, kus doktorandid kirjeldavad oma plaanitava doktoritöö sisu ja ajakava. Ave uurimisteema on „Satelliidi-, lennuki- ja kontaktmõõtmiste sünergia keskkonna seisundit iseloomustavate biofüüsikaliste parameetrite hindamisel“, Mooritsal „Galaktilised filamendid kosmoloogilistes J-PAS vaatlustes“. Seminar kestab u 45 minutit. Olete teretulnud kuulama ja kaasa mõtlema! Keelevalik langetatakse kohapeal vastavalt kuulajaskonnale.
Juttu tuleb satelliitidest nagu Iceye X1 ja X2, Capella, NovaSAR CYGNSS, CubeRRT, MicroMAS ja teised.
Maa-ametil on 2018. aasta lõpuks valmimas riiklik satelliidiandmete keskus nimega ESTHub. ESTHub pakub kiiret andmete alla laadimise teenust ning riigiasutustele, ülikoolidele ja teadusasutustele ka andmete töötlemise võimekust. Eesti huviala kohta kogutakse ESTHubi Sentinel missioonide ning ka Landsat 8 andmeid, millest moodustuv andmearhiiv annab võimaluse teostada aegseeria analüüse või osaleda piirkondlikes kaugseire projektides. Lähiriikidest on taolised riiklikud andmekeskused olemas Soomel, Rootsil, Poolal, Norral ja Saksamaal. ESTHub-i abil loodetakse riiklikes teenustes enam kaugseire andmeid kasutusele võtta ning toetada ülikoole ja teadusasutusi teadusprojektides osalemisel nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel.
Lea Hallik peab ettekande teemal „Puulehtede pigmendisisalduse ajalised muutused: lühiülevaade sellesuvisest mõõtmiskampaaniast“.
Eessõna
Kosmose kolm teadust: astronoomia, astrofüüsika ja kosmofüüsika – nende uurimisobjektid ja meetodid on erinevad. Kosmofüüsika uurimisobjektiks on eelkõige keskkond, millises liiguvad inimene ja tema loodud aparaadid. Inimese tegevus n.n. lähikosmoses liigitub kaheks: keskkonna uurimine (space research) ja uurimine kosmosest (space study of.....).
Nõmmiku kosmosevallas tegutsemise etapid
Põhilised eksperimendid kosmoses
Lähikosmose radiatsiooniväljade seaduspärasuste väljaselgitamine ja arvutusmudelite koostamine
Töö Rahvusvahelise Standardiseerimiseorganisatsiooni kosmose keskkonna ekspertide töögrupis
Formaalsed tulemused
The activity of the symbiotic binaries AG Dra, AG Peg and Z and observed by amateur astronomers
Symbiotic stars are strongly interacting systems with orbital periods of hundreds to thousands of days. The long-term photometric, as well as spectroscopic observations of these systems, are needed to study the physical mechanism responsible for their observed activity. Both amateur and professional astronomers play important role in such monitoring. We present the preliminary results of the investigation of symbiotic systems AG Dra, Z And and AG Peg during their current active stages based on spectroscopic and photometric measurements obtained by amateur astronomers grouped in the Astronomical Ring for Amateur Spectroscopy (ARAS) and American Association of Variable Star Observers (AAVSO), respectively.
Ettekanne põhineb erinevate ilmaprofiilide jaoks arvutatud atmosfääri ülapiirile jõudva soojuskiirguse analüüsil, kasutades kiirguslevi mudelit FUTBOLIN. Võrdluses on ka hüpoteetilised olukorrad kahekordse CO2 ning kahe- ja kümnekordse CH4 kontsentratsioonide jaoks, samuti IPCC RCP-prognooside kontsentratsioonid. Lisaks kasvuhoonegaaside suhtelisele olulisusele hinnatakse ka näiteks kahekordse CO2 otsest mõju maapinna temperatuurile.
Esinevad Tartu observatooriumi nimelised stipendiumid saanud noored teadlased.
Teet Kuutma (Ernst Julius Öpiku nimeline stipendium) „Galaxy Evolution in Filaments of the Cosmic Web“
Mirjam Randla (Juhan Rossi nimeline stipendium) „Teekond merepõhjast pinnale“
Iaroslav Iakubivskyi (Charles Villmanni nimeline stipendium) „Nanosatellites and space research: an interdisciplinary approach“.
Be stars are main-sequence stars and a specific subclass of B type stars with the unique characteristic of showing H I Balmer emission lines in their optical spectra that originates from a circumstellar disk around the star. Over the past 50 years, the Galactic Be star ω CMa has exhibited quasi-regular outbursts, every 8 years or so, when the star brightens by about half a magnitude in the V-band. During these outbursts a new disk is formed during the first 3-4 years, and then dissipates in the following 4-6 years. We have access to a rich dataset (including photometry, polarimetry, interferometry and spectroscopy) of ω CMa since March 1964 covering several outbursts and quiescence phases. Thus, nature has provided us the perfect experiment to study how Be star disks grow and dissipate.
There is an increasing body of evidence that suggests that Be disks are well described by the Viscous Decretion Disk (VDD) model according to which the formation and structure of the disk depend on the kinematic viscosity of the gas. However, most observational tests of the VDD to-date were done for systems that do not display strong temporal variability. We use the rich dataset available for ω CMa to perform the first in-depth test of the VDD scenario in a system with strong temporal variability.
We use the radiative transfer code HDUST to analyze and interpret the observational dataset. From this analysis we (1) obtain a realistic physical model of the circumstellar environment; (2) measure the viscosity parameter of the gas, both during the formation and dissipation phases of the disk; (3) obtain a reliable estimate of the stellar mass and angular momentum loss rates during outburst.
Our simulations offer a good description of the photometric variability, which suggests that the VDD model adequately describes the structural evolution of the disk. Furthermore, our analysis allowed us to determine the viscosity parameter a, as well as the net mass and angular momentum (AM) loss rates. We find that a is variable, ranging from 0.1 to 1.0, not only from cycle to cycle but also within a given cycle. Additionally, build-up phases have larger values of a than the dissipation phases. We also find that, contrary to what is generally assumed, during dissipation the outward AM flux is not necessarily zero, meaning that ω CMa does not experience a true quiescence but, instead, switches between a high AM loss rate state to a low AM loss rate one during which the disk quickly assumes an overall lower density but never zero.
We confront the average AM loss rate with predictions from stellar evolution models for fast-rotating stars, and find that our measurements are smaller by more than one order of magnitude.
The model developed using the V-band photometry as a constraint was applied to several other observables. Overall, the results of this multi-technique study were very positive, with a good match for multi-band photometry, polarization, and most spectroscopic characteristics.
This is a very relevant result, as it proves that a model that was constructed from constraints only from the very inner part of the disk (the V-band light curve), could be extended to the whole disk and to other physical processes.
DSCOVR EPIC-u taimkatte andmestik (VESDR)
Europlanet brings together researchers active in planetary and space research from across Europe. Since 2005, Europlanet has provided Europe’s planetary science community with a platform to exchange ideas and personnel, share expertise, research tools, data and facilities, define key science goals for the future, and familiarise and engage stakeholders, policy makers and European citizens with planetary science. The Europlanet programme was founded through a €2 million Framework 6 coordination Action and subsequently developed through a €6 million Framework 7 Research Infrastructure Europlanet RI which, for the first time, provided a structure for transnational access to leading planetary science facilities. Today, Europlanet is a collegial organisation designed to support European planetary science with a sustainable, active community for decades to come.
To date Europlanet has a membership of over 60 institutions, linked by a Memorandum of Understanding (MoU), that have agreed to cooperate on an informal and mutually beneficial basis. Europlanet members include past beneficiaries of Europlanet as well as new partners. By the end of this decade, Europlanet aims to have more than 180 members signed up to the MoU – at least 90% of planetary science institutions in the European Research Area.
For Tartu Observatory, Estonia and other young EU countries, Europlanet helps to integrate in the planetary science community by applying its technology, telescopes and astronomical expertise. For example, for the upcoming call of Europlanet facilities and services Nigel Mason has invited Andris Slavinskis as a coordinator of the Baltic–Finnish Europlanet Hub and he is happy to help with further interest and questions.
20.6.18
Ave Ansper (magistritöö) „Sentinel-2/MSI võimalused Euroopa Liiduveepoliitika raamdirektiivi rakendusteks“
Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi kohaselt tuleb hinnata, suuremate kui 50 hektarit, järvede ökoloogilist seisundit ning saavutada ökoloogiline klass vastavalt algtingimustele vähemalt "hea". Sentinel-2/MSI on kõrglahutusega satelliit, mille suur ruumiline lahutus, võrreldes teiste veekvaliteeti hindavate satelliitidega, võimaldab saada informatsiooni Eesti väikejärvede kohta. Olulisel kohal on sobiva atmosfääri korrektsiooni leidmine, et eemaldada satelliitpiltidelt atmosfääri mõju. Seejärel on võimalik leida empiiriliste algoritmide rakendamisel klorofüll-a sisaldus järves, mis on oluline parameeter järve ökoloogilise seisundi hindamisel. Satelliitandmete kasutamine annab võimaluse luua pikaajalisi andmeridu, mille abil on võimalik uurida veekogude seisukorra muutusi.
Kerttu-Liis Kõks (bakalaureusetöö) „Järvede optilise klassifikatsooni põhised heljumi algoritmid”
Eesmärk on tutvuda heljumi kontsentratsioonide tuletamise algoritmidega, testida algoritmide rakendatavust veetüübi-põhiselt Eesti järvedest koosnevale andmesetile ja uurida välja valitud parimate algoritmide rakendatavust OLCI satelliitpildile.
Getter Põru (bakalaureusetöö) „Veekogude klassifitseerimine satelliidiandmetelt multinomiaalse logistilise regressiooniga“
Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise statistika eriala bakalaureusetöö eesmärk oli luua statistiline mudel, mis satelliitsensori poolt mõõdetavate peegeldumisspektrite põhjal prognoosib iga optiliselt keerulise veekogu satelliitpildi piksli jaoks, millisesse veetüüpi ta kõige tõenäolisemalt kuulub. Töö teoreetilises osas on antud ülevaade veekogude kaugseirest ja tutvustatud peakomponentide analüüsi ning multinomiaalset logistilist mudelit. Töö praktilises osas on maapealsete mõõtmiste põhjal loodud mudel, mida on võimalik rakendada satelliidiandmetele.
The advanced stages of high-mass stars are characterized by episodic mass losses expelled during instability phases. My study aims to shed light on the nature of three luminous extreme stellar types; the B[e]SGs, Luminous Blue Variables (LBVs), and the Yellow Hypergiants (YHGs). Characterizing their properties is undermined by that, in outbursts, actual photospheres are usually veiled under optically thick material. Key for assigning these types a proper evolutionary state is to assess the composition and geometry of their ejecta. I will highlight the role of the CO molecule to trace the warm circumstellar gas which survives the strong radiation field and is embedded in circumstellar disk/rings. Particularly, I will discuss on the case of five hot LBV candidates in M33, which were chosen as bright infrared targets to investigate their molecular environment and refine their classification. We conducted medium-resolution spectroscopy with GNIRS/GEMINI in the K−band and report CO emission in two stars, which is modeled to emerge from surrounding Keplerian disk/ring. The identification of the carbon isotope 13C and for one of the two stars, a significantly low 12 CO/ 13 CO ratio, implies an evolved stellar state. A candidate B[e]SG displays an absorption CO profile, which may be attributed to a jet, stellar pulsations, or a cool companion. Finally, the featureless infrared spectra of two stars suggest a low-density gas shell or dissipation of the molecule due to the ionizing temperature of the star. Follow-up monitoring is suggested for evaluating the stability of the gas structure and for identifying possible cool companions.ja siia tuleb sisu.
Tartu ülikooli tudengid Moorits Muru ja Oskar Aava tutvustavad oma magistri- ning bakalaureusetöö tulemusi.
Moorits Muru Detection of WHIM structure candidates in the SDSS spectroscopic survey A significant fraction of the local baryons as predicted by the LambdaCDM cosmology models are not detected in surveys. One proposed solution to the missing baryons problem is that it is in form of diffuse warm-hot intergalactic medium (WHIM). Studies on simulation data have shown a correlation between galaxy luminosity overdensity in the filamentary network and WHIM overdensity. In this work, the correlation is applied to SDSS spectroscopic survey data. Study of WHIM structures over a selection of line of sights is presented.
Oskar Aava Kosmoloogilise keskkonna mõju galaktikate morfoloogiale
Eva Neuwirthová (Univerzita Karlova v Praze) peab ettekande teemal „Lehe optiliste omaduste seosed leheanatoomiaga”.
Jan Pisek will make a presentation about his joint collaboration with Matheus Boni Vicari and Mathias Disney from University College London “Fast and simple method for estimating leaf inclination with terrestrial lidar scanning point clouds”.
Eugene Ustinov on Vene päritolu atmosfääriteadlane ning meie kunagine kolleeg ja koostööpartner, kes töötab praegu NASA JPL-s. Seminaris tutvustab ta oma raamatut „Sensitivity Analysis in Remote Sensing”.
„In this talk I will address the sensitivity analysis (SA) of mathematical models of physical objects and processes. In a wide number of applications, it is of substantial interest to know the sensitivities of
Kõik me teame, kuidas Kopernik Päikese seisma ja Maa liikuma pani.
Enne seda olevat analoogilise tembuga hakkama saanud ainult Joosua. Lugegem Piiblist: "Sel päeval, kui Jehoova andis emorlased iisraellaste kätte, lausus Joosua Jehoovale Iisraeli silme ees:„Päike, püsi paigal Gibeoni kohal ja sina, kuu, Ajjaloni oru kohal!” Päike püsiski paigal ja kuu ei liikunud, kuni rahvas oli oma vaenlastele kätte maksnud."
Landsat-8 OLI and Sentinel-2 MSI images from years 2015 and 2016, 1:10,000 digital soil map and a large number of reference samples was used with a random forest machine learning implementation in GRASS GIS to construct tree species map for the entire territory of Estonia (42,755 km2). Class probabilities for seven main tree species, an extra class for other species and probability of the forest cover not confirming forest definition was imputed for each pixel. Validation of dominant species distribution by area sowed very strong correlation at county level both in state forests (R2=0.98) and in private forests (R2=0.93). Validation of tree species composition using harvester measurement data from 2,045 regeneration felling areas showed also very strong correlation (R2=0.75) with the measured values of the share of coniferous trees. There was some tendency to overestimate the share of more common species and underestimation was found for the species with smaller share. The accuracy for the share of deciduous species that were present in smaller number of reference observations, was substantially smaller. Validation of the results by using data from 659 large sample plots from the database of the Estonian Network of Forest Research and 3,002 small sample plots from the National Forest Inventory (NFI) data base confirmed the findings based on of harvester data. The NFI data revealed also a decrease of estimation error with the increase of forest age. Overall, the constructed map provides valuable data about tree species composition for the forests where no up to date inventory data are available or for the projects that require continuous cover of tree species data of known quality over the entire Estonia.
TÜ inimgeograafia professor Rein Ahas peab ettekande teemal „Kas suurandmetest on ühiskonnauuringutes kasu? Paradigmamuutustest geograafias.“
Infotunnis tutvustatakse Eramus+ programmi võimalusi. Programm toetab nii üliõpilaste kui ka akadeemiliste ja mitteakadeemiliste töötajate rännet.
Kuupäev
Esineja nimi
Ettekande pealkiri
Keel
Ruum
21.12.17
Anu Reinart
ET+EN
Maa
7.12.17
Erko Jakobson
6.12.17
Gayoung Chon (Max Plancki maavälise füüsika instituut)
30.11.17
Tarvi Verro
Projekti „SATIKAS“ eesmärk on automatiseeritud süsteemi loomine niitmise tuvastamiseks ESA poolt avalikult jagatavate Sentinel-1 ja Sentinel-2 andmete põhjal. Ettekandes antakse ülevaade süsteemi arhitektuurist ja tarkvaraarenduse käigus üles kerkinud probleemidest.
29.11.17
Maret Einasto
22.11.17
Teet Kuutma
Galaktikate ja suuremastaabilise struktuuri, kus galaktikad asuvad, arengu uurimiseks on vajalik vaatluseid täiendada arvutisimulatsioonidega. Tartu Observatooriumi kosmoloogid ja galaktikate füüsikud on pikka aega kasutanud Sloani digitaalse taevaülevaate (SDSS) tulemusi oma töödes. Hiljuti avaldas Virgo konsortsium EAGLE simulatsioonide andmebaasi. EAGLE on tumeda aine ja nähtava aine simulatsioon, mis simuleerib struktuuri teket punanihkest 20 kuni tänapäevani. Selles ettekandes esitlen SDSS ja EAGLE punanihke ~ 0 galaktikate mõningaid statistilisi omadusi ja näitan, kui hästi nad omavahel klapivad (või ei klapi).
16.11.17
Aigar Niglas (Tartu Ülikool)
15.11.17
Andi Hektor ja Taavi Tuvi (KBFI)
In the seminar we will present our biased view of the recent developments of dark matter physics in the context of astro-particle physicist. We are summing up some ideas on dark matter physics from the first gravitationally measured neutron star merge event. Next, we will comment the ideas and constraints related to 'primordial black hole dark matter'. Then we are proposing some ideas how one can exploit the Gaia experiment and some strong lensing data to resolve finer substructures of dark matter. Finally, we give a mini-review cosmic ray physics in the energy range from MeV to TeV. We will sum up the ‘anomalies' in this energy range: positron excess above 10 GeV, antiproton excess above 20 GeV, gamma ray excess at 2-5 GeV at the Galactic Centre and differences in the spectral indexes and the brakes in the “should-be similar and simple" power-law spectra of protons and heavier elements.
Seminaris antakse üle Jaan Einasto rahvusvaheline stipendium 2017. aasta konkursivõitjale.
8.11.17
Renato Dupke (Rio de Janeiro observatoorium)
2.11.17
Andres Kuusk
ET
1.11.17
Martin Krššák (Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika labor)
19.10.17
18.10.17
Peeter Tenjes
Peeter Tenjes räägib tähevooludest, tumeda aine minihalodest ja Gaia DR2-st.
11.10.17
Christian Pfeifer (Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika labor)
One direction in the search of observable imprints of quantum gravity studies is the study of modified dispersion relations for fundamental particles on spacetime. They model the pictorial idea that higher energetic particles interact stronger with the quantum nature of gravity then lower energetic ones. Famous proposals how to implement this idea explicitly are so called Rainbow-Gravity, Doubly/Very/Deformed/DeSitter Special Relativity, kappa-Poincare Curved Momentum Spaces or Relative Locality. They all lead to a modified dispersion relation for particles propagating through flat spacetime. However to link modified dispersion relations to a quantum gravity effect we need to study them on curved spacetimes. In order to do so we will identify dispersion relations with the Level sets of Hamilton functions which govern the motion of fundamental point particles. Considering homogeneous and isotropic as well as spherically symmetric Hamilton functions we can derive observables, like the time of arrival of photons which are emitted from the same source at the same time but with different four momenta and the innermost circular photon orbits around black holes. As soon as deviations from the general relativistic dispersion relation are present new observable effects emerge. For the homogeneous and isotropic Hamiltonian I discuss the so called lateshift, for the spherically symmetric Hamiltonian we find that the innermost circular trajectories for photons around a black hole depend on the photon energy.
Esitluse slaidid
5.10.17
Viktor Vabson
Viktor Vabson peab loengu „Mõõtemääramatus, Bayesi hindamismeetod“.
6.9.17
Michel Curé, (Valparaiso Ülikool, Tšiili)
30.8.17
Andrzej Niedzielski (Torun Centre for Astronomy, Poola)
28.8.17
Christopher Haines (Osservatorio Astronomico di Brera, Milaano, Itaalia)
23.8.17
Jaan Laur
13.7.17
Ahlem Jemai
Marss
7.6.17
Kristiina Verro
5.6.17
Ketlin Reis
Töö eesmärk on õhusaasteleviku mudeli SILAM valideerimine.
SILAMi arvutatud atmosfääri optilise tiheduse (AOD) väärtusi on plaanis kasutada aastatel 1990-2014 toimunud aerosoolide sesoonsete muutuste analüüsimiseks. Eelnevalt viidi läbi mudelarvutuste võrdlus 13 Läänemere piirkonnas asuvas Aeroneti seirejaamas mõõdetud AOD väärtustega. Saadud tulemused tulevad seminaris ettekandmisele.
25.5.17
Martin Jüssi
24.5.17
Indrek Vurm
Gamma-ray bursts (GRBs) are the most energetic explosions in the Universe after the Big Bang. They are observed as sudden flashes of gamma rays from random directions in the sky, lasting from seconds to minutes. GRBs are thought to result from cataclysmic events associated with the birth of a compact object (neutron star or a black hole) either in the collapsing core of a massive star or in a NS-NS or NS-BH merger. Despite being discovered almost half a century ago, the mechanism of their emission is still a matter of active debate. I will review our current understanding of the processes at work and will discuss how detailed numerical modelling can place constraints on the physical conditions at the source as well as the GRB environments.
17.5.17
Anne Lähteenmäki (Aalto Ülikool, Soome)
In this talk I review recent work done at Metsähovi Radio Observatory on various classes of active galactic nuclei (AGN). By combining observations at several frequencies, from radio to gamma-rays, we can study the variability and spectral energy distributions, and therefore the processes governing the behaviour and properties of AGN. We use data not only from the Metsähovi radio telescope but also from a large number of other instruments, for example, the Planck and Fermi satellites to name a few. In my research I concentrate on two very different types of AGN; radio-loud blazar-type AGN such as flat spectrum radio quasars and BL Lac objects, and low-luminosity AGN, usually presumed radio-quiet or even radio-silent, such as Narrow-line Seyfert 1 galaxies. My goal is to study the formation and evolution of relativistic jets, and how particularly young sources fit in the evolutionary and unification scenarios of AGN.
10.5.17
Taavi Tuvi (Tartu Ülikool)
Cosmic rays are high energy charged particles originating from deep space. Although discovered now more than a century ago many questions of their origin are still unanswered. Even more remarkable are recent discoveries of their spectral behavior that differ noticeably from the predictions of standard models widely used to date. This indicates both the inadequateness of current models and the possibility for extra sources from astrophysics and the so called new physics. In this talk we discuss the newest results from AMS-02 experiment and their implications.
Esitluse video | slaidid
9.5.17
Pekka Heinamäki (Tuorla Observatoorium, Soome)
4.5.17
Kalju Eerme
Autorid: Kalju Eerme, Margit Aun, Uno Veismann, Ilmar Ansko, Leho Rips, Helena Gapeyeva
Rasvlahustuv vitamiin D eksisteerib loomsetes organismides, inimesed kaasa arvatud, vitamiin D3 kujul. Kui erüteemse mõjuspektri esimene variant pakuti välja juba 1926. aastal, siis vitamiin D fotosünteesi esimene mõjuspekter koostati alles 1982. aastal ja selle põhjal võeti 2006. aastal vastu CIE standard. Alternatiivne mõjuspekter Austraalias Queenslandi ülikoolis (QUT) tehtud uuringute põhjal valmis aastal 2010 ja veel üks Hollandis RIVM-is tehtud teoreetiliste uuringute põhjal tehtu aastal 2016. Kui Päike kerkib horisondist umbes 20 kraadi kõrgusele algab vitamiin D teke UVB kiirguse toimel. Kiiritustiheduse kasvades toimub sama spektripiirkonna energia arvel järjest enam erüteemefekt ja isegi tekkinud vitamiin D lagunemine. Veel suurematel kiiritustihedustel hakkavad domineerima DNA kahjustused.
Tõraveres Bentham spektromeetriga kogutud andmetest on arvutatud CIE2006 ja QUT mõjuspektritega päevadoosid ja leitud, et need CIE2006 põhinevad on südasuvel 10 korda ja südatalvel 20 korda suuremad kui QUT mõjuspektritega saadud. CIE2006 mõjuspektri adekvaatsus on kaheldav. QUT ja RIVM mõjuspektrid on omavahel päris heas kooskõlas. Võtmeküsimus on peale mõjuspektrite kuju erinevuse vitamiin D sünteesiva doosi ülemine piir.
27.4.17
Lea Hallik
Lühiülevaade H2020 projekti „MULTIPLY“ hetkeseisust
Lea Hallik annab ülevaate H2020 projekti „MULTIPLY“ hetkeseisust.
19.4.17
Vahagn Harutyunyan (Sapienza University of Rome, INAF – Capodimonte Astrophysical Observatory)
18.4.17
Jaan Einasto, Peeter Tenjes, Rain Kipper
8. aprillil 100 aastat tagasi sündis väljapaistev Eesti astronoom Grigori Kuzmin. Selle tähtpäeva puhul korraldame Tartu Observatooriumis 18. aprillil 2017 temaatilise seminari, kus võtame põgusalt kokku Kuzmini eluloo, teadustöö ja selle väljundi tänapäeva.
Seminar algab kell 10.30 vabas vormis koosviibimisega Tartu Observatooriumi peahoone kohvikus ning jätkub kell 11.00-12.30 ettekannetega saalis. Üles astuvad Jaan Einasto, Peeter Tenjes ja Rain Kipper.
Kuzmini erakordse selguse ja säraga kirja pandud stellaardünaamika- ja galaktikatealane teadustöö ei pälvinud tema eluajal väärilist rahvusvahelist tähelepanu, olles avaldatud üksnes venekeelsetes väljaannetes ning osalt ka üldse avaldamata jäädes. Osa olulisi töid ei jõudnudki avaldamiseni. Kuid tema teaduslik pärand elab edasi Tartu Observatooriumis läbi viidud galaktikaid ning tumeainet käsitlevates uuringutes ja kajab järjest rohkem vastu ka astronoomiaüldsuse areenilt.
Lähiajal avaldab Tartu Observatoorim Kuzmini tähtsamate publikatsioonide inglisekeelsed tõlked.
Video seminarist
Slaidid
Jaan Einasto
Rain Kipper
17.4.17
Jan Pisek
12.4.17
Harry Enke (AIP, Potsdam, Saksamaa)
7.4.17
Jake Turner (Virginia Ülikool, USA)
6.4.17
Ants Vain (Maa-amet)
30.3.17
Jaan Pelt
Jaan Pelt peab ettekande „Sagedus-sõltuvad korrelatsioonid ja Päikeselt tulev kiirgushulk“.
29.3.17
Jaco de Swart (Amsterdami Ülikool, Holland)
Uncovering the nature of 'dark matter' -- a type of nearly undetectable matter, hypothesized to account for an observed excess of gravitational forces -- is one of the most profound and visible problems in current-day physical sciences. Although the problem can be traced back to the 1930s, it was not until the early 1970s that the issue of 'missing mass' was widely recognized. In this paper I explore why it was that the dark matter problem became prominent only after such a long period. I argue that it was not only the advancement of new evidence, like flat rotation curves, that gave rise to interest in dark matter.
Rather, to understand the establishment of dark matter we should take into account both the institutional developments in astronomy of the 1960s, and the rise of the discipline of physical cosmology. Only when regarding this broader context, I show, we can make sense of how dark matter came to matter.
23.3.17
Kaupo Voormansik
Kaupo Voormansik annab ülevaate Sentinel-1 rakendustest taimkatte kaugseires.
22.3.17
16.3.17
Martin Ligi
Ettekandes tutvustatakse valminud doktoritööd. Juhendajad Tiit Kutser ja Anu Reinart. Ettekanne on inglise keeles ettevalmistuseks kaitsmiseks.
Doktoritöö kaitsmine toimub 28. märtsil kell 10.15 Vanemuise 46-301.
9.3.17
Urmas Peterson
2.3.17
Aarne Männik (Tartu Ülikool)
Jätkame rääkimist Eesti kliimast. Ettekandes esitatakse subjektiivne vaatenurk Läänemere regiooni atmosfääri kliima modelleerimise valdkonnas Eestis tehtust, tutvustatakse kogemusi regionaalse kliima modelleerimisel projekti EstKliima raames ning dokumendi „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“ koostamisel.
22.2.17
Maciej Bilicki (Leideni Observatoorium)
16.2.17
Ain Kallis
Eesti kliima tulevikku on läbi mängitud mitmel korral, alates 1996. aastast. Ettekandes esitakse viimase kliimaprojekti stsenaariume ja kaasnevaid mõtteid.
15.2.17
Juhan Liivamägi
Margit Aun
8.2.17
Jussi Ahoranta (Helsingi Ülikool, Soome)
Jussi Ahoranta peab ettekande „Observations of asymmetric velocity fields and gas cooling in the NGC 4636 galaxy group X-ray halo“.
2.2.17
Tiit Nilson
27.1.17
Tartu Observatooriumi kauaaegse teaduri Olavi Kärneri 75. sünniaastapäevale pühendatud teadusseminar.
Ettekanded: 1. Kaarin Riives-Kaagjärv. Olavi Kärneri õpinguaastad 2. Sirje Keevallik. Kolleeg, kellega polnud võimalik tülli minna 3. Jaan Pelt. Solaarkonstandi muutlikkusest 4. Piia Post. Kliima tolerantsist 5. Heino Mardiste. Eesti orienteerumise grand old man
Seminari juhatab Piia Post.
24.1.17
Eero Vaher (Leideni Ülikool, Holland)
AMUSE on tarkvara astrofüüsikaliste simulatsioonide tegemiseks, mis võimaldab erinevaid N-keha, täheevolutsiooni, hüdrodünaamika ning kiirguslevi koode hõlpsasti ühendada. AMUSE kasutab juba olemasolevate koodidega ühildumiseks Pythonit. AMUSE võimaldab ühikute teisendamist ning objektorienteeritud liidest, haldab numbriliste koodide tööd ning lubab lihtsasti kasutada paralleelarvutusi.
Ettekandes tutvustatakse põgusalt AMUSE'iga töötamist. Kõik huvilised võiksid AMUSE'i enda arvutile installida, et oleks võimalik ettekande ajal kaasa töötada. Lihtsaim viis AMUSE'i installimiseks on siit binaarversioon alla tõmmata ning lahti pakkida.
19.1.17
12.1.17
Jan Pisek peab ettekande „Lehtede nurkjaotused erinevatel liikidel“.
22.12.16
Anu Reinart peab ettekande „Kuhu areneb TO kaugseire?“.
21.12.16
Mihkel Pajusalu
15.12.16
Tanel Tamm
14.12.16
Reet Adamsoo (Tartu Ülikool)
8.12.16
5.12.16
Külalised Ukrainast, Valgevenest ja Lätist
Dr Mikhail Medvedsky, Head of the Department for Astrometry and Space Geodynamics Main astronomical observatory of National Academy of Sciences of Ukraine
Dr Vadym Naumov, Head of Photonics Lab, Senior Research Scientist, National Academy of Sciences of UkraineDr Fiodar Pliavaka, Head of fast-running processes department, Heat and Mass Transfer Institute of National Academy of Science of Belarus
Dr Ilgmars Eglitis, Director of the Institute of Astronomy, University of Latvia
28.11.16
Dmitrii Krasnov (Eesti Maaülikool)
Dmitrii Krasnov peab ettekande „Metsaaluse mikrotopograafia rekonstruktsioon fotogramm-meetriliste meetoditega“.
17.11.16
Mirjam Randla
10.11.16
Toomas Tõrra (Eesti Maaülikool)
Ettekandes käsitletakse järgmisi küsimusi:
3.11.16
Andres Kuusk, Joel Kuusk
20.10.16
Kairi Raabe
19.10.16
Roberto de Propris (Tuorla Observatoorium, Soome)
Michael West (Lowelli Observatoorium, USA)
17.10.16
Kaugseire II kursuse tudengid
13.10.16
Autorid: Andres Kuusk ja Joel Kuusk
Kokkuvõte: SkySpec-i spektritest Järvseljal on hinnatud aerosooli optiline paksus ja atmosfääri veeauru hulk, kasutades atmosfääri kiirguslevi mudelit 6S.
Võrdlus AERONET-i päikesefotomeetri andmetega Tõraveres neil päevil, kui Järvselja SMEAR-jaam ja Tõravere on samas õhumassis, näitab küll mõningaid süstemaatilisi erinevusi nii aerosooli optilises paksuses kui veeauru hulgas, aga korrelatsioonid on tugevad. 6S inversiooniga leitud parameetrite väärtused lubavad arvutada spektraalse valgustatuse suure täpsusega.
12.10.16
26.9.16
Rudolf Gális, Jaroslav Merc (P. J. Šafáriku Ülikool, Slovakkia)
14.9.16
Prof Bodo Ziegler (Viini Observatoorium, Austria)
Professor Bodo Ziegler peab ettekande „Kinematics and gas metallicities in distant galaxies“.
5.9.16
In the evolution of the cosmic web dark energy plays an important role.
To understand the role of dark energy we investigate the evolution of superclusters for three different cosmological models: the standard model SCDM with Omega_matter =1 and Omega_Lambda=0, the conventional model LCDM with Omega_matter=0.28, Omega_Lambda=0.72, and a hyper-dark-energy model HCDM with Omega_matter=0.29 and Omega_Lambda=0.91. Numerical simulations of the evolution are performed in a box of size 1024 Mpc/h, all models with identical realisations. Superclusters are searched using density fields smoothed with 8 Mpc/h kernel. Visual inspection of density fields of models shows that all principal structural elements of the web are present at all epochs and for all models. The standard model SCDM has about 2 times more superclusters than other models, SCDM superclusters have smaller diameters and smaller total luminosities. The HCDM model has slightly larger and more luminous superclusters than the LCDM model.
Distribution functions for the LCDM model are in best agreement with functions of the real SDSS supercluster sample.
29.8.16
27.6.16
Sébastien Viaen (Gent)
9.6.16
Krista Alikas
Krista Alikas will make a short presentation about her doctoral thesis titled "From research to applications: monitoring optically complex waters with MERIS/ENVISAT data". She will defend her doctoral thesis on 15 June 2016 at 10:15 at Physicum W. Ostwaldi 1, room B103.
Ürituse koduleht
25.5.16
Gutnar Leede, Grete-Lilijane Küppas, Moorits Mihkel Muru
19.5.16
Eva-Maria Tõnson, Hugo Treffneri Gümnaasium
11.5.16
Grigoris Maravelias (Ondrejovi observatoorium, Tšehhi Vabariik)
Massive stars affect strongly their environment through their intense stellar winds, which transfer momentum and energy to the interstellar medium and enrich it with chemically processed material as they evolve. This interaction becomes substantial in short-lived transition phases of massive stars (e.g. B[e] Supergiants, Luminous Blue Variables, Yellow Hypergiants) in which mass-loss is more enhanced and usually eruptive. However, these phases are not well-understood, such as the lack of B[e] Supergiants predicted from stellar evolution theory. In order to improve our knowledge for the particular class of B[e] Supergiants we have initiated a campaign to study them with high-resolution optical and near-infrared spectroscopy. This tool allow us to investigate their complex circumstellar environment, consisting of a combination of atomic, molecular and dust regions of different temperatures and densities. We use the strategic [OI] and [CaII] emission lines, and the CO bandheads to probe the structure and the kinematics of their formation regions. We find that these emission lines form either in a single or in multiple equatorial rings, a probable result of previous mass-loss events.
Esitluse slaidid | video
5.5.16
4.5.16
Urmas Haud
An overview of the problems detected by me in the first data release of the EBHIS. A brief description will be provided of the problems that have already been solved and the main attention will be devoted to the still open questions.
28.4.16
Veljo Kimmel
27.4.16
An overview of the aims, technical setup, data reduction stages of the survey and comparison of the EBHIS with other similar surveys. The main attention will be focused on the problems that must be solved to get from raw telescope records clean HI data.
21.4.16
Silja Põldma
Kliima pideva muutumise ja inimtegevuse tõttu on järjest enam hakanud siseveekogudes levima tsüanobakterid, mis võivad sobivate tingimuste esinemisel moodustada ulatuslikke õitsenguid. Osa tsüanobakterite liike on mürgised, avaldades negatiivset mõju erinevatele ökosüsteemi lülidele, ka inimestele.
Töö eesmärgiks on spetsiaalsete MERISe algoritmide (MCI, FLH, MPH) abil hinnata Peipsi järves tsüanobakterite biomassi ning leida Peipsi järve jaoks sobivaim algoritm. Selleks kasutatakse korrigeeritud MERISe L1 pilte, mille põhjal arvutatakse algoritmide väärtused. Valideerimiseks kasutatakse riikliku keskkonnaseire raames kogutud in situ andmeid, milleks on klorofüll-a kontsentratsioon, tsüanobakterite biomass ning fütoplanktoni biomass. Uurimise alla võeti aastad 2008–2011. Lisaks uuritakse töös tsüanobakterite ruumilist ja ajalist varieerumist Peipsi järves ning hinnatakse erinevate keskkonnatingimuste mõju tsüanobakterite levikule.
20.4.16
Enn Kasak (TÜ õigusteaduskonna teaduse metodoloogia dotsent)
Esineb TÜ õigusteaduskonna teaduse metodoloogia dotsent Enn Kasak.
7.4.16
Spatial and temporal patterns of forest background (understory) reflectance are crucial for retrieving biophysical parameters of forest canopies (overstory) and subsequently for ecosystem modeling. In this study we retrieved seasonal courses of understory normalized difference vegetation index (NDVI) from multiangular Moderate Resolution Imaging Spectroradiometer bidirectional reflectance distribution function (MODIS BRDF)/albedo data. We compared satellite-based seasonal courses of understory NDVI to understory NDVI values measured in different types of forests distributed along a wide latitudinal gradient (65.12°N–31.35°N).
Our results indicated that the retrieval method performs well particularly over open forests of different types. We also demonstrated the limitations of the method for closed canopies, where the understory signal retrieval is much attenuated.
6.4.16
Annan lühikese ülevaate Seinte perest (Universumi suurimate superparvede kogumid), tutvustan perekonna uut liiget, BOSSI taevaülevaate Suurt Seina punanihkel z = 0.47, ja räägin meie tööst Sloani Suure Seina superparvede dünaamilise seisundi ning evolutsiooni uurimisel.
Pilt: Sloan Great Wall
Pilt: Boss Great Wall
24.3.16
Dr Fabien Cremona (EMÜ PKI limnoloogiakeskuse vanemteadur)
Dr Fabien Cremona peab ettekande „Eesti järvede metabolismi hindamine pidevmõõtmiste meetoditega“.
23.3.16
Anna Aret
Emission-line stars are typically surrounded by dense circumstellar material, often in form of rings or disc-like structures. Line emission from forbidden transitions traces a diversity of density and temperature regimes. Of particular interest are the forbidden lines of [O I] λλ6300, 6364 and [Ca II] λλ7291, 7324. They arise in complementary, high-density environments, such as the inner-disc regions around B[e] supergiants. To study physical conditions traced by these lines and to investigate how common they are, we initiated a survey of emission-line stars. Here, we focus on a sample of nine B[e] stars in different evolutionary phases.
17.3.16
16.3.16
Michaela Kraus
B[e] supergiants are a group of evolved massive stars in a short-lived transition phase. During this phase, these objects eject large amounts of material, which accumulates in a circumstellar ring or disk-like structure, revolving around the star on Keplerian orbits. The mechanism responsible for the mass ejection is, however, yet unknown. In most objects, the disks seem to be stable over many decades. This guarantees these disks as ideal chemical laboratories to study molecule formation and dust condensation. Combining high-resolution optical and infrared spectroscopic data allows to search for emission features that trace the disk structure, kinematics, and chemical composition at different distances from the star. I will present an overview of the status of our knowledge about the structure and kinematics of B[e] supergiant stars' disks, based on currently available information from different observational tracers.
10.3.16
Mait Lang
Poolsfäärifotosid ja digitaalseid pilte on metsas võrastiku läbipaistvuse hindamiseks kasutatud juba üle kuuekümne aasta. Enamasti on kasutatud taeva ja taimkatte heleduse kontrastil põhinevat klassifitseerimistehnikat, et saada läbipaistvuse hinnang. Võrastiku läbipaistvus on defineeritud kui taimkatte all mõõdetud ja taimkatte peale langeva kiirguse suhe. Cescatti (2007) näitas, et paari tänapäevaseid digikaameraid saab kasutada taimkatteanalüsaatorite asendajatena, kui inimsilmale vaatamiseks kohandatud kujutiste töötlemise asemel teha arvutused otse kaamera sensori lugemitest ehk toorpiltidest. See meetod nõudis aga kaht kaamerat, millest ühega mõõdeti metsa all ja teisega lagedal. Lang jt. (2010) näitasid, et kui kasutada võrastikus olevaid auke, siis saab pealelangeva kiirguse ennustada üle poolsfääri ja mõõtmisteks piisab ühest kaamerast.
2007. aastast alates on tehtud võrastiku läbipaistvuse mõõtmisi Järvseljal siirdesoomännikus, kus asub RAMI testala. Eestis vahetuvad männikutes okkad üldiselt kahe kuni kolme aastaga ja igal sügisel variseb korraga 25..30% okastest. Poolsfääripiltide aegreast paistab see välja. Aga kas tegemist esimese korraga, kui sellist fenomeni poolsfääripiltidelt kellelgi mõõta õnnestub või on ikkagi tegu mingi metoodilise artefaktiga?
9.3.16
Tiit Sepp
Identifying the nature of dark matter is the central problem of (particle) astrophysics. Even though the abundance of dark matter in the universe is about five times as large that of ordinary baryonic matter, very little is known about the properties of the particles that make up dark matter. One possibility is that not all of it is without self-interactions. This talk is exactly on this part of the dark sector. Both theory and simulation results of the interacting dark matter – the dark plasma is given. Talk is in English, unless all attendees understand Estonian.
3.3.16
Jaan Liira (Tartu Ülikool)
Dr Jaan Liira peab ettekande teemal „Kas iga inimmõju puistule tähendab ökoloogiliselt negatiivset tulemust?“, tuues näiteid inimmõjutatud puistute struktuurist ja mitmekesisusest. Jaan Liira on taimeökoloogia vanemteadur Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis.
25.2.16
Thomas Jagdhuber (Saksa Kosmosekeskuse (DLR) Mikrolaine ja radartehnika instituut (HR))
Tartu Observatooriumis on külas Dr Thomas Jagdhuber Saksa Kosmosekeskuse (DLR) Mikrolaine ja radartehnika instituudist (HR), kes peab kaks ettekannet: pinnase niiskuse kaardistamisest kaugseirega ning DLR HR instituudi ja tema uurimisteemade tutvustus.
10.00–10.45 Soil moisture estimation with remote sensing
11.00–11.45 DLR Microwaves and Radar Institute and its research activities
DLR HR on üks maailma juhtivaid teadusasutusi radarkaugseire tehnoloogia ning mõõtmiste füüsikaliselt korrektse interpreteerimise alal.
Satelliidimissioonidest on DLR HRil märkimisväärne panus SRTMi, TerraSAR-X ja TanDEM-Xi õnnestumisel. Lähiaastatel on neilt välja tulemas seni täpseim (12 m horisontaalne ja 2 m vertikaalne lahutus) ülemaailmse ulatusega TanDEM-X mõõtmiste põhine kõrgusmudel. Tartu Observatoorium on teinud DLR HRiga koostööd alates 2011. aastast.
18.2.16
17.2.16
Tõnu Viik
11.2.16
Satelliidiandmete militaarrakendustele suunatud koostööseminar
4.2.16
Evelin Kangro
28.1.16
Muutustest metsaga aladel Eestis ja lähivälismaal
20.1.16
Agnieszka Bialek (National Physical Laboratory, UK)
14.1.16
16.12.2015
Boris Deshev
Galaxy populations in the merging cluster Abell 520
15.12.2015
Aleksandr Holtõgin, Olga Tsiopa (Peterburi Riiklik Ülikool, Venemaa)
Tsiopa esitluse slaidid
Holtõgini esitluse slaidid
9.12.2015
Elmo Tempel
In the first part of my talk I introduce the recent paper “The lopsided distribution of satellite galaxies”. The second part of my talk is dedicated to the Bisous model. I will introduce some recent studies where we used the Bisous model and I will give some prospects what are the planned developments of the model.
30.11.2015
Maret räägib fotodest, esineb luuletaja Riina Einasto. Pärast sööme kohvikus koos valgusekringlit.
Ava näituse foto
26.11.2015
Seminaris esitletakse 2008 – 2013 AvaSpec-256 ja Bentham DMc150F-U-ga saadud UV kiirguse mõõtmisandmeid. Kuna aegrida on tehnilistel põhjustel katkendlik, rakendati kogu perioodile varasemalt välja töötatud mudeleid. Välja on toodud nii mõõtmistest saadud kui ka mudeliga arvutatud UVA ja UVB päeva doosid ning nende võrdlus. Saadud tulemustega pikendati ka varasemalt koostatud aastadooside aegridasid, mis algavad 1955. aastast.
25.11.2015
Andris Slavinskis
Andris Slavinskis tutvustab oma doktritööd "ESTCube-1 attitude determination", mille kaitsmine toimub 26. novembril 2015 Physicumis, ruum B103. Kokkuvõte: Uuring viidi läbi Tartu Ülikoolis, Tartu Observatooriumis, Soome Meteoroloogia instituudis ja Eesti tudengisatelliidi programmis. Doktoritöös tutvustatakse satelliidi ESTCube-1 asendi määramise süsteemi, mille otstarve on satelliidi orientatsiooni kindlakstegemine erinevate taustsüsteemide suhtes. ESTCube-1 on ehitatud vastavalt CubeSat standardi nõuetele (≈ 10 cm × 10 cm × 10 cm) ja saadeti orbiidile 2013. aasta mais, kus see tegutses kuni 2015. aasta maini. Selle põhimissiooniks oli katsetada Maa orbiidil elektrilise päikesepurje tehnoloogiaid. Elektriline päikesetuulepuri on uudne Päikesesüsteemis liikumise moodus, mis kasutab tõukejõu saamiseks Päikeselt väljapursatavate elektriliselt laetud osakeste voogu ehk päikesetuult.
ESTCube-1 asendi määramise süsteemi põhieesmärgiks on leida satelliidi orientatsioon parema täpsusega kui 2° järgmiste tegevuste jaoks: satelliidi suure kiirusega pöörlema panemisel (sajad kraadid sekundis) tsentrifugaaljõu abil purje väljakerimiseks ja selle protsessi jälgimiseks, päikesepurje elektrilisel laadimisel sünkroonis satelliidi pöörlemisega ning mõõtmaks nurkkiiruse muutumist laetud päikesepurje ja ionosfääri plasma vahelise elektrostaatiline jõu tulemusel.
Asendi määramise süsteem koosneb magnetomeetridest, nurkkiiruseanduritest ja Päikese suuna anduritest. Maa magnetvälja ja Päikese asukoha mudeleid kasutati vastavate andurite mõõtmistega võrdlemiseks. Asendi määramiseks kasutati Kalmani filtrit. Süsteem karakteriseeriti laboratooriumis ja simulatsioonidega enne starti. Orbiidil parendati süsteemi oluliselt tarkvara uuenduste ja uuesti karakteriseerimisega. Sõltumatuks valideerimiseks kasutati satellidi poolt tehtud fotodel põhinevat orientatsiooni leidmise meetodit. Süsteemi karakteriseerimise ja valideerimisega näidati, et asendi määramise täpsus on parem kui 1,75° mis täidab eksperimendi poolt seatud nõudeid.
Töö täisversioon
19.11.2015
Marina Haldna (Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus)
Marina Haldna Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusest (MSc matemaatilise statistika erialal) peab ettekande teemal “Statistiliste seoste hindamine Eesti suurjärvede keskkonnamonitooringu andmete alusel”. Juttu tuleb suurjärvede seirest üldiselt, järve vee erinevatest näitajatest ja nendevahelistest seostest. Teatavasti on vee ökosüsteemi erinevate näitajate koosmuutumine loomulik protsess, mis on põhjustatud erinevatest välistest keskkonnatingimustest (põhiliselt ilmastik). Statistikapakettide SAS/STAT ja R protseduure kasutades näidatakse katsetusi, kuidas eralda tunnuste omavahelisi põhjuslikke seoseid kooskõikumistest, mis on põhjustatud välistest teguritest, pikaajalistest muutustest ning ruumilisest paiknemisest.
12.11.2015
Aveliina Helm (Tartu Ülikool)
Tartu Ülikooli botaanika osakonna vanemteadur Aveliina Helm peab ettekande teemal “Taimede liigirikkus rohumaadel – maastiku struktuuri ja kasutusajaloo mõju”. Juttu tuleb suureskaalalistest ja maastiku tasemel faktoritest, mis mõjutavad taimede liigirikkuse mustreid rohumaadel. Elurikkuse kujunemine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta ainult kasvukoha keskkonnatingimused vaid ka maakasutuse ajalugu, kasvukoha ruumiline struktuur ning liigifondi suurus.
Kuu
11.11.2015
Ladislav Hric (Slovaki Teaduste Akadeemia Astronoomia Instituut, Tatranska Lomnica)
AG Dra is a well-known bright symbiotic binary with a white dwarf and a pulsating red giant. In the system of AG Dra, three periods of variability are detected. The longer one around 550 d is related to the orbital motion we discovered already in last millennium (1999), the shorter one around 355 d and interpreted as pulsations of the red giant. Finally in 2014 we understood that there is the third period in range from 359 to 375 days. The outbursts in the system are just repeated with this last period.
4.11.2015
Rudolf Gális (P. J. Šafáriku Ülikool, Košice, Slovakkia)
Intermediate polars represent a major fraction of all cataclysmic variables detected by INTEGRAL in hard X-ray. These object have been recently proposed to be the dominant X-ray source population detected near the Galactic centre and they also contribute significantly to the X-ray diffuse Galactic ridge emission. Nevertheless, only 25 % of all known intermediate polars was detected in hard X-ray so far. This fact can be related with activity state of these close interacting binaries. Multi-frequency (from optical to X-ray) investigation of intermediate polars is essential to understand physical mechanisms responsible for observed activity of these objects.
29.10.2015
Lehestiku agregeerituse ehk klasterdumisindeksi hindamine mitme vaatesuuna SWIR (lühilaineinfrapuna) satelliidipiltidelt
22.10.2015
Dr Arvo Tullus (Tartu Ülikool)
Lühikese raieringiga metsandus (SRF) on Eestis uudne metsakasvatuslik meetod, mis pakub muuhulgas alternatiivi endiste põllumajandusmaade taaskasutuselevõtuks. Põhja-Euroopas peetakse SRF jaoks väga perspektiivikaks hübriidhaaba kuid ka arukask on viljakatel endistel põllumaadel osutunud väga kiirekasvuliseks. Viimase 15 aasta jooksul on Eesti hübriidhaava- ja arukasekultuurides püsiproovitükkidel uuritud puude kasvukäiku ja seda mõjutavad tegurid, istandike mõju mullaviljakusele ja looduslikule mitmekesisusele. Hübriidhaab ja arukask on katseliikideks ka metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise (FAHM) katses, kus uuritakse põhjalaiuskraadidel kliimamuutuse tulemusena prognoositava õhuniiskuse suurenemise mõjusid lehtpuupuistutele ning on täheldatud mõjusid puude kasvukiirusele, toitainete omastamisele mullast, fenoloogiale, puidu koostisele jm.
21.10.2015
In the era of integral field spectroscopy, there will be lot of observations which leads to possibility of modeling the kinematics of galaxy. We developed and tested a method to model galaxy dynamics with Jeans equations and third integral.
15.10.2015
Poolautomaatne üleujutuste tuvastamine metsastunud aladel polarimeetrilise Sentinel-1 ja ALOS-2 radariandmestiku abil
14.10.2015
Konverents Peterburis V. V. Sobolevi 100. sünniaastapäeva puhul
8.10.2015
Lea Hallik räägib H2020 projektist MULTIPLY.
5.10.2015
Dietrich Baade (ESO)
The E-ELT and the VLT Instrumentation – Two Brief Introductions to ESO
1.10.2015
Ettekanne rajaneb 2013 Rannu TerraSAR-X HH/VV ning 2015 Rannu ja Kambja Sentinel-1 VV/VH eksperimendi tulemustel ja modelleerimisel. Antakse ülevaade leitud seostest ning nende võimalikest põhjustest vastavalt radari-füüsikale ja modelleerimisele. Näib, et polarimeetriline radar on peamiselt tundlik taimestiku struktuurile ning mullaniiskuse mõju on juba rohkem kui 0.5 kg/m2 märja biomassi korral minimaalne. Arutatakse ilma mõju üle ja kuidas seda tuleviku operatiivteenuses kõige paremini arvesse võtta.
24.09.2015
Kalju Eerme, Margit Aun, Uno Veismann
Vaatluse all on ajavahemik 11. aprillist 31. augustini, mil keskpäevane päikese seniitnurk jääb vahemikku 50 kuni 35 kraadi. Bentham spektromeetriga registreeritud spektritest on arvutatud terve päeva ja keskpäevase 6 tunni kahes variandis (UVB ja UVA vaheline piir 315 ja 320 nm) nii otse energeetilises kui erüteemtundlikkusega kaalutud vääringus. Nende iseärasustest ongi jutt. Võrdluseks on vaadatud keskpäevaste tundide panust integraalsesse kiirgusesse.
17.09.2015
Joel Kuusk, Ilmar Ansko
Joel ja Ilmar viibisid augustis kolm nädalat Inglismaa metroloogia keskasutuses (National Physical Laboratory) ning uurisid erinevate spektroradiomeetrite spektraalse hajuvalguse ja mittelineaarsuse omadusi. Ettekandes selgitatakse probleemi tagamaid ja esimesi saadud tulemusi.
16.09.2015
Eero Vaher
Gas giants are believed to form far from their host stars. The existence of hot Jupiters means that they must have migrated to where they are today. The presentation will give a short overview of different planetary migration mechanisms and the role of migrating gas giants in the formation of our Solar System based on numerical simulations.
10.09.2015
Jan Pisek will report on his joint endeavors with Branden McNeil (West Virginia University, USA) and Harald Lepisk how to best use UAV-mounted cameras to measure leaf angles in broadleaf canopies.
9.09.2015
Laurits Leedjärv
Püüan anda lühiülevaate mõnest teaduslikust teemast (näiteks tähetekke galaktikad, Linnutee struktuur, massiivsed tähed, Päike ja teised magnetiliselt aktiivsed tähed). Räägin natuke ka IAU kui organisatsiooni asjadest ja kui aega jääb, siis ka turistlikumaid muljeid O'ahu saarest.
3.09.2015
Analüüsitakse taimkatte analüsaatori LAI-2000 algoritmi eelduste paikapidavust ja võimalikke süstemaatilisi vigu optiliste meetoditega lehepindala indeksi mõõtmisel.
4.06.2015
Kanalisuhte algoritmide testimine Eesti vete jaoks
3.06.2015
Roberto de Propris, (Tuorla Observatoorium)
Morphological evolution of cluster galaxies from z=0.2 to 1.4
28.05.2015
7-8. mail 2015 toimus Taanis Põhjamaade Osooni Grupi iga-aastane konverents – NOG2015. Ettekandes tutvustatakse Põhjamaade Osooni Gruppi ja selle osalisi. Samuti antakse ülevaade eri riikides aktuaalsetest teemadest ja probleemidest UV-kiirguse ja osooni vallas.
27.05.2015
25.05.2015
Dr Tang-Huang Lin (Center for Space and Remote Sensing Research, National Central University, Jhongli, Taiwan)
Impacts of urbanization on urban heat island intensity (UHI) and local precipitation over Taipei city from ground-based and space-borne perspectives
21.05.2015
Validation of airborne hyperspectral data on lake Peipsi
Foliage clumping – what can the SWIR part of the spectrum tell us about it?
20.05.2015
AG Draconis is a symbiotic binary star with an early type (spectral class K) cool giant. Its hot component is a white dwarf whose high luminosity (about 1000 solar luminosities) is maintained due to thermonuclear shell burning of accreted matter. AG Dra undergoes frequent outbursts of 1-3 mag, they can be divided into hot and cool ones. Major cool outbursts occur at about 12-15 years intervals, while minor scale hot outbursts can repeat almost once a year. Spectroscopic observations of AG Dra have been performed on our 1.5-meter telescope since 1997. Together with colleagues from Slovakia we have analysed these observations as well as the available photometric observations. Some trends and regularities in the behaviour of the strongest emission lines (hydrogen Balmer series alpha and beta, He I at 6678 A, He II at 4686 A) will be discussed. Of special interest is the spectral line at 6825 A, encountered only in symbiotic stars and originating as Raman scattering of the O VI photons on the atoms of neutral hydrogen. Nature and physical mechanism of such frequent outbursts in so called classical symbiotic stars still remain a bit mysterious.
14.05.2015
Atmosfääri aerosool jaotub üldjoontes peenfraktsiooniks ja jämefraktsiooniks. Esimene tekib atmosfääris suures osas süsinikühenditest, teine valmis aerosoolina. Igal aastal esineb teatud määral suure AOD episoode. Seetõttu on nende aerosooli otstarbekas käsitleda lahus fooniaerosoolist. Aerosool mõjutab saabuvat päikesekiirgust ainult otsekiirguse olemasolu korral. See on aastasiseselt ja aastast aastasse muutlik. Fooniaerosooli optiline paksus ja peenfraktsiooni sisaldus on suurimad juulis-augustis. Suurte optiliste paksuste peapõhjuseks on suits, mida esineb ohtramalt aprillis-mais ja juulis-augustis.
7.05.2015
Tauri Arumäe
Validation of space-borne lidar based vegetation height maps
6.05.2015
30.04.2015
Esitlused on eesti keeles sõltumata töö keelest.
Pille Mänd (Tartu Ülikool)
Tartu Ülikooli Botaanika osakonna ökofüsioloogia õppetooli teadur Dr Pille Mänd peab ettekande teemal "Taimede veekasutusefektiivsus globaalses vaates"
23.04.2015
Anu Sõber
Tartu Ülikooli taimede ökofüsioloogia vanemteadur Dr Anu Sõber peab ettekande teemal "Taimelehtede temperatuur ja seda mõjutavad tegurid".
17.04.2015
Elar Asuküll
Elar Asuküll räägib värvunud lahustunud orgaanilisest ainest ja selle muutlikkusest Peipsi järves aastatel 2008-2011. Samuti tutvustab põgusalt enda doktorantuuri plaane, mis on seotud värvunud lahustunud orgaanilise ainega. Plaanis on hinnata süsinikuvoogusid kõikidest maailma järvedest.
9.04.2015
Jan Pisek will make a short presentation on characterization, validation and intercomparison of clumping index maps from POLDER, MODIS, and MISR satellite data over reference sites.
8.04.2015
Nadia Kudryavtseva (Curtin University, Perth, Australia)
Several active galactic nuclei show periodic variations of flux density in radio and optical. However, it is still unclear what is the cause of the periodic flux density variations in these sources. The variability can be explained by various phenomena, including a supermassive binary black hole in the centre, plasma instabilities in the relativistic jet, jet precession, and helical moving of blobs in the jet. In this talk, we will present the results of a detailed study of jet physics of several quasars and blazars using multi-frequency very long baseline interferometry which gives the highest possible in astronomy resolution. We also compared jet structural changes with single dish multi-frequency observations spanning more than 30 years together with optical and gamma-ray data. In particular, analysis of the long-term kinematics of two active galactic nuclei S5 1803+784 and 0605-085 shows evidence for jet precession. The jet is precessing with a timescale similar to a period in the total flux-density light curves. We also found four blazars and quasars (3C 454.3, 3C 446, CTA 102, 0133+476) which show clear periodical total flux-density radio variability. Moreover, in the case of 3C 454.3 and 3C 446 the predicted flares were meanwhile observed.
1.04.2015
Dieter Nickeler (Tšehhi TA Astronoomia Instituut)
The magnetic field is considered to be the most important energy source and engine concerning the heating processes in the solar atmosphere. Magnetic reconnection and subsequently physical dissipation processes lead to plasma heating and acceleration of plasma and particles. It is often criticized that Ohmic dissipation in current sheets is not the only or main source of heating and acceleration processes in the corona or solar flares. Often compressional plasma motions and subsequently forming shocks also lead to heating and acceleration. We prove precisely that the formation of arbitrary, strong spatially fluctuating current sheets, so called fragmented or fractal currents, are not necessarily consequences of instabilities or collapse processes, but are generic in MHD theory, even for regular solutions. The occurrence of non-singular but strong and strongly localized current sheets can basically contribute to the problems of coronal heating and particle acceleration, and can trigger eruptive and dissipative events like, e.g. magnetic reconnection.
12.03.2015
Can field measurements in desert forests of Israel help us with anything we deal with in our (sub-)boreal forests?
11.03.2015
Galactic filaments: are they real?
5.03.2015
Vivian Kuusk
Ettekandes tutvustatakse keskkonnatingimustest tulenevaid struktuurseid muutuseid taime lehes hariliku haava, arukase jt. liikide näitel.
26.02.2015
Hannes Keernik
Hannes Keernik tutvustab seminaris oma valmivat doktoritööd teemal "Atmosfääri niiskussisalduse määramismeetodid ning muutlikkus Läänemere piirkonnas ja Arktikas".
19.02.2015
Maris Nikopensius
Tutvustame lühidalt Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri tagamaid maakasutus, maakasutusmuutuste ja metsanduse (LULUCF) valdkonnas, keskendudes just metsale.
13.02.2015
Jutuks tulevad piltide omadused, andmevormingud, erinevad arhiivid, piltide hankimine ja kõige lihtsamad pilditöötluse võtted. Mõni sõna ka pilditöötlusprogrammidest.
11.02.2015
Jaak Jaaniste
Etenduse autor on Jaak Jaaniste, puldis Üllar Kivila.
Jaak Jaaniste etendusest: "Et AHHAA on ka hinnatud turismi- ja promokeskus, mõtlesin teha etenduse, mida võiks pakkuda kui Tartu linna astronoomilist visiitkaarti. Alusteemaks valisin kosmoloogia; arvasin, et see võiks olla tavainimesele hingelähedasem – ikkagi lugu „maailma loomisest“. Nii saigi tiitliks „Kohtumine Loojaga“, alapealkiri Eesti kosmoloogia lugu. Sissejuhatuseks parafraseerisin Piibli Genesis’t, kuni pattulangemiseni ja paradiisist välja ajamiseni, misjärel Inimene pööras oma pilgu tähistaevale, lootes sealt leida vastuseid oma probleemidele (mis vist väga vale polegi?). Esimene pool katab Tartu astronoomia Ülikooli taasavamisest kuni 1960. aastateni. Märksõnad: Struve parallaksimõõtmine, Hartwigi supernoova, Öpiku hinnang M31 kaugusele, Bernhard Schmidt ja tema teleskoop. Lõpeb Palomari Taevaatlase loomisega (mitte küll Tartus, aga kaudselt ikkagi, Schmidti abiga). Teine pool algab Tõravere observatooriumi rajamisest ja käsitleb Universumi suuremastaabilise struktuuri uurimist läbi nelja aastakümne. Kasutame digisüsteemi Uniview võimalusi, lisades diktoriteksti ja fotomaterjali. Etendusest on valmis „mustand“, mida tahaksin teile näidata ja nõu küsida."
AHHAA keskuse planetaarium
4.02.2015
Sebastien Viaene (Genti Ülikool, Belgia)
Andromeda, our near neighbour and the largest spiral galaxy on the sky, offers us a unique possibility to study the link between the stellar populations and the interstellar medium on the smallest spatial scales, while maintaining the global view as well. We exploit a panchromatic (UV to sub-millimetre) dataset and model the spectral energy distribution of each 140x140 pc region in Andromeda. On these local scales, we find similar correlations between SFR, specific SFR, dust temperature and mass, stellar mass,... as for entire galaxies. This suggests that these relations are in situ correlations, driven by processes that must be local in nature. Our goal is to explore these interactions in a self-consistent way through state-of-the-art radiative transfer simulations. A challenging task with great potential.
2.02.2015
Agu Laisk
Akadeemik Agu Laisk tuleb kaugseire seminari arutlema spektrimõõtmistest taimefüsioloogia ning kaugseire vaatenurgast. Seminar toimub arutelu vormis.
28.01.2015
Olavi Kärner
22.01.2015
Lea Hallik tutvustab lühidalt koostööprojekte COST ACTION ES1309 "Innovatiivsed optilised meetodid ökofüsioloogiliste protsesside kaugseireks" (OPTIMISE) ning COST Action FA1306 "Vastupidavate sortide otsingud: fenotüpiseerimine kogu taime ja raku tasandil".
15.01.2015
Maapealse laserskanneriga mõõdetud puutüve kuju
7.01.2015
18.12.2014
Marta Mõistus
Lehepinnaindeksi kaardistamine aerolidari andmete ja poolsfääri fotode põhjal SMEAR-jaama ümbruses olevatel aladel
17.12.2014
Petlemma tähe lugu teavad ilmselt kõik kristlased, mittekristlased ja ateistid. Mis siis ikkagi toimus, kas mingi eriline astronoomiline nähtus või ime või on kogu lugu lihtsalt välja mõeldud? Ühest vastust sellele pole. Astronoomid on vähemalt 400 aastat oma seletusi välja pakkunud, aga võib-olla polegi vaja neid nii pingsalt otsida. Oluline on tarkus ja (vaimu)valgus, mis on läbi aegade ikka kasulikuks osutunud. Toon selle näiteks ühe sündmuse ja ettevõtmise, mis sai alguse Petlemma tähest ligi 1800 aastat hiljem. Ja valgus on oluline ka aastal 2015, kui tähistame Rahvusvahelist Valguse Aastat.
10.12.2014
Wolf-Rayet stars are the descendants of over 20 solar mass O-type stars. Being evolved massive stars, they are still young in astronomical terms, so their location has likely not changed much since formation. Most of the O-type stars in the Galaxy are connected to a cluster and/or an OB-association, but some massive stars are found to be isolated, even when the runaway stars are excluded. This is not supported by the current star formation theory which states that massive stars need to be formed in clusters. This study tries to find methods to detect clusters of pre-main sequence stars around Wolf-Rayet stars from photometric data from public archives.
4.12.2014
Climate change is faster and more severe in the Arctic than in the rest of the world. Changes in the Arctic may be related to climate changes in northern Europe and may partly explain them. Usually, the climate analyses are focusing on certain regions, without evaluation of influences from neighbouring regions. Still, it is known that at adjoin regions weather and climate are strongly related to each other. We used NCEP-CFSR and ERA-INT reanalyses monthly mean values for 1979 – 2009 of temperature and specific humidity vertical profiles up to 300 hPa, sea level pressure, precipitable water and total cloud content. There were some differences between NCEP-CFSR and ERA-INT reanalyses results, but no fundamental disagreements in trends or correlation patterns.
Slides are in english, talk will be also, if required.
27.11.2014
Ilmar Ansko
Valitud kalibreerimisi
20.11.2014
Ultraviolettkiirguse spektraalse koostise muutumine päeva ja aasta jooksul
19.11.2014
Antti Tamm
Vaatame, kuidas galaktikate erinevad omadused sõltuvad keskkonnatihedusest ja mõtiskleme, miks just nii.
13.11.2014
Okkalainelase kahjustuskolle Saaremaal Kihelkonnal Landsati piltidelt
6.11.2014
Alisa Krasnova
Forest ecosystems are a major part of the biosphere and control land surface-atmosphere interactions. They influence atmospheric composition and climate significantly being sources and sinks of trace gases and energy. Hemiboreal forests are located in the transitional zone between boreal and temperate forest biomes. Mixed stands of both coniferous and deciduous tree species are characterized by a greater seasonal variability of forest microclimate, canopy shape and density compared to boreal forests. A 20 m height scaffolding tower located in Järvselja (58°16'N 27°16'E) in a forest stand dominated by Norway spruce (Picea abies (L.) Karst.) with co-domination of Silver birch (Betula pendula Roth.) and Black alder (Alnus glutinosa L.) was used for the CO2 flux measurements. Two years of continuous eddy covariance measurements over a mixed hemiboreal forest at the SMEAR Estonia (Station for Measuring Ecosystem-Atmosphere Relations) were studied to assess annual and diurnal dynamics of CO2 fluxes and their main environmental drivers.
30.10.2014
Kalju Eerme, Uno Veismann
Päikese ultraviolettkiirguse mõõtmine Benthami spektromeetriga
29.10.2014
Taavi Tuvikene
Ettekandes tuleb juttu meetoditest, mida on tarvis rakendada digitaliseeritud astronoomilistele fotoplaatidele, et saada neilt kätte tänapäevaseks uurimistööks väärtuslikke andmeid. Kümnetelt tuhandetelt kuni sajandivanustelt fotoplaatidelt saadud heledusmõõtmised võimaldavad uurida astrofüüsikalisi nähtusi senisest pikematel, aastakümnetesse ulatuvatel ajaskaaladel.
22.10.2014
Kristjan Kannike (KBFI)
Miks on Higgsi bosoni mass nii palju väiksem Plancki massist? Ühe võimaliku vastuse pakub klassikaline skaalainvariantsus, milles kõik massiskaalad – ka Plancki mass – tekivad kvantparandustest. Lihtsaim skaalainvariantne Plancki massi genereeriv inflatsioonimudel teeb konkreetse ennustuse r – n_s tasandil – täpsemad B-moodide mõõtmised annavad arutust.
16.10.2014
Läänemere rannikuvete optilised omadused
9.10.2014
Autorid: Jan Pisek (ettekandja), Miina Rautiainen, Maris Nikopensius, Kairi Raabe
8.10.2014
Ettekandes räägitakse kuidas töötavad erinevad galaktikate grupeerimisalgoritmid ning millistes tingimustes töötavad nad kõige paremini.
2.10.2014
Monteith hüpoteesil ja satelliitidelt tehtavatel kiirgusmõõtmistel põhinevate produktsioonihinnangute seosed metsade majandamisega
17.09.2014
Lluís Hurtado-Gil (IFCA-OAUV, Valencia, Spain)
We study the clustering of galaxies as function of luminosity and redshift in the range 0.35 < z < 1.25 using data from the Advanced Large Homogeneous Area Medium Band Redshift Astronomical (ALHAMBRA) survey. The ALHAMBRA data used in this work covers 2.38deg^2 in 7 independent fields, after applying a detailed angular selection mask, with accurate photometric redshifts, \sigma_z < 0.014(1+z), down to I_AB < 24. Given the depth of the survey we select samples in B-band luminosity down to L^th = 0.16L* at z = 0.9. We mesure the real-space clustering using the projected correlation function, accounting for photometric redshift uncertainties. In addition, for galaxies with M^th_B < -18.6, we perform the clustering evolution with segregated populations using ALHAMBRA templates, separating in early and late type galaxies. The high quality of ALHAMBRA photometric redshift and its high density field allow us to extend the projected correlation function down to 0.03 h^-1 Mpc, below any other calculations before.
Alhambra video
15.09.2014
A methodology by Roman et al. (2009, RSE) for establishing the spatial representativeness of field sites for validation of satellite retrievals from global land surface albedo and reflectance anisotropy products is applied to Järvselja RAMI stands. Variogram functions extracted from Landsat Thematic Mapper retrievals of surface albedo using multiple spatial and temporal thresholds were used to assess the degree to which Järvselja RAMI stands are able to capture the intrinsic variability of the immediate landscape extending to a satellite pixel. This approach can improve our understanding of product uncertainty both in terms of the representativeness of the field data we collect and their relationship to larger satellite pixels.
10.09.2014
8.09.2014
Kaugseire seminaride uue 2014/2015 hooaja avab Anu Reinart aruteluga kaugseire osakonna tegevustes.
3.09.2014
Matteo Barnabe (Dark Cosmology Centre, Niels Bohr Institute, University of Copenhagen, Denmark)
Understanding the formation and evolution processes of galaxies remains among the most important unsolved problems in present-day astrophysics and cosmology. A reliable and detailed description of the mass-density profile and structural properties of galaxies through cosmic time is a much-needed step forward but – whereas nearby systems have been thoroughly analyzed – painfully little is known about more distant objects, since observational limitations make it difficult to employ the traditional diagnostic tools. In my talk I will describe how to overcome these difficulties by combining the information obtained from all the available constraints: strong gravitational lensing, extended/2D stellar kinematics and stellar population synthesis (SPS) modelling. This provides a robust way to conduct unprecedentedly detailed investigations of the dark and luminous structure of both elliptical and disk galaxies at redshift z = 0.1 and beyond. Finally, by complementing the results of the joint lensing and dynamics study with the inferences from spectroscopic SPS analysis of optical line-strength indices, we are in the position of putting strong constraints also on the steepness and (for the first time) the lower cut-off of the stellar initial mass function of massive ellipticals.
18.06.2014
Dieter Nickeler (Ondrejov observatory, Czech Republic)
Stellar winds are obstacles for the interstellar medium which shows a relative movement with respect to the star, e.g. the Sun. Due to the interaction of both flows, namely that of the stellar wind and the interstellar medium flow, both flows are decelerated and contact surfaces form, so called astropauses or in the case of the Sun the heliopause. The solar wind cavity inside the heliopause is called the heliosphere (=general astrosphere). Usually these separating surfaces, the astropauses, are defined and determined by the distribution and location of the null points of the magnetic field and null point of the plasma flow, the so called stagnation points. We present and discuss simplified models of such astrospheres and especially their downflow regions, the astrotails, taking (ideal) field-aligned MHD flows into consideration. Almost certainly shear flows occur in these astrospheres or at the astropauses and a strong fragmentation of electric currents, magnetic field and vortices takes place. Even if for the calculation of these nonlinear steady-state MHD flows, well ordered magnetic field structures are used, fractal-like structures will be formed. The cascading down to very small structures can lead to instabilities, eruptive processes like reconnection and the occurence of strong localized electric fields. These processes may be also responsible for acceleration mechanisms, contributing to cosmic ray production.
11.06.2014
Michaela Kraus (Ondrejov observatory, Czech Republic)
9.06.2014
29. juulil 2013 mõõtis kõrglahutusega kaugseiresatelliit WorldView-2 Järvselja polügooni. Satelliidimõõtmisi toetasime samaaegsete maapealsete ja helikopterimõõtmistega.
Ettekandes kirjeldatakse satelliidisensori kaliibrimist Järvselja peegeldusetaloni ja kahe Järvselja andmebaasis kirjeldatud puistu (männik ja kaasik) võrdlusmõõtmiste abil.
4.06.2014
Mirt Gramann
Galaktikaparvede ja gruppide omadused ning keskkond
2.06.2014
Imre Aruoja, Evelin Kangro, Maris Nikopensius, Kairi Raabe
Magistritööde proovikaitsmised
28.05.2014
Kvasarisüsteemid ja kosmiline võrgustik
21.05.2014
Olga Tihhonova (magistritöö)Maarja Bussov (magistritöö)Rene Voog (bakalaureusetöö
19.05.2014
Magistritöö eesmärgiks oli leida empiirilised seosed fütoplanktoni neeldumiskoefitsiendi ja klorofüll-a kontsentratsiooni vahel Eesti suurte järvede jaoks. Töös valideeriti ICOL protsessoriga eeltöödeldud ja kahesuguse ümbertöötluse läbinud MERIS (MEdium Resolution Imaging Spectrometer) standardtulemite põhjal erinevaid veekvaliteedi näitajaid. Empiirilisi suhteid rakendati ka MERIS fütoplanktoni neeldumiskoefitsiendi tulemitele uute klorofüll-a väärtuste tuvastamiseks. Lisaks uuriti MERIS tulemitelt pärinevate väärtuste ajalist ning ruumilist varieeruvust.
14.05.2014
Joseph Nicolas Delisle'i elu lugu
12.05.2014
Hannes Keernik, Martin Valgur, Martin Jüssi
Hannes Keernik. Lühiülevaade uurimisvisiidist Berliini Vaba Ülikooli Kosmoseteaduse Instituuti: atmosfääri niiskussisalduse määramine satelliitide abil
Martin Valgur. Radarsat satelliidiprogramm
Martin Jüssi. Sentinel-1 missioon – planeerimine, teostus, tulevik
30.04.2014
Tihedusvälja projektsioonide analüüsist (ja WHIM-ist)
otsustatakse kohapeal
28.04.2014
Viivi Russak
Ettekandes kirjeldatakse aluspinna kiirgusbilansi infrapunast piirkonda Eestis. Eraldi käsitletakse maapinna kiirgust ja atmosfääri vastukiirgust, nende iseloomulikke jooni ja seotust meteoroloogiliste parameetritega. Analüüsiks kasutati Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas mõõdetud kiirguste tunnisummasid.
23.04.2014
Timothée Delubac (Laboratoire d’Astrophysique, Lausanne, Switzerland)
Using a sample of 140.000 Lyman-alpha quasars from BOSS, we obtain a 5 sigma detection of the baryon acoustic oscillations peak in the auto-correlation function of the Lyman-alpha forest. This detection can be used to measure the expansion rate of the Universe as well as the angular diameter distance at redshift 2.34 with respective precisions of 2.7% and 5.8% (1 sigma errors). The optimal combination of these measurements is determined with a 2% precision. During this talk I will present the details of this analysis and the cosmological implications of these measurements.
More details
21.04.2014
Antud töös uuriti poolboreaalsete metsade hooajalist peegeldumisspektrite muutumiskäiku. Uurimustöö jaoks koguti andmeid Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnast (Eesti, 27.26°E 58.30°N).
Mõõtmised toimusid RAMI (RAdiation Model Intercomparison) puistutes, mis esindavad erinevaid alustaimestiku tüüpe poolboreaalsetes metsades: kaasik (*Betula pendula Roth)*: taimerikas, männik (*Pinus sylvestris L.*): üleminekuraba ja kuusik (*Picea abies (L.) Karst /Betula pendula Roth*): niiske ning perioodiliselt kuiv.
Välitööd toimusid vahemikus mai-september 2013. Iga puistu puhul hinnati alustaimestiku katvust ja spektrit 10 korda, tähendab iga 2-3 nädala tagant. Tulemused kinnitavad varasemates uurimustes leitut, et peegeldumisspektri erinevused tulevad paremini esile kasvuperioodi tipus. Lisaks on võimalik eristada kõige viljakamate tingimustega puistut lühilainelise indeksiga PRI (photochemical reflectance index).
16.04.2014
Asjaosalised (ja tegeliku töö tegijad): Indrek Kolka, Jaan Laur, Tõnis Eenmäe, Taavi Tuvikene
Ettekande keel otsustatakse kohapeal vastavalt vajadusele.
14.04.2014
Ave Kodar
Ettekandes antakse ülevaade 2013. a. mais-juunis Laeva katseala kuuel kasvukäiguproovitükil läbi viidud metsa fenoloogia mõõtmistest, andmestiku hilisemast töötlusest programmiga HemiSPherical Project Manager (HSP) ja selle programmi abil töödeldud läbipaistvuse andmestiku kasutamisest edasisteks taimkatteindeksi väärtuste leidmiseks.
Katseala fenoloogia andmestiku kogumiseks kasutati kahte kalasilmaobjektiiviga varustatud digikaamerat. Metsa all tehtud kalasilma- ehk poolsfääripiltidelt tuletati HSP programmi abil võrastiku aukudes olevate katmata taeva pikslite järgi taimkattele pealelangeva kiirguse poolsfäärikujutis. Võrastiku läbipaistvus arvutati metsa metsa all mõõdetud ja taimkatte kohale ennustatud signaalide suhtena (Lang et al., 2010). Kolme sõltumatu operaatori poolt saadud tulemuste hindamiseks kasutati taimkatteindeksit.
9.04.2014
26.03.2014
19.03.2014
Anti Hirv
19.02.2014
Kosmilise võrgu kujunemine
12.02.2014
Esinemise keel otsustatakse kohapeal.
29.01.2014
22.01.2014
3.12.2013
Areg Mickaelian [Byurakan Astrophysical Observatory (BAO)]
Multiwavelength Studies of Active Galaxies
8.11.2013
Stefan Simis (Finnish Environment Institute, Marine Research Center)
Hyperspectral ship-born remote sensing
6.11.2013
Tulge kõik oma mälestusi jagama!
30.10.2013
Tõnis Eenmäe
RAITS – uusim teleskoop Tõraveres
23.10.2013
Uue põlvkonna teleskoobid, astronoomilised vaatlused kosmosest
2.10.2013
Laur Järv [TÜ FI]
Dark energy and the far future of the universe
5.09.2013
Uno Veismann
Raamatu "Ilmaruumi künnisel" pidulik esitlus
4.09.2013
Dr Lucia Ayala (California)
Large-scale structure of the Universe before the 20th century
26.06.2013
Heidi Lietzen
Galaxies in the cosmic web
19.06.2013
Yara Jaffe (Astronomy Department of Universidad de Concepcion, Chile)
The effect of environment on the gas and the stars of distant galaxies
12.06.2013
Mihkel Kama (Leideni Ülikooli järeldoktor)
Astrokeemia ja astrobioloogia: keemiliste elementide rännak tähtede vahelt elusorganismidesse
5.06.2013
Superparved: morfoloogia ja galaktikate koostis
29.05.2013
Viktor Sobolev – teoreetilise astrofüüsika patriarh
27.05.2013
Vees lahustunud värvunud orgaanilise aine määramine satelliidipiltidelt
videokonverentsi ruum
22.05.2013
Statsionaarsuse definitsiooni erinevate tõlgenduste mõjust statistilisele modelleerimisele
20.05.2013
Puzzling phases in the post-main sequence evolution of massive stars
16.05.2013
Philipp Groetsch, Thomas Schneider (TU München)
Spatial Coherence between Ferrybox Fluorescence measurements (PG); Activities and concepts ofthe RS working group of the Center of Life and Food Sciences Weihenstephan of the TU München (TS)
15.05.2013
Enn Saar
Plancki maailm
29.04.2013
prof Changbom Park, Korea Institute for Advanced Study, Seoul
The largest structures in the Universe
25.04.2013
Sebastian Traud
The origin of high alkane/CO ratios at cruise altitude over Central Asia measured by the CARIBIC observatory in 2006
24.04.2013
Tiina Liimets, Indrek Kolka
Spektroastromeetria võimalustest mitmiktähtede ja täheümbriste uurimisel
16.04.2013
Jakiv Pavlenko (Ukraina Teaduste Akadeemia Astronoomia Peaobservatoorium)
Brown dwarfs
3.04.2013
Kas galaktikad ja filamendid on korrelleeritud? Vana asi uues kuues.
8.03.2013
Paolo Serra (ASTRON, The Netherlands)
The Atlas3D survey: a changing view of early-type galaxies
13.02.2013
Institutsionaalsed grandid ja meie.
7.02.2013
Veelkord metsa peegeldumisindikatriss
23.01.2013
Suurim struktuur Universumis lõpuks ometi avastatud
16.01.2013
Fermi 130 GeV piik: tõend tumeaine annihilatsioonist?
19.12.2012
Kliima kulgeb nii, nagu Päike juhatab
12.12.2012
Jukka Nevalainen
Where have half the baryons gone
10.12.2012
Metsa peegeldumisindikatriss
6.12.2012
Maarit Mantere (University of Helsinki)
Direct numerical simulations can reproduce solar-like magnetic cycle
29.11.2012
Olaf Krüger
Aerosols, clouds and radiation
28.11.2012
Astronoomiaolümpiaadist, kosmoloogiast ja Koreast
21.11.2012
Mary Elizabeth Oksala (Ondrejovi Observatoorium)
Centrifugally Supported Massive Star Magnetospheres
15.11.2012
A case study of natural variability of water vapour content in the Baltic Sea region
7.11.2012
Miguel Aragon Calvo (John Hopkins University)
A Thousand Universes: unveiling the halo-environment relation with constrained ensembles
4.10.2012
Robust Kd(490) and Secchi depth algorithms for remote sensing of optically complex waters
3.10.2012
Manuel Hohmann
Multimetric cosmology and structure formation
12.09.2012
Laurits Leedjärv, Jaan Vennik
IAU 28. Peaassambleest Pekingis
29.08.2012
Peter Kamphuis (CSIRO, Austraalia)
Gaseous Halos of Spiral Galaxies
13.06.2012
CCD photometry of variable stellar sources: Data reduction workflow, assessment of accuracy, case studies (ülevaade doktoritööst)
1.06.2012
Järvselja metsade kiirgustemperatuuri olenevus puistu vanusest
Tähe 4-203
MERIS/Envisat vee kvaliteedi tulemite valideerimine järvede näitel
Lahustunud orgaanilise aine määramine satelliidipiltidel
30.05.2012
Tiit Nugis
Suurima massiga tähed Universumis. Edetabel ja lahendamata probleemid.
28.05.2012
Tartu Observatooriumi kaugseire valdkonna uutest töösuundadest ja perspektiividest
25.05.2012
Andromeeda: 5+5 aastat
16.05.2012
SDSS 500 000+: kas galaktikad ja filamendid on korrelleeritud?
9.05.2012
Rikkad galaktikaparved superparvede – tühikute võrgustikus
2.05.2012
Riho Reinthal
Highlights on AGN studies with the MAGIC telescope
18.04.2012
Arthur Stanley Eddington – teoreetilise astrofüüsika rajaja
11.04.2012
Rännakud sümbiootilisel maastikul koos kaksiktähega AG Draconis
26.03.2012
Mineviku ennustamisest
21.03.2012
Tähed kosmoloogias
15.03.2012
Karlis Zalite
Introduction to SAR – principles and technology. Collaboration with ESA and DLR
14.03.2012
Viis aastat möödas, viis aastat ees
1.03.2012
Uus käsispektromeeter WISP-3 vee kvaliteedi uurimiseks
30.01.2012
Arved Sapar
Rännak kuumade täheatmosfääride füüsikasse: atomaarprotsessidest tähespektriteni, valemeist tarkvaratulemusteni
26.01.2012
Peamiste globaalsete atmosfääri mudelite ja järelanalüüside vertikaalsete profiilide valideerimine Artikas
19.01.2012
Optiliselt aktiivse lahustunud orgaanilise aine varieeruvus Eesti suurtes järvedes
19.12.2011
Joel Kuusk
Spektrimõõtmised INCREASE kliimamuutuse eksperimendi aladel
30.11.2011
Michaela Kraus ( Tšehhi TA Astronoomia Instituut)
B[e] supergiants – their connection to other post-main sequence phases of massive stars
21.11.2011
Tähtede heledusmuutlikkuse uurimine kaugjuhitavate teleskoopidega
26.10.2011
Vaatlused Ondrejovi Observatooriumi 2-m teleskoobiga
17.10.2011
Tippkeskusest
12.10.2011
Neutraalse vesiniku kitsajoonelise kiirgusega pilved, omaneeldumispiirkonnad ja Plancki külmad klombid
5.10.2011
Friedrich Wilhelm August Argelander ja Soome astronoomia
28.09.2011
Superparvede uurimine peakomponentide analüüsiga
14.09.2011
Superparvede morfoloogiast
15.06.2011
Vladislav-Venjamin Pustõnski
Apollo 11 pildistiku fotogrammeetria
8.06.2011
Estimation of time delays from light curves of gravitationally lensed quasars (ülevaade doktoritööst)
6.06.2011
Martin Ligi (Tartu Ülikool)
Naabrusefekti mõju satelliitsensori MERIS tulemitele
25.05.2011
Jaan Kaplinski
Tähed ja nimed
13.05.2011
Martin Klimanek (Faculty of Forestry and Wood Technology, Mendel University, Brno, Czech Rep.)
Applied geoinformatics in forestry and landscape research using remote sensing
4.05.2011
Prof Kalle Kirsimäe
Vee ja elu otsingud Marsil: uued väljakutsed
13.04.2011
Arutelu teemal "Kosmos ja meie – 50 aastat J. Gagarini lennust"
6.04.2011
Maria Haupt (Potsdami Ülikool)
SDSS-DR8 Galaktika parvede kataloog
28.03.2011
Viljo Allik
Elektromagneetiline ühilduvus kaasaegsete elektoonikaseadmete projekteerimisel
25.03.2011
Jasmin Geissler (Brockmann Consult)
Cooperative Activities in Ecological Mapping of Lakes within the project WaterS
16.03.2011
Stefan Groote (Tartu Ülikooli Füüsika Instituut)
Universum katseklaasis ehk mida kaootilised stringid meile reedavad
9.03.2011
Arutelu teemal "Kuidas hakkame lähenema ESO-le"
Ülevaade doktoritööst
4.03.2011
Vertikaalse niiskusjaotuse ajaline muutlikkus sondeerimisandmete ning ilmamudelite põhjal
28.02.2011
Marco Kirm (TÜ Füüsika Instituut)
Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi tegevuse tutvustamine
17.02.2011
Pekka Heinämäki (Tuorla Observatory)
Searching for WHIM
Some effects of dark matter in large and small scales in the Universe
10.02.2011
Dr Bernard Pinty (IES/ESA-ESRIN)
Exploiting Surface Albedos to document Land Surface Properties
Gaia: Science with one billion objects in three dimensions
31.01.2011
Jouni Envall
Elektriline päikesepuri – uus projekt observatooriumis
26.01.2011
Muljeid mustalt mandrilt: Burkina Faso
14.01.2011
Johan Kütt
Inglismaalt Tõraverre – Kosmosetehnoloogia õpingud Surrey Ülikoolis
5.01.2011
Ondrejovi Observatoorium
22.12.2010
Arutelu teemal "Astronoomia 2010"
17.12.2010
Asian trace gas emissions – sources and transport mechanisms
8.12.2010
Jaak Jaaniste (Eesti Maaülikool)
Astrotaibud ja nende tulevik
2.12.2010
Annika Ruusmann
Otsekiirguse aegridade filtreerimine
1.12.2010
Ekstinktsioon kiirgusallikate lähiümbruses
24.11.2010
Lilli Sapar
200 aastat astronoomiat Kaasanis
17.11.2010
Kosmilised gaasijoad IAU sümpoosionil 275
11.11.2010
Katarina Eriksson
Overview about remote sensing of wetlands in Sweden
5.11.2010
Päikesefotomeetri Cimel-318N-M9 kaliibrimine
20.10.2010
Sloani Suure Seina rikkad galaktikaparved
6.10.2010
Galaktikate tekkimine: lahendamata probleemid
30.09.2010
Nikolai A. Tomov (Institute of Astronomy and National Astronomical Observatory Rozhen, Bulgaria)
Interpretation of the line spectrum of the classical symbiotic stars in the light of the scenario for their prototype Z And
The importance of binary evolution for the formation of planetary nebulae
23.09.2010
Alexander Krusper
Research at Hydrology and GIS group at Vattenfall Power Consultant AB, Stockholm
17.09.2010
Jaan Liira
Landsat-piltide kasutamise võimalustest taimkatte muutuste kirjeldamiseks Võrtsjärve kaldavööndi taimestiku näitel
10.09.2010
Anu Reinart, Silver Lätt
Introduction about new FP 7 project WaterS
16.06.2010
Mari Burmeister
Sümbiootiliste tähtede kuumad komponendid (ülevaade doktoritööst)
27.05.2010
Erik Randla
Multiskalaar-tensor gravitatsiooniteooria
Olekuleidja diagnostikud kosmoloogias
Barüonostsillatsioonide füüsika ja selle roll vaatluslikus kosmoloogias
Tõraveres koostatud galaktikagruppide kataloog ja sellega seonduv andmebaas
24.05.2010
Teaduslik ettekanne: Tõnis Eenmäe: „Kuumad B tähed – kiired pöörlejad?“
14.05.2010
Jevgeni Ustinov (NASA)
Sensitivity analysis of quantitive models of physical objects
12.05.2010
Quo vadis NASA? An insiders attempt to look from outside
5.05.2010
Heinrich Christian Schumacher – juristist astronoomiks
26.04.2010
Teaduslik ettekanne: Indrek Vurm „Kiirguslikest mehhanismidest gammasähvatustes“
23.04.2010
Tartu õhutemperatuuri tolerants ja kliima muutlikkus
21.04.2010
Inteligentne loom ja Drake'i võrrand
14.04.2010
Arutelu teemal "Observatooriumi arenguperspektiiv ja teadusnõukogu roll selles"
7.04.2010
Elliptilised üksiklased – kosmoloogiliste mudelite proovikivid
26.03.2010
Teaduslik ettekanne: Ilmar Ansko „Kaugseire instrumentide parametriseerimine“
24.03.2010
Valeri Maljuto
Determination of Precise Effective Temperatures from Stellar Catalogues
19.03.2010
Atmosfääri optiliste omaduste muutlikkus – ülevaade järeldoktorantuuri tööplaanist
3.03.2010
Erik Tago
Galaktikagrupid Tartu moodi
22.02.2010
Teaduslik ettekanne: Anti Hirv „Ajanihete mõõtmine kvasarite gravitatsioonilistest mitmikkujutistest“
10.02.2010
Heatahtlik arutelu teemal: mida ootavad noored ja vanad uuelt direktorilt
3.02.2010
Enn Saar, Jaan Pelt
Kas kiire arvuti teeb vigade arvutamise lihtsamaks?
27.01.2010
Anatoly Malyarenko (Mälardani Ülikool, Rootsi)
Invariant random fields in vector bundles and application to cosmology
Liivi 2-512
18.01.2010
Teaduslik ettekanne: Peeter Tenjes „Tolm galaktikates – ruumijaotus, temperatuur, struktuur“
13.01.2010
Gert Hütsi, Elmo Tempel
EUCLID
6.01.2010
Astronoomia õpetamisest II, jätkame arutelu
16.12.2009
Alar Puss
VV Cep ja AX Mon
11.12.2009
Are Folkestad
Remote sensing and optics of lakes in Norway
9.12.2009
Akretsioon astrofüüsikas
7.12.2009
Galaktikasüsteemide morfoloogiast
Teaduslik ettekanne
2.12.2009
Tõnu Kipper
Orgaaniline aine Universumis
18.11.2009
Noorfüüsikute sügiskool 2009
11.11.2009
Maupertuis ekspeditsioon Põhjalasse
9.11.2009
28.10.2009
Paisuv, homogeenne isotroopne Universum
21.10.2009
Astronoomia õpetamisest Tartu Ülikoolis
14.10.2009
Pierre Louis Moreau de Maupertuis – korsaari pojast Pariisi ja Berliini akadeemiate presidendiks
12.10.2009
9.10.2009
Mapping forest background reflectivity with multi-angle remote sensing to improve leaf area index retrieval
30.09.2009
Uno Veismann, Mare Ruusalepp, Kalju Annuk
Muljeid ja mõtteid teadus- ja innovatsioonimeedia konverentsist "Bermuda kolmnurk"
23.09.2009
Külm ring
21.09.2009
18.09.2009
Päikesekiirgusega varustatust iseloomustavate atmosfääri karakteristikute keskväärtuse alternatiividest Tõravere andmete põhjal
16.09.2009
Veel veidi IAU 27. peaassambleest Rio de Janeiros
2.09.2009
Astronoomia kui keskkonnateadus. IAU 2009.
17.06.2009
Jaan Vennik
Isoleeritud galaktikatest – Granada konverentsi ainetel
11.06.2009
Andi Hektor (KPFI)
PAMELA, Fermi ja HESS tulemused: kas esimene mittegravitatsiooniline märk tumeainest?
10.06.2009
John Davies (UKATC, Edinburgh, OPTICON Project Scientist)
OPTICON; the EU network for optical and infrared astronomy
8.06.2009
4.06.2009
Gösta Gahm (Stockholm University)
The fate of Globulettes
3.06.2009
Jiri Kubat (Ondrejov Observatory)
Tähetuulest
19.05.2009
Radu Stoica (Lille Ülikool)
Shape, pattern and marked processes
13.05.2009
Tõnu Tuvikene
Kosmoseriik Holland
8.05.2009
Eesti metsade produktiivsuse ja Landsat 7 NDVI seostest. Satelliidipiltide Eesti metsade produktiivsuse ja Landsat 7 NDVI seostest. Satelliidipiltide aegrea kaliibrimine
6.05.2009
Elmo Tempel, Taavi Tuvikene
Virtuaalobservatoorium praktikas
4.05.2009
Riho Nõmmik
Päikese kosmilistele kiirtele omased seaduspärasused
29.04.2009
Taavi Tuvikene, Elmo Tempel
Virtuaalobservatooriumi võimalustest
27.04.2009
Teaduslik ettekanne - Vladislav-Venjamin Pustõnski: "Massikao tempost EHB eellastes"
22.04.2009
Udujuttu pilvedest
15.04.2009
Tühikute arengust
8.04.2009
Millal tekkisid Universumi struktuuri alged?
1.04.2009
Päikesest: üks lihtne mudel päikesekiirguse ja meteojaamade õhutemperatuuri pikaajalise muutlikkuse kirjeldamiseks
23.03.2009
11.03.2009
Elu tekkest
25.02.2009
Arthur Chernin
Dark Matter and Dark Energy in the Local Universe
21.02.2009
Aktiivsetest galaktikatest
20.02.2009
2008. a novembris Uruguais toimunud madalate järvede konverents
18.02.2009
Kuidas kellad käivad II?
16.02.2009
11.02.2009
Kalju Annuk, Laurits Leedjärv, Mare Ruusalepp
Rahvusvahelise Astronoomia Aasta 2009 avamise üritustest Pariisis
6.02.2009
Atmosfääri niiskussisalduse ajalis-ruumiline muutlikkus
4.02.2009
Kosmoloogia: astrofüüsikaline perspektiiv
30.01.2009
Jüri Pertman, Kristiina Türk
GPS püsijaam Tõraveres
16.01.2009
Margit Prüssel
UV kiirgus ja selle mõju ökosüsteemidele, materjalidele ning tervisele
14.01.2009
Eesti astronoomia alguspäevadest
12.01.2009
9.01.2009
Matti Mõttus
Neli kuud Austraalias Group of Eight stipendiaadina
7.01.2009
Ülevaade talvekoolist "Local Group Cosmology"
17.12.2008
Eise Eisinga, Franekeri fenomen. Film maailma vanimast töötavast planetaariumist.
15.12.2008
10.12.2008
Looduslik ja inimeste maailm kui iseorganiseeruvad komplekssüsteemid
3.12.2008
Jaan Vennik, Kalju Annuk
Meenutame JENAM2008-t sõnas ja pildis
26.11.2008
Ühe lähiskaksiktähe avastamise lugu
21.11.2008
Abdelaziz Kallel
Modeling radiative transfer within vegetation based on flux decomposition
19.11.2008
Vaatlusvõimalused Tõravere teleskoopidel
17.11.2008
Teaduslik ettekanne - Raivo Poolamäe: "Täheatmosfäärides toimuvate protsesside modelleerimisest"
12.11.2008
Indrek Kolka
Emissioonijoontega tähed kosmoseteleskoobi Gaia objektidena
5.11.2008
Mihkel Kama
Protoplanetaarsete ketaste siseosa ehitus
29.10.2008
Keemiliste elementide ja nende isotoopide diffusioon CP tähtede atmosfäärides
15.10.2008
Arutelu teemal "Kuhu kõik esinejad jäid ......"
13.10.2008
9.10.2008
Calibration of broadband UV detectors at TKK: methodology, equipment and special considerations
8.10.2008
Kalju Annuk
400 aastat teleskoope. Konverents ESTECis
3.10.2008
MERIS produktide kasutamine suurte järvede kaugseires: uued töötlused ja rakendused
1.10.2008
Struve kaare konverents Jekabpilsis
24.09.2008
Reis Euroopa kosmoseväravasse Lõuna-Ameerikas
22.09.2008
12.09.2008
prof Janusz Krziscin
Comparison between model and observation – Taylor diagram tool
3.09.2008
Supernoovadest
27.06.2008
Garik Gutman
The NASA Land-Cover/Land-Use Change Program and its Contribution to the International Northern Eurasia Earth Science Partnership Initiative
18.06.2008
Radu Stoica
A three-dimensional object point process for detection of cosmic filaments
11.06.2008
Margus Saal
Teoreetiliste kosmoloogide standartmudel. II
9.06.2008
4.06.2008
Melanie Guittet (Pariisi Observatoorium)
Mõhnad ja Pariisi Observatoorium
30.05.2008
Päike – Maa suhted ja aegread
28.05.2008
21.05.2008
Teoreetiliste kosmoloogide standartmudel. I
16.05.2008
Kadri Kiis, Ave Kodar, Jürgen Jänes, Irina Krivonožko
Keskmise ruumilise lahutusega satelliidipiltidelt tehtavate lageraidealade pindalahinnangute täpsust mõjutavad faktorid
Metsade lehepinnaindeksi hindamine optiliste meetoditega
Analysing lake spectra using machine learning methods
Reisilennukite mõju atmosfäärile Eesti kohal.
14.05.2008
Tähtede modelleerimise kunst 21. sajandil. IAU Sümpoosium 252, Sanya, Hiina.
28.04.2008
25.04.2008
Ülevaade Tartu Observatooriumi olemasolevatest kaugseireandmebaasidest ("bib", " pildid" ja "jarvselja")
16.04.2008
Galaktikate tekke modelleerimine
4.04.2008
Kristi Valdmets
Kuidas Kristi ja Ilmari poster Ameerikat avastas
2.04.2008
Kui kellad on kaua käinud
28.03.2008
Koolituskursus India Kaugseire Instituudis: pildid ja tõlgendused
24.03.2008
19.03.2008
Nelisada aastat teleskoope
16.03.2008
Kuidas kellad käivad?
12.03.2008
Tõenäosusjaotused antiikajast tänapäevani
5.03.2008
Carl Friedrich Tenner – vene geodeesia rajaja
3.03.2008
27.02.2008
Varjatud kiirgus Universumis
20.02.2008
Arutelu "Kas tulevik on tume?"
18.02.2008
15.02.2008
Joel Kuusk, Silver Lätt
Grupitöö tarkavarade tuvustav võrdlemine
13.02.2008
William Herschel – vaatlusliku kosmoloogia rajaja
8.02.2008
Eric W. Elst (Royal Observatory Belgium, Uccle)
Hazardous asteroids
30.01.2008
Tagasi Jeans´i juurde
23.01.2008
Ketasgalaktikate-alasest konverentsist Roomas ja Vatikani observatooriumist
16.01.2008
Mikrokosmoloogia
14.01.2008
9.01.2008
Liia Hänni
Kosovo, nii nagu Liia teda nägi
19.12.2007
Tiina Liimets
Tiina Poiste-Kivi Observatooriumis
14.12.2007
Mind the Angles: Towards global LAI/fAPAR estimates using multi-sensor, multi-angle data fusion approach
12.12.2007
Izold Pustõlnik
Prof Tsesevitci saja aasta juubelile pühendatud rahvusvahelisest konverentsist Odessas
10.12.2007
7.12.2007
Minispektromeetri Carl Zeiss MMS1 aparaatfunktsiooni uurimine ja mõõtmisandmete korrektsioon
6.12.2007
ADASS XVI ja külaskäigust Kitt Peak'i observatooriumisse
28.11.2007
Kokkuvõte JENAM-2007-st
27.11.2007
Abdelaziz Kalles
Canopy Bidirectional Reflectance Calculation based on Adding method and SAIL formalism and estimation of the fCover by model inversion
24.11.2007
CAP 2007 ehk astronoomia populariseerimisest (konverentsist Ateenas)
21.11.2007
Keele'is ehk RS Ophiuchi 2006. aastal
19.11.2007
14.11.2007
Dr Ladislav Hric, Marina Bartolomejova (Slovaki TA Astronoomia Instituut)
Symbiotic star YY Her – envelope or disk? Recurrent nova RS Oph – one year after the outburts. The Ancient Egyptian Calendar and Mathematics
7.11.2007
Antti Tamm, Jaan Pelt
Eestlased Teravmägedel
31.10.2007
Tähtkujudest ja sodiaagimärkidest
26.10.2007
Peegeldusindikatriss
17.10.2007
Vesinikuvaeste tähtede konverents Tübingenis
15.10.2007
10.10.2007
Arved Sapar, Lilli Sapar, Anna Aret
CP&AP Workshop Viinis (10.-14. sept. 2007)
3.10.2007
Uuest vene kosmoseteleskoobist WSO
Hg isotoopide difusiooniline segregatsioon CP tähtedes
28.09.2007
Kalju Eerme (kaasautorid: Ilmar Ansko, Silver Lätt, Uno Veismann)
Tõravere integraalse kiirguse päevasummade ja pilvisuse muutlikkuse lainikanalüüs
26.09.2007
Ajanihete leidmine blendeeritud heleduskõveratest
24.09.2007
21.09.2007
HYRESSA: mis ja milleks?
14.09.2007
Difuusse peegeldumise ja läbilaske mõõtmine integreeriva keraga
29.08.2007
Galaktikate kasv tumedas Universumis
20.08.2007
Jüri Toomre (USA)
Unfolding the Sources of Solar Magnetism
13.06.2007
Läti astronoom Stanislavs Vasilevskis (1907–1988) – E. J.Öpiku saatusekaaslane
9.06.2007
Triin Kutsar
Taandatud suhte indeksi kasutamine metsanduslike muutujate hindamiseks satelliidipiltidelt
6.06.2007
Pekuliaarse muutliku tähe V838 Monocerotis ja tema võrdlustähtede fotomeetria
4.06.2007
1.06.2007
Johannes Anderssen, Birgitta Nordström
NOT ja ASTRONET
30.05.2007
Evgenii Vasiliev
From first stars to LOFAR
24.05.2007
Meteoroloogilistest mõõtmistest Arktika triivjääl
23.05.2007
II populatsiooni tsefeiidid
18.05.2007
Silver Lätt
UV spektrite argipäev
16.05.2007
Natuke James Hopwood Jeansi elust ja tööst
11.05.2007
Gert Tomingas
Termokaamerate kalibreerimisest Eestis
18.04.2007
Sümbiootilise tähe Z And gaasijugadest
11.04.2007
Homogenization of stellar catalogues through data intercomparison
9.04.2007
4.04.2007
Vladislav Venjamin Pustõnski
Peegeldusefekti modelleerimine kataklüsmieelsel evolutsioonietapil olevates kaksiktähtedes
28.03.2007
LAB ülevaate töötlusest
21.03.2007
Projektid E-ELT ja IYA 2009
19.03.2007
14.03.2007
Johannes II seiklused jääkarude maal ja mujal
9.03.2007
TÜ EFTI kursuse Kvaliteedijuhtimine II projektigrupp, juhendaja Dr M.Noorma
Kvaliteedijuhtimine laboris
7.03.2007
Johannes Kepler. III
2.03.2007
Footoni taaspõrke tõenäosus taimkattes
28.02.2007
Vestlus teemal "Tume aine ja Universumi ehitus"
21.02.2007
Laurits Leedjärv, Izold Pustõlnik, Antti Tamm
ASTRONET-ist ja Euroopa astronoomia tulevikust
19.02.2007
16.02.2007
Miina Rautiainen
Optical remote sensing of forest canopies: some research activities at the University of Helsinki
14.02.2007
Johannes Kepler. II
9.02.2007
Atmosfääri vastukiirgus Tõraveres 2003-2006
7.02.2007
Uuest süvaülevaatest COSMOS: vaatlused ja esimesed tulemused
31.01.2007
Slovakkia astronoomiast ja Pluuto degradeerimisest
26.01.2007
Integraalse päikesekiirguse sesoonne muutlikkus Tõraveres 1955-2006
24.01.2007
Johannes Kepler. I
17.01.2007
Alexander Rosenbush (Kiiev)
Basic features of the novae by types in the modified scales of the light curve
16.01.2007
15.01.2007
Teadusliku nõukogu istung
Teaduslik ettekanne – Tiit Nugis: Kosmilised tuuled
12.01.2007
Peakomponentide meetod Järvselja satelliidipiltide analüüsil
10.01.2007
Hüpoteeside lugemine ja Hough'i teisendus
22.12.2006
Veealuste spektromeetrite RAMSES kalibreerimisest ja kasutamisest
18.12.2006
15.12.2006
2006. a. suvel toimunud Järvselja metsade spektraalse heleduse möötmise tulemused
13.12.2006
Bessel ja geodeesia
8.12.2006
Lühiülevaade AERONETi jaamade asutamisest ja kasutamisest A. Smirnovi ettekande alusel
27.11.2006
24.11.2006
Lehestiku massi ning võra raadiuse mudelite sobivusest metsa heleduse mudeli sisendandmete koostamisel
11.11.2006
Moskva konverentsi ettekannete presentatsioon "Programmiga SMART saadud tulemustest"
8.11.2006
COBE kobe Nobel
1.11.2006
R CrB tüüpi tähtedest
25.10.2006
Konverents Aveiros, Portugalis
20.10.2006
Hanno Ohvril
Õhusamba aerosooli optilistest omadustest Tõraveres 2002–2004 a AERONET-i mõõtmistest
18.10.2006
Uus meetod täheatmosfääride keemilise koostise määramiseks. Konverents Aveiros, Portugalis
16.10.2006
13.10.2006
Ultraviolett B kiirgus ja vitamiin D süntees
6.10.2006
Mart Noorma
Optiline radiomeetria Helsinki Tehnikaülikoolis ja NIST-is (USA)
4.10.2006
Lilli Sapar, Arved Sapar
Üldpilt konverentsist "Spektroskoopia meetodid nüüdisastrofüüsikas", Moskva, 13–15. sept. 2006
2.10.2006
PROSPECT leheoptika mudeli laiendamine soojuskiirguse piirkonda
27.09.2006
Izold Pustõlnik, Tõnis Eenmäe
Jätkame teemal "Muljeid Prahas toimunud IAU Peaassambleelt"
25.09.2006
E. J. Öpiku ja J. Rossi nimeliste stipendiumite taotlejate ettekanded:
E. J. Öpiku ja J. Rossi nimeliste stipendiumite määramine.
20.09.2006
Antti Tamm, Elmo Tempel
Kosmilised piirid – konverentsimuljeid Durhamist
13.09.2006
Laurits Leedjärv, Izold Pustõlnik
Muljeid Prahas toimunud IAU Peaassambleelt
12.06.2006
Tartu Observatooriumi arengukava ja investeeringuplaanide arutelu.
E. J. Öpiku ja J. Rossi nimeliste stipendiumide suuruse määramine.
9.06.2006
Roman Belov
Erinevate metsatüüpide kiirgustemperatuurid Landsat 7 satelliidipiltidelt Järvselja näitel
Atmosfääri läbipaistvus Tartus 1931–1940
7.06.2006
Prof Martõnovi mälestuskonverents Moskvas
2.06.2006
Margus Aru, Veiko Laas
Tõravere lepaistanduse biomassi produktsiooni hindamine
Spektraalmõõtmistest energivõsas
24.05.2006
Astronoomiast Soomes
19.05.2006
Oleg Okulov
Atmosfääri läbipaistvus, veeauru sisaldus ja aerosooli optiline paksus Rootsis ja Eestis aastatel 2002–2003
12.05.2006
PROBA/CHRIS-i piltide atmosfäärikorrektsioon
10.05.2006
Uusimat superparvedest
5.05.2006
Radiomeetriaskaala, etalonkiirgurid ja kalibreerimised TO optilise radiomeetria laboris
3.05.2006
Kuidas Türgis päikesevarjutust vaatamas käidi
Mida nägime ja kuulsime Kanaaridel toimunud V838 Mon-ile pühendatud konverentsil
26.04.2006
Primordial gas cooling behind shock waves in merging halos
21.04.2006
Metsa heleduse mõõtmine
Recent studies of blue compact galaxies – red halos and Lyman continuum leakage
17.04.2006
12.04.2006
Vaatlejana lõunapoolkeral
5.04.2006
W. Andersoni tagasitulek (sissejuhatus)
17.03.2006
Ultraviolettkiirguse mõõtmismeetodid ja -vahendid
15.03.2006
Uut E. J. Öpiku teaduslikust tööst ja loengutest Marylandi Ülikoolis (1957–1974) Marylandi Ülikooli, Ameerika Füüsika Instituudi ning Lennundus- ja Kosmiliste Uurimiste Rahvusliku Muuseumi arhiiviandmete põhjal
13.03.2006
Teaduslik ettekanne – Arved Sapar: Kuumade täheatmosfääride ja nende spektrite mudelarvutuste tulemustest ja probleemidest
ETF-i grantide lõpparuannete kinnitamine
8.03.2006
Superparved 2DF väljas
22.02.2006
Muutlik täht V838 Mon
15.02.2006
Tycho Brahe – kuulus taanlane
13.02.2006
10.02.2006
Ave Kodar, Krista Alikas, Kristi Valdmets, Eva-Stina Kerner
Kaugseire tudengite ettekanded
25.01.2006
GOODS-i uudised
20.01.2006
Dale Kiefer
Application of an Oceanographic Information System
18.01.2006
Tõnis Eenmäe, Hardi Teder
Arvutamine – see on imelihtne!
16.01.2006
11.01.2006
Galaktikarühmade alasest konverentsist Santiagos
21.12.2005
Primitiivsetest meteoriitidest
19.12.2005
14.12.2005
Muljeid Euroopa Kosmoseagentuuri Ministrite Nõukogust Berliinis
7.12.2005
Räägime teemal ''Viis aastat suure juubelini''
2.12.2005
Satelliidipiltide aegrea kaliibrimisest heleduse sesoonse käigu uurimiseks
30.11.2005
Caroline Herschel 255
23.11.2005
Tiit Kutser
Kaugseire perspektiivid Euroopas ja maailmas lähiaastatel
21.11.2005
16.11.2005
F. W. Bessel – F. G. W. Struve kolleeg ja sõber
9.11.2005
Muljeid Hiinast
2.11.2005
Esimesed superparved
26.10.2005
ADASS XV ja muljeid Päikese varjutusest
24.10.2005
12.10.2005
Struve kaar maailmapärandi nimekirjas
10.10.2005
5.10.2005
Arved Sapar et al
Hg diffusioon täheatmosfäärides (ettekanne konverentsil ''MONS 2005'')
28.09.2005
Ülevaade konverentsist ''MONS 2005"
21.09.2005
Ülevaade rahvusvahelisest konverentsist ''Kaksiksüsteemid 21. sajandil''
19.09.2005
Lühiettekanded
Stipendiumite määramised
14.09.2005
Elementide süntees
7.09.2005
Liitiumi sisaldusest tähtedes
10.08.2005
Atsumu Ohmura
Temperature fluctuation during 20th century
25.06.2005
Parve sõrmede redutseerimine Wavelet-analüüsi abil
22.06.2005
Katrina Exer
Spatially Resolved Spectral Studies of Stars and Stellar Environments
15.06.2005
Ülevaade Euro-Aasia Astronoomiaühingu aastakoosolekust Moskvas
8.06.2005
Titani uurimisest
3.06.2005
Välispektromeetri juhtimine ja andmehõive
1.06.2005
Galaktika M104 hüdrodünaamiline mudel
30.05.2005
25.05.2005
Tarmo Rosenberg
Galaktikategrupi NGC fotomeetria SLOAN-i taevaülevaate alusel
Pekuliaarse muutliku tähe V838 Monocerotis valguskaja
18.05.2005
Formation of the Supercluster Void Network
11.05.2005
Astronoomiast ja astrofüüsikast Kanaaridel
6.05.2005
Sinivetikate massilise õitsengu kvantitatiivsest määramisest satelliitsensorite abil
4.05.2005
Eesti metsa pindala muutused satelliidipiltidelt vaadatuna
27.04.2005
Tartu Observatooriumi virtuaalmuuseumist
25.04.2005
20.04.2005
Ülevaade sellest, millest räägitakse augustis toimuval rahvusvahelisel konverentsil ning kuidas edenevad ettevalmistused
15.04.2005
Eesti kiirguskliimat reguleerivatest atmosfäärifüüsikalistest faktoritest
13.04.2005
He-rikastest tähtedest
8.04.2005
Mait Lang, Tiit Nilson, Andres Kuusk, Andres Kiviste, M.Hardo
Katse metsa heleduse mudeli ja Landsat Enhanced Thematic Mapperi piltide abil valida väja Eesti puistutele sobivad lehemassi ja võraläbimõõdu mudelid
6.04.2005
Räägime "planeetide seisust" (eksoplaneetidest)
28.03.2005
21.03.2005
18.03.2005
Erüteemse UV-kiirguse dooside tagasivaatav hindamine 1950–2004
16.03.2005
Miks galaktikad ja parved on superparvedes heledamad?
9.03.2005
Post-AGB tähed
7.03.2005
2.03.2005
Arutleme teemal "Tähtedeta galaktikad"
18.02.2005
Sandra Suviste, Ave Kodar, Alo Eenmäe, Tõnis Kärdi, Krista Alikas, Priit Voolaid, Kristi Valdmets
14.02.2005
9.02.2005
E. Öpiku raamatu "Meie kosmiline saatus" esitlus
26.01.2005
Kiidame R-i
Halodest ja nende ümbrusest
19.01.2005
Suurepärane a trous
17.01.2005
7.01.2005
Atmosfääri aerosooli omadustest Tõraveres
5.01.2005
Altamira koobastest ja muust huvitavast
17.12.2004
Atmosfääri aerosoolne optiline paksus Eestis ja Rootsis
15.12.2004
AIP uudised
13.12.2004
8.12.2004
Indiat avastamas
1.12.2004
Indrek Kolka, Mihkel Kama
GAIA konverents Pariisis
28.11.2004
26.11.2004
Andres Kuusk, Markko Paas
Poolsfääripiltide radiomeetriline korrektsioon
24.11.2004
Struve meridiaanikaar – minevik, olevik, tulevik
22.11.2004
17.11.2004
Vladislav Pustõnski
Albeedo probleemidest kataklüsmieelsel evolutsiooni etapil erinevatel kaksiksüsteemidel
10.11.2004
Hetkeseisust tumeda aine jaotuse uurimisel barüon-aine abil ehk muljeid Horvaatias, Novigradis toimunud konverentsist
5.11.2004
Madis Sulev, Matti Mõttus
Taimeelementide optiliste omaduste laboratoorsed mõõtmised (esimesed katsetused FieldSpec-iga). Mõttevahetus lepaistanduse tulevikust
27.10.2004
Ladislav Hric (Slovakia)
Astronomy in High Tatras
25.10.2004
13.10.2004
Arutame, kuidas eestlased saaksid osaleda EL-i kosmoseprogrammides. Kõik on oodatud.
6.10.2004
Külas Konkoly observatooriumi astronoomidel, kokkuvõtted rahvusvahelisest konverentsist ''Astronomy in and around Prague''
29.09.2004
Maret Einasto, Ivan Suhhonenko, Pekka Heinänämäki
27.09.2004
22.09.2004
Rahvusvahelisest konverentsist ''Tähefüüsika maailma suurimate teleskoopidega'' Torunis
15.09.2004
NATO suvekool Marmarises teemal ''Kõrge energiaga astrofüüsika''
26.08.2004
Petr Skoda (Czech Republic)
High Resolution Spectroscopy at Ondrejov 2-m Telescope
11.06.2004
Modelleeritud kiirgusvoogude ja otsekiirguse läbituleku võrdlus mõõtmistega pajuvõsas
9.06.2004
Valdar Oinas (NASA)
....
2.06.2004
Astronoomiliste vaatluste tuleviku konverentsist Berliinis
31.05.2004
26.05.2004
Rio päikese all
12.05.2004
Ilkka Tuominen (Soome)
Vaatlusliku astronoomia probleemidest Soomes
5.05.2004
Subjektiivsest tõenäosusest
28.04.2004
Konverentsist Kaplinnas
26.04.2004
14.04.2004
Kokkuvõtted rahvusvahelisest konverentsist "Zdenek Kopali teaduslik pärand kaksiktähtede uurimisvaldkonnas" (Litomysl, Tsehhi Vabariik)
31.03.2004
Mihkel Jõeveer
120 000 aasta vanune taevakaart?
29.03.2004
22.03.2004
17.03.2004
Superparved ja parved Sloan DR1 ülevaates
10.03.2004
Stellar photometric classification methods fpr GAIA
2.03.2004
25.02.2004
Tutvume virtuaalplanetaariumi programmi "Starry Night" võimalustega
18.02.2004
Ainult mõtete lugemisest ei piisa
11.02.2004
GD2G
4.02.2004
OAUV & TROBAR
23.01.2004
Markko Paas
CCD-radiomeetri objektiivisisese peegelduse ja hajumise korrektsioon
21.01.2004
Margus Saal (TÜ)
Holograafilise braanigravitatsiooni kosmoloogiline mudel
19.01.2004
12.01.2004
Chris Sterken (Brüsseli Ülikool)
The Story of 1001 nights
7.01.2004
Aleksander Rosenbush (Kiiev)
17.12.2003
Laur Järv (Jena Ülikool)
Kiirenevalt paisuv universum ja stringiteooria kompaktifitseerimine
15.12.2003
11.12.2003
Izold Pustõlnik, Vladislav Pustõnski
Soojuslikust ebastabiilsusest kataklüsmieelsetes kaksiksüsteemides
10.12.2003
Kuidas E. J.Öpik avastas, et Jupiter on rohkem kui planeet
5.12.2003
Jaak Jaagus, TÜ Geograafia Instituut
Atmosfääri tsirkulatsioon Eesti kliima ja ilmastiku kõikumiste kujundajana
3.12.2003
Kompaktsetest kaksiktähtedest Mehhikos, meie Galaktikas ja kaugemalgi
2.12.2003
Raadioastronoomiliste vaatluste alused. II. Spektromeetria.
Tartu Tähetorn
26.11.2003
Thomas Clausen – karjapoisist professoriks
24.11.2003
18.11.2003
Raadioastronoomiliste vaatluste alused. I. Raadiokujutis.
12.11.2003
Wolf-Rayet kaksiksüsteem V444 Cyg
10.11.2003
5.11.2003
Jaan Einasto, Maret Einasto
SLOAN-i ja Las Campanase ülevaadete analüüs. VOL II
30.10.2003
29.10.2003
Ülevaade Krimmis ja Peterburis toimunud üritustest
22.10.2003
SLOAN-i ja Las Campanase ülevaadete analüüs
20.10.2003
17.10.2003
prof Atsumu Ohmura (ETH Zürich)
New findings in radiation and heat balance of the Earth
15.10.2003
Meenutame, et 22. oktoobril möödub 110 aastat E. J. Öpiku sünnist
8.10.2003
Izold Pustõlnik, Taavi Tuvikene
Ülevaade konverentsist "Stellar Photometry: Past, Present and Future" Vilniuses
7.10.2003
Pekka Heinämäki
DWRNP (Do We Really Need Planck?)
1.10.2003
Ülevaade suvistest teaduslähetustest
22.09.2003
Teaduslikud ettekanded E. J. Öpiku nim. stipendiumile kandideerijatelt:
E. J. Öpiku nim. stipendiumi(de) määramine
17.09.2003
Eesti asja ajamine Amsterdamis ja Sydneys
12.09.2003
Ülevaade ScandLaseril toimunust
10.09.2003
Muljeid Budapesti konverentsilt JENAM 2003
21.08.2003
Henny Lamers (Utrecht University)
Nova Cyg 1992: an empirical model
16.06.2003
12.06.2003
Stephen N. Floor
Eccentricity evolution in simulated galaxy clusters
4.06.2003
S. Hawking maailma algusest
30.05.2003
Piia Post
Broomoksiid vabas troposfääris GOME andmete alusel
28.05.2003
Lühiuudiseid Euro-Aasia Rahvusvahelisest Astronoomia Ühingust
27.05.2003
Parvesõrmed
Halode faasimudelid
21.05.2003
Astronomy and Astrophysics direktorite nõukogu koosolekust Kreetal
19.05.2003
16.05.2003
Sellesuvised mõõtmised energiavõsas
14.05.2003
Mis on OPTIKON?
13.05.2003
Numbrilisi muljeid Saksamaalt
7.05.2003
WMAP ja esimesed tähed
2.05.2003
Andres Kuusk, Mait Lang, Tiit Nilson
Metsa alustaimestiku peegeldumisspektrid
28.04.2003
16.04.2003
Carahunge (Armeenia) – maailma vanim observatoorium?
15.04.2003
4.04.2003
Arktika pilvkatte määramise CM-SAF meetodi uurimisest kahe satelliidi andmete alusel
2.04.2003
Sissejuhatus püramidoloogiasse
1.04.2003
Vesinikuülevaadete ''puhastamine''
28.03.2003
Tiit Nilson, Andres Kuusk
Taimkatte analüsaatori andmetöötlusest metsade jaoks
24.03.2003
19.03.2003
Johann Heinrich Mädleri kalendrireform, mis jäi toimumata
17.03.2003
13.03.2003
Volker Müller
Cosmological Simulations: Cluster Mergers, Supercluster Network and Voids
11.03.2003
Jaan Einasto, Maret Einasto, Volker Müller, Enn Saar, Ivan Suhhonenko, Erik Tago
Superstruktuuri uurimise perspektiivid
25.02.2003
Ivan Suhhonenko
Large-scale motions in the Universe (ülevaade doktoritööst)
19.02.2003
Andres Kuperjanov
Muistsete eestlaste tähistaevas, II osa
17.02.2003
12.02.2003
Mõtteid Väga Suure Teleskoobi nime ümber
11.02.2003
Erik Tago, Enn Saar
Galaktikaparvede leidmise meetoditest
5.02.2003
Jaak Jaaniste, Maret Einasto
Lõikame jõulusaia
29.01.2003
Viimase He-sähvatuse tähtede tekkelugu
22.01.2003
Galaktika perifeeria uudiseid
20.01.2003
14.01.2003
Gert Hütsi
SZ-efekt ning superparvede-tühikute võrgustik
19.12.2002
Dariusz Graczyk (Toruni Ülikooli Astronoomiakeskus)
Light curve solutions for bright detached eclipsing binaries in SMC
13.12.2002
Metsa heleduse mudelid – teoreetilised probleemid ja rakendused
10.12.2002
Galaktikate ruumjaotuse simulatsioonidest
9.12.2002
6.12.2002
Pajuvõsas mõõdetud ja modelleeritud päikesekiirgus
4.12.2002
Indrek Kolka, Taavi Tuvikene
GAIA fotomeetria töögrupi nõupidamisest Kopenhaagenis
27.11.2002
Andres Kuperjanov (Kirjandusmuuseum)
Eestlaste tähistaevas
23.11.2002
Nevena Markova (Bulgarian National Observatory)
Mass-loss and wind-momentum rates of O-type stars using line blocking/blankening models
22.11.2002
Halli lepa (Alnus incana) biomeetriast – seniseid tulemusi ja probleeme
20.11.2002
Tähtede põrked
18.11.2002
13.11.2002
Ülevaade konverentsist "150 aastat W. Struve meridiaankaare mõõtmisest"
6.11.2002
Galaktikate uudiseid
1.11.2002
Suurte järvede satelliit-kaugseire
28.10.2002
20.10.2002
150 aastat W. Struve meridiaankaare mõõtmisest
18.10.2002
Spektrofotomeeter Cimel 318A AERONETi süsteemis
16.10.2002
Noored astronoomid jätkavad juttu sellest, mida nad nägid ja kuulsid Põhja- ja Baltimaade noorte astronoomide suvekoolis
9.10.2002
Noored astronoomid räägivad sellest, mida nad nägid ja kuulsid Põhja- ja Baltimaade noorte astronoomide suvekoolis
7.10.2002
2.10.2002
JENAM 2002
25.09.2002
Jan-Erik Ovaldsen, Rudy Schild, Sjur Refsdal
23.09.2002
18.09.2002
GAIA konverents Tartus ja Tõraveres. Mis ja milleks.
11.09.2002
SEAC-i konverents Tartus ja Tõraveres. Mis ja milleks.
5.06.2002
Explaining the Curious Mass Loss History of Massive Stars
20.05.2002
15.05.2002
Laurits Leedjärv, Enn Saar
9.05.2002
24.04.2002
Arved Sapar, Raivo Poolamäe
Ülevaade Tübingeni konverentsist
22.04.2002
17.04.2002
Tübingeni konverentsi ettekande presentatsioon
15.04.2002
10.04.2002
Kiirete gaasijugadega sübiootilised tähed
25.03.2002
20.03.2002
Mare Ruusalepp
Väike ülevaade Stellaariumi viie aasta tegevusest
13.03.2002
Teeme ajurünnaku ja arutame ühe aktuaalse tähe lugu – missuguses evolutsiooni faasis ta on, mis edasi saab jne
6.03.2002
Galaktikaparvede ruumjaotuse korrapärast
4.03.2002
27.02.2002
Ajamasinad
20.02.2002
Mikko Hanski (Tuorla Observatoorium)
Cosmological N-body Simulations and Galaxy Formation Models
13.02.2002
Rikkad ja vaesed
11.02.2002
6.02.2002
Väino Unt
Mustad augud, entroopia ja informatsioon
30.01.2002
Muutlik gaasketas tähe X Persei ümber
23.01.2002
P. Kalvi vaadeldud pikaperioodiliste muutlike tähtede vaatlusridadest ja nende teaduslikust väärtusest
16.01.2002
Kuidas kirjutada raamatut
14.01.2002
9.01.2002
Stephen Hawking 60
12.12.2001
Kuu aega Hollandis teadustööd tegemas
10.12.2001
5.12.2001
Difusiooniprotsessid keemiliselt pekuliaarsete tähtede atmosfäärides
14.11.2001
J. Kubat (Astronomical Institute of Czech Republic)
Multicomponent Stellar Wind of Hot Stars
12.11.2001
9.11.2001
Viimase 10 aasta lageraielangid satelliidipiltidel
7.11.2001
Lähetusest NOT-i juurde
31.10.2001
Kõige jahedamad tähed
24.10.2001
Miklos Pócs (Konkoly Observatory)
Period changes of delta Scuti variable stars
22.10.2001
17.10.2001
Raadioastronoomia suvekoolid Lätis ja Hispaanias
15.10.2001
3.10.2001
Kokkuvõtteid JENAM 2001-st Münchenis
26.09.2001
Kataklüsmiliste muutlike tähtede konverents Götingenis
24.09.2001
19.09.2001
Simulated Photometric and Spectral Stellar Classification
12.09.2001
N. Markova (Bulgaria)
Spectral Variability of Late B Supergigant HD199478
5.09.2001
Külalisena Venemaa astronoomide konverentsil
22.06.2001
prof Atsumu Ohmura, Eidgenössische Technische Hochschule, Zurich
Present status of BSRN (Baseline Surface Radiation Network) and its scientific applications
8.06.2001
Toomas Kübarsepp
Filterradiomeetria UV-kiirguse mõõtmisel
1.06.2001
Metsa kiirgusrežiimi uurimine CCD-radiomeetriga. Mõõtmisandmete töötlus (ülevaade bakalaureusetööst)
30.05.2001
Röntgenparved superparvedes
23.05.2001
Henny Lamers
Rotation, convection, mixing and the chemical abundances of nebulae around massive stars
16.05.2001
The disruption of stellar clusters in different galaxies
2.05.2001
Astronoomiaalaseid uudiseid idast ja läänest
25.04.2001
Resonantsjoonte profiilid tähetuules
23.04.2001
11.04.2001
Teiste tähtede planeedid ja avastuste tegemise okkaline tee
26.03.2001
14.03.2001
IP-spektromeetri PFS-2020 presentatsioon
12.03.2001
28.02.2001
Kokkuvõte lähetusest Norrasse
19.02.2001
14.02.2001
Bürokraatia ja selle rakendused teaduses
7.02.2001
XX sajandi Nobeli füüsikapreemiatest ja füüsikast
31.01.2001
Ene Ergma
Pehmed musta auguga röntgennoovad
24.01.2001
Kolm kuud Ondrejovi Observatooriumis
22.01.2001
17.01.2001
Kalju Annuk, Margus Sisask
Observatooriumi arvutiseerimisest: eile, täna, homme...