Lõputööd

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5341

Faculty email:
hv.dekanaat [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
ajaloo ja arheoloogia instituut

Faculty link:
www.flaj.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5651

Faculty address:
Jakobi 2, 51005 Tartu
eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Faculty link:
keel.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5221

Faculty email:
keeleteadus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
filosoofia ja semiootika instituut

Faculty link:
www.flfi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5314

Faculty email:
filosoofia.semiootika [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
kultuuriteaduste instituut

Faculty link:
www.flku.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5223

Faculty email:
kultuuriteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 16, 51003 Tartu
maailma keelte ja kultuuride kolledž

Faculty link:
maailmakeeled.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
keeled [at] ut.ee

Faculty address:
J. Liivi 4, 50409, Tartu
usuteaduskond

Faculty link:
us.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5300

Faculty email:
us [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
Viljandi kultuuriakadeemia

Faculty link:
kultuur.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
435 5232

Faculty email:
kultuur [at] ut.ee

Faculty address:
Posti 1, 71004 Viljandi

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5900

Faculty email:
sotsiaalteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
haridusteaduste instituut

Faculty link:
www.ht.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6440

Faculty email:
haridus [at] ut.ee

Faculty address:
Salme 1a–29, 50103 Tartu
Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Faculty link:
skytte.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5582

Faculty email:
skytte [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36–301, 51003 Tartu
majandusteaduskond

Faculty link:
majandus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6310

Faculty email:
majandus [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
psühholoogia instituut

Faculty link:
psychology.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5902

Faculty email:
psyhholoogia [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 2, 50409 Tartu
õigusteaduskond

Faculty link:
oigus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5390

Faculty email:
oi [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 20–324, 50409 Tartu
ühiskonnateaduste instituut

Faculty link:
yti.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5188

Faculty email:
yhiskonnateadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
Narva kolledž

Faculty link:
www.narva.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
740 1900

Faculty email:
college [at] narva.ut.ee

Faculty address:
Raekoja plats 2, 20307 Narva
Pärnu kolledž

Faculty link:
www.pc.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
445 0520

Faculty email:
info [at] pc.ut.ee

Faculty address:
Ringi 35, 80012 Pärnu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5326

Faculty email:
med [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
bio- ja siirdemeditsiini instituut

Faculty link:
biomeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4210

Faculty email:
bsmi [at] ut.ee

Faculty address:
Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
farmaatsia instituut

Faculty link:
farmaatsia.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5286

Faculty email:
pharmacy [at] ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
hambaarstiteaduse instituut

Faculty link:
hambaarstiteadus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
731 9856

Faculty address:
Raekoja plats 6, 51003 Tartu
kliinilise meditsiini instituut

Faculty link:
kliinilinemeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5323

Faculty email:
kmi [at] ut.ee

Faculty address:
L. Puusepa 8, 50406 Tartu
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Faculty link:
tervis.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4190

Faculty email:
dph [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Faculty link:
www.kk.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5360

Faculty email:
kkdek [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 5–205, 51005 Tartu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5820

Faculty email:
ltt [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
arvutiteaduse instituut

Faculty link:
cs.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5445

Faculty email:
ics [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
genoomika instituut

Faculty link:
www.genoomika.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4000

Faculty email:
egv [at] ut.ee

Faculty address:
Riia 23b, 51010 Tartu
Eesti mereinstituut

Faculty link:
mereinstituut.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
671 8902

Faculty address:
Mäealuse 14, 12618 Tallinn
füüsika instituut

Faculty link:
www.fi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty address:
W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
keemia instituut

Faculty link:
chem.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5261

Faculty email:
chemistry [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 14a, 50411 Tartu
matemaatika ja statistika instituut

Faculty link:
math.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5860

Faculty email:
ltms [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
molekulaar- ja rakubioloogia instituut

Faculty link:
tymri.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5027

Faculty address:
Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
Tartu observatoorium

Faculty link:
www.kosmos.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4510

Faculty email:
kosmos [at] ut.ee

Faculty address:
Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
tehnoloogiainstituut

Faculty link:
tuit.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4800

Faculty email:
info [at] tuit.ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
ökoloogia ja maateaduste instituut

Faculty link:
www.omi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5835

Faculty email:
om [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Asutused

raamatukogu

Faculty link:
utlib.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5702

Faculty email:
library [at] utlib.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
teaduskool

Faculty link:
teaduskool.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5581

Faculty email:
teaduskool [at] ut.ee

Faculty address:
Uppsala 10, 51003 Tartu
muuseum

Faculty link:
muuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5674

Faculty email:
muuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 25, 51003 Tartu
loodusmuuseum ja botaanikaaed

Faculty link:
natmuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6076

Faculty email:
loodusmuuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Tugiüksused

ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4809

Faculty email:
eik [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009, Tartu
grandikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6215

Faculty address:
Raekoja plats 9, 51004 Tartu
hankeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6632

Faculty email:
tuuli.ilula [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
infotehnoloogia osakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6000, arvutiabi: 737 5500

Faculty email:
ito [at] ut.ee, arvutiabi [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kantselei

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5606

Faculty email:
kantselei [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kinnisvaraosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5137

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kirjastus

Faculty link:
www.tyk.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
+372 737 5945

Faculty email:
tyk [at] ut.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
personaliosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5145

Faculty email:
personal [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
rahandusosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5125

Faculty email:
rahandus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 4, 51005 Tartu
rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6123

Faculty email:
iro [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
rektoraat
rektoraadi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5600

Faculty email:
rektor [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, 51014 Tartu
siseauditi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
siseaudit [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
Tallinna esindus

Faculty link:
www.ut.ee/et/tallinna-esindus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6600

Faculty email:
esindus [at] tallinn.ut.ee

Faculty address:
Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
turundus- ja kommunikatsiooniosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5687

Faculty email:
info [at] ut.ee, avalik [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
õppeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5620

Faculty address:
Ülikooli 18, 50090 Tartu
üliõpilasesindus

Faculty link:
tyye.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
info [at] tyye.ee

Faculty address:
Ülikooli 18b, 51005 Tartu

Muud üksused

MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi

Faculty link:
www.tysk.ee

Faculty phone:
737 5371

Faculty email:
info [at] tysk.ee

Faculty address:
Ujula 4, 51008 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasküla

Faculty link:
www.campus.ee

Faculty phone:
740 9959

Faculty email:
info [at] campus.ee

Faculty address:
Narva mnt 25, 51013 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasmaja

Faculty link:
www.tym.ee

Faculty phone:
730 2400

Faculty email:
tym [at] ut.ee

Faculty address:
Kalevi 24, Tartu
SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Faculty link:
www.kliinikum.ee

Faculty phone:
731 8111

Faculty email:
kliinikum [at] kliinikum.ee

Faculty address:
L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
Tartu Ülikooli Sihtasutus

Faculty link:
www.sihtasutus.ut.ee

Faculty phone:
737 5852

Faculty email:
tysiht [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a–106, Tartu
Vaata kõiki muid üksusi

Lõputööde teemad astronoomia suunal

Galaktikate füüsika

Linnutee galaktika struktuuri ja dünaamika uurimine
Juhendajad Antti Tamm, Elmo Tempel, Peeter Tenjes, Tartu observatoorium. Kontakt peeter.tenjes [ät] ut.ee

Linnutee (meie kodugalaktika) struktuuri uurimine on oluline täiendus teiste galaktikate struktuuri uurimisele. Suhtelise läheduse tõttu on meil võimalik näha Linnutee erinevaid komponente palju detailsemalt võrreldes teiste galaktikatega. Teisalt aga, paiknedes ise süsteemi sees, tuleb andmete tõlgendamisel arvestada täiendavalt meie asendist tingitud lisamoonutustega. Töö esimeseks eesmärgiks ongi tutvuda olemasolevate vaatlusandmetega Linnutee erinevate komponentide kohta, analüüsida neid ja tõlgendada. Edasi, fotomeetrilise struktuurimudeli alusel, võttes juurde andmeid tähtede kiiruste jaotuse kohta saab arvutada Linnutee massijaotuse mudeli, leides eraldi nähtava ja tumeda aine jaotused.

Töö baseerub osaliselt ESA kosmosesatelliidi GAIA vaatlustel.

Töö on jätkatav magistriastmes ning võib moodustada osa tulevasest doktoritööst.
Töö toimub koostöös teiste Tartu observatooriumi galaktikate ja kosmoloogia töörühmade töötajatega.

Galaktikate sferoidaalse komponendi struktuur Sloani Digitaalse Taevaülevaate alusel
Juhendajad Antti Tamm, Peeter Tenjes, Tartu observatoorium. Kontakt antti.tamm [ät] ut.ee

Enamik galaktikatest sisaldab keskset, ligikaudu sfäärilise struktuuriga komponenti. Väljapakutava töö eesmärgiks on Sloani Digitaalse Taevaülevaate mitme miljoni galaktika andmete põhjal kindlaks teha, milline on selle komponendi täpsem struktuur ja koostis Universumi erineva tihedusega piirkondades ning erinevatel ajajärkudel. Töö hõlmab galaktikate spektrite ja fotomeetriliste andmete analüüsimist ning statistilist tõlgendamist.

Töö toimub koostöös teiste Tartu observatooriumi galaktikate ja kosmoloogia osakonna teadlaste ja tudengitega.

Tähesüsteemide keemiline evolutsioon
Juhendajad Antti Tamm, Teet Kuutma, Tartu observatoorium. Kontakt antti.tamm [ät] ut.ee

Töö eesmärk on galaktikate värvuste ehk spektraalse energiajaotuse põhjal analüüsida galaktikate keemilist koostist tänapäeval ja minevikus. Selleks kasutatakse Hubble'i kosmoseteleskoobi optilisi ja Spitzeri kosmoseteleskoobi infrapunaseid ülesvõtteid. Vaatlusandmeid võrreldakse tähesüsteemide keemilise evolutsiooni mudelitega.

Töö toimub koostöös teiste Tartu observatooriumi galaktikate ja kosmoloogia osakonna teadlaste ja tudengitega.

Galaktikate morfoloogiliste tüüpide määramatus
Juhendajad Antti Tamm, Teet Kuutma, Tartu observatoorium. Kontakt antti.tamm [ät] ut.ee

Galaktikate klassifitseerimine näiva struktuuri põhjal on aluseks väga paljudele galaktikate- ja kosmoloogiaalastele uurimustele. Kuid isegi lähedaste, hästivaadeldavate galaktikate klassifitseerimine võib ebasobiva kaldenurga vms põhjusel olla küllaltki ebatäpne ja subjektiivne. Antud töös uuritakse, kuivõrd usaldusväärne on galaktikate klassifikatsioon kaasaegseimates andmebaasides.

Töö toimub koostöös teiste Tartu observatooriumi galaktikate ja kosmoloogia osakonna teadlaste ja tudengitega.

Kvasarite uurimine (Sloani Digitaalse Taevaülevaate andmete põhjal)
Juhendaja Maret Einasto, Tartu observatoorium. Kontakt maret.einasto [ät] ut.ee

Bakalaureusetöö

Sloani digitaalse taevaülevaate andmete järgi leitud kvasarite omaduste uurimine. Vajalik on SDSS andmebaasi kasutamine, osalt ka statistikapaketi R kasutamine.

Töö toimub koostöös Tuorla observatooriumi teadlastega ning koostöös teiste Tartu observatooriumi galaktikate ja kosmoloogia osakonna teadlaste ja tudengitega.

Suuremastaabilise struktuuri filamentide ja galaktikate orientatsiooni vaheline korrelatsioon
Juhendajad Elmo Tempel, Rain Kipper, Tartu observatoorium. Kontakt elmo.tempel [ät] ut.ee

Galaktikate filamendid on süsteemid universumis, mis ühendavad galaktikate parvi ja gruppe. Koostöös Prantsuse ja Hispaania kolleegidega oleme välja töötanud meetodi, mis võimaldab suuremastaabilisest struktuurist galaktikate filamente otsida.

Tartu Observatooriumis on välja töötatud ka galaktikate kolmemõõtmelise modelleerimise tarkvarapakett, mis võimaldab määrata galaktikate pöörlemistelgede positsiooni ruumis.

Töö eesmärk on uurida, millist rolli galaktikate tekkes omavad galaktikate filamendid.

Töö toimub koostöös teiste Tartu observatooriumi galaktikate ja kosmoloogia osakonna teadlaste ja tudengitega.

Kosmoloogia

Galaktikagrupid kosmilises võrgustikus
Juhendaja Maret Einasto, Tartu observatoorium, maret.einasto [ät] ut.ee

Bakalaureusetöö

Suurem osa galaktikaid Universumis asub galaktikate gruppides. Töö sisu on uurida vaeste galaktikagruppide omadusi ning ümbrust ja selle kaudu keskkonna mõju gruppidele.

Töö toimub koostöös teiste Tartu observatooriumi kosmoloogia osakonna teadlaste ja tudengitega.

Suuremastaabilise struktuuri galaktikate filamentide uurimine
Juhendajad Elmo Tempel, Rain Kipper, Tartu observatoorium. Kontakt elmo.tempel [ät] ut.ee

Galaktikate filamendid on süsteemid universumis, mis ühendavad galaktikate parvi ja gruppe. Koostöös Prantsuse ja Hispaania kolleegidega oleme välja töötanud meetodi, mis võimaldab suuremastaabilisest struktuurist galaktikate filamente otsida.

Töö sisuks on uurida leitud galaktikate filamente. Eesmärk on vaadata, kuidas galaktikate filamendid suuremastaabilises struktuuris paiknevad ning kui tihedalt nad on seotud galaktikate gruppidega ning superparvedega.

Töö toimub koostöös teiste Tartu observatooriumi kosmoloogia osakonna teadlaste ja tudengitega.

Galaktikagruppide peagalaktikate omadused
Juhendaja Maret Einasto, Tartu observatoorium. Kontakt maret.einasto [ät] ut.ee

Bakalaureusetöö

Hiljutise Sloan Digital Sky Survey andmete põhjal koostatud galaktikagruppide peagalaktikate omaduste uurimine. Osalt veebipõhine tegevus, vajalik on ka statistikapaketi R kasutamine.

Galaktikapopulatsioonid galaktikagruppides
Juhendaja Maret Einasto, Tartu observatoorium. Kontakt maret.einasto [ät] ut.ee

Bakalaureusetöö

Hiljutise Sloan Digital Sky Survey andmete põhjal koostatud galaktikagruppide galaktikate galaktikapopulatsioonide uurimine. Grupikataloog meilt, osalt veebipõhine tegevus, vajalik on ka statistikapaketi R kasutamine.

Rikaste galaktikaparvede ümbrus
Juhendajad Jaan Einasto, Maret Einasto, Elmo Tempel, Tartu observatoorium. Kontakt maret.einasto [ät] ut.ee, elmo.tempel [ät] ut.ee

Rikkad galaktikaparved on seotud suuremastaabilise galaktikavõrgustikuga sildade ja filamentide kaudu. Kasutades vaatlusandmeid (Sloani andmebaasi ja muid parvevaatlusi) uurida detailsemalt galaktikaparvede välisosi ja nende lähemat ümbrust, sealhulgas parvede lähiümbruse filamente.
Tööriistad – osalt web-ipõhine, osalt veidi programmeerimist, statistikapaketi R kasutamine.

Töö toimub koostöös teiste Tartu observatooriumi kosmoloogia osakonna teadlaste ja tudengitega.

Superparvede omaduste uurimine
Juhendaja Lauri Juhan Liivamägi. Kontakt juhan.liivamagi [ät] ut.ee

Bakalaureusetöö

Superparved on suurimad vaadeldud struktuurid. Oma suuruse tõttu on need vähearenenud süsteemid, mis võivad pakkuda teavet olude kohta varajases universumis. Viimasel ajal on tõusnud ka superparvede vaatluslik tähtsus, neis leiduv keskkond on oluline mitmete kosmilise taustkiirguse omaduste füüsikaliseks seletamiseks. Lähtepunktina saab kasutada olemasolevaid,
suurt hulka andmeid sisaldavaid superparvede katalooge.

Töö toimub koostöös teiste Tartu observatooriumi kosmoloogia osakonna teadlaste ja tudengitega.

Kosmoloogilised tihedusväljad
Juhendaja Lauri Juhan Liivamägi. Kontakt juhan.liivamagi [ät] ut.ee

Bakalaureusetöö

Tihedusväljad on üks viise kirjeldada aine jaotumist universumis. Need aitavad uurida mitmesuguseid probleeme, alates kosmilise võrgustiku üldisest kirjeldamisest kuni galaktikate omaduste sõltumiseni suuremastaabilistest keskkonnast. Väljade arvutamiseks on mitu meetodit ning neid saab leida nii vaatlusandmete kui N-keha simulatsioonide põhjal. Tarvilik on programmeerimisoskus.

Struktuuri teke hüdrodünaamilistes simulatsioonides
Juhendaja Tiit Sepp, Tartu observatoorium. Kontakt tiit.sepp [ät] ut.ee

Kosmoloogias toimuvaid protsesse pole nende pikajalisuse tõttu võimalik teleskoobiga vaadelda. Seetõttu uuritakse kosmoloogias Universumi suuremastaabilise struktuuri teket arvutisimulatsioonidega. Koostöös Soome kolleegidega on ka Tartus arendatud erinevaid hüdrodünaamilisi simulatsioone, mis võimaldavad hinnata seniste arusaamade kontrollimist ja uurida ka huvitavaid evolutsiooniprotsesse, mis muidu oleks võimatud. Töö sisuks oleks tutvumine peamiste simulatsioonitehnikatega ja ka mõne hetkel aktuaalse küsimuse jaoks arvutisimulatsiooniga vastuse leidmine.

Töö toimuks koostöös teiste Tartu observatooriumi kosmoloogia osakonna teadlaste ja tudengitega.

Interakteeruv tumeaine simulatsioonides
Juhendaja Tiit Sepp, Tartu observatoorium. Kontakt tiit.sepp [ät] ut.ee

Töö eesmärgiks on uurida N-keha simulatsioonide abil kuidas käitub interakteeruv tumeaine. Töö nõuab vähemalt baastasemel programmeerimisoskust ja kätkeb endas suuremahulisi arvutusi.

Dynamics of A2142 Cluster of Galaxies
Juhendaja Jukka Nevalainen, Tartu observatoorium. Kontakt jukka.nevalainen [ät] ut.ee

A2142 cluster is peculiar in the sense that its X-ray and radio morphology indicates a preferred direction of action, which coincides with the direction of a large scale galactic filament. The aim is to test different matter feeding scenarios for producing the observed features.

Search for the Missing Baryons
Juhendajad Jukka Nevalainen, Elmo Tempel, Tartu observatoorium. Kontakt jukka.nevalainen [ät] ut.ee, elmo.tempel [ät] ut.ee

50% of the normal (baryonic) local matter, predicted by the current cosmology, is not detected, i.e. missing. Simulations indicate that these missing baryons reside in a form of Warm-Hot Intergalactic Medium (WHIM) which is very difficult to observe. We have developed a tool for finding WHIM by using galaxy luminosity density as a tracer. The aim of the work is to apply our tool to sight lines in SDSS an 2dF surveys, to find WHIM structures.

Tähefüüsika

Hajusparve NGC 7419 tähtede heledusmuutlikkuse uurimine
Juhendaja Tõnis Eenmäe, Tartu observatoorium. Kontakt tonis.eenmae [ät] ut.ee

Hajusparv NGC 7419 on eriline kahe asjaolu poolest. Esiteks leidub selles parves viis punast ülihiidu ja samas mitte ühtegi sinist ülihiidu. Teiseks on selles parves väga suur Be-tähtede osakaal, millest enamik on fotomeetriliselt muutlikud ja mitme heledus muutub tundide jooksul. Antud töös uuritakse vaatluslikult parve tähtede muutlikkust ning otsitakse seost heledusmuutlikkuse ja tähtede pöörlemise vahel.

Töö sisaldab fotomeetrilisi vaatlusi Tartu Observatooriumi 0.6-meetrise teleskoobiga, andmetöötlust ja saadud heleduskõverate analüüsi. Lõputöö avab võimalusi tähtede vaatlusliku uurimise jätkamiseks magistri- ja doktoriõppes.

Spektro-astromeetriline meetod aine väljavooluga kaksiktähtede parameetrite määramisel
Juhendaja Indrek Kolka, Tartu observatoorium. Kontakt indrek.kolka [ät] ut.ee

Spektro-astromeetria on uus meetod, mis kasutab tähe spektri fototsentri võimalikku nihet risti dispersiooni suunaga sõltuvana sellest, milline kaksiktähe komponent domineerib vaadeldavas spektrilõigus/spektrijoones/spektrijoone osas. Kõnealune uurimus oleks esimene katse testida seda meetodit mõne objekti puhul Tõravere arhiivist.

Töö toimub Tartu observatooriumi spektriarhiivi baasil.

Johnson-Cousins fotomeetrilise süsteemi UBVRcIc nn. Landolti standardala nr. 98 tähe SA 98 185 muutlikkuse kinnitamine või ümber lükkamine
Juhendajad: Tõnis Eenmäe, Indrek Kolka, Tartu observatoorium. Kontakt tonis.eenmae [ät] ut.ee

Bakalaureusetöö

Pakutava bakalaureusetöö sisuks on Johnson-Cousins fotomeetrilise süsteemi UBVRcIc nn. Landolti standardala nr. 98 tähe SA 98 185 muutlikkuse kinnitamine või ümber lükkamine. Käsitletavat standardala on CCD-vaatluste kalibreerimiseks järjest enam kasutatud, kuna selles on palju sobivaid standardtähti väikeses taevaalas lähestikku. Uurimisalune täht on ala SA 98 üks kõige esimestest
standardtähtedest, oma heleduse tõttu sobib see hästi kasutamiseks ka väiksemate teleskoopidega. 2007. a. veebruaris Lõuna-Aafrika astronoomiaobservatooriumis (SAAO) tehtud kalibratsioonivaatlustel ilmnes ühel vaatlusööl tähe SA 98 185 heleduse muutus, mis viitas
võimalikus kaksiktähe süsteemis toimuvale varjutusele. 1997. aastal on ilmunud töö, milles on märgitud selle tähe samalaadset heledusmuutust, kuid mingeid kokkuvõtvaid järeldusi ning teadaolevalt ka järgnevaid täpsustavaid vaatlusi ei ole tehtud. Uurimisalune täht on endiselt heade standardtähtede nimekirjas. Standardtähti kasutatakse heledusmõõtmiste ühtsesse fotomeetrilisse süsteemi viimiseks, et oleks võimalik võrrelda erinevates observatooriumides tehtud mõõtmisi. Erinevates lainepikkuse vahemikes tehtud fotomeetrilistest mõõtmistest saadakse hinnangud tähtede temperatuurile, kaugusele meist jne. On selge, et standarditeks valitud tähed peavad olema võimalikult konstantse heledusega. SA 98 185 on küllalt hele ja palju kasutatud standardtäht, seetõttu on tehtud avastust oluline põhjalikumalt kontrollida ning muutlikkuse kinnitamise korral teavitada laiemat astronoomide ringkonda. Bakalaureusetöö käigus puutub töö tegija kokku Tõraveres ja SAAO-s tehtud heledusmõõtmiste analüüsiga ning soovi ja võimaluse korral saab ka ise vaatlusi läbi viia. Lisaks on plaanis
kasutada Tartu Observatooriumi 1.5 m teleskoopi SA 98 185 spektraalvaatluste läbiviimiseks. Tulemused avaldatakse teadusartiklina. Tudeng omandab tulemusena oskuse töödelda ja kasutada fotomeetrilisi ja spektroskoopilisi mõõtmistulemusi. Teadmisi on edaspidi võimalik kasutada edukaks uurimistööks järgmises õppeastmes ning iseseisval teadustööl. Lõputööd võib valida juba varakult,ka bakalaureuseõppe esimesel või teisel aastal.

Polarisatsioon Rayleigh' seaduse järgi hajutavas mittehomogeenses atmosfääris
Juhendaja: Tõnu Viik, Tartu observatoorium. Kontakt tonu.viik [ät] ut.ee

On olemas tööriist programmipaketi näol polarisatsiooni rehkendamiseks ja eesmärk on leida null-polarisatsiooni pinnad atmosfääri sees, kui atmosfäärile langeb polariseerimata kiirgus.
Selleks on vaja natuke tunda FORTRAN-i programmeerimiskeelt.

Pulsatsioonid sinistes ülihiidudes
Juhendaja Anna Aret, Tartu observatoorium. Kontakt anna.aret [ät] ut.ee

Lõputöö füüsika eriala tudengitele.

Massiivsete tähtede roll on galaktikate arengus määrava tähtsusega, kuid just nende evolutsiooni käsitlemine on siiani kõige puudulikum. Sinised ülihiiud on hilistes arengufaasides heledad massiivsed tähed, milles hiljuti avastatud pulsatsioonid avavad uued võimalused nende uurimiseks. Uurimistöö eesmärgiks on otsida lühi- ja pikaperioodilisi pulsatsioone siniste ülihiidude spektrites. Analüüsiks vajalikke vaatlusandmeid on kogutud Tõravere 1,5-meetrise teleskoobiga ja Ondrejovi (Tšehhi Vabariik) 2-meetrise teleskoobiga, neid tuleb töö käigus uute vaatlustega täiendada.

Uurimistöö tehakse Tartu Observatooriumis. Selle teoreetilisteks alusteks on astroseismoloogia ja täheevolutsiooniteooria, tudeng omandab teadmised tähtedes ja nende ümbristes toimuvatest füüsikalistest protsessidest. Töö käigus saab tudeng praktilisi kogemusi astronoomiliste vaatluste läbiviimiseks nii kohapeal kui ka kaugvaatluste abil, omandab oskused vaatlusandmete töötlemiseks ja analüüsiks ning õpib käsitlema tänapäevast astronoomilist tarkvara.

Ülihiidtähtede värvuse sõltuvus nende heledusmuutlikkuse faasist (satelliidi Hipparcos vaatlusandmete põhjal)
Juhendaja Indrek Kolka, Tartu observatoorium. Kontakt indrek.kolka [ät] ut.ee

Lõputöö füüsika eriala tudengitele.

Ülihiidtähtedeks arenenud massiivsed tähed on reeglina ebakorrapäraselt muutliku heledusega. Samas pole seni täpselt teada, kuidas käitub nende tähtede värvus, mis iseloomustab nende pinnatemperatuuri – keskmisest olekust punakam värvus viitab temperatuuri kahanemisele ja sinakam värvus temperatuuri tõusule. Satelliit Hipparcos mõõtis aastail 1989-1993 ka ülihiidude heledusi läbi nii suhteliselt lairibalise filtri (nn Hp- heledus) kui ka läbi kahe kitsama filtri (nn B- ja V-heledused). Sealjuures B- ja V-heleduste vahe iseloomustab tähe värvust. Seega on võimalik otsida korrelatsiooni Hp- heleduse ja B-V värvusindeksi vahel (igat tähte mõõdeti umbes 100...150 korda). Hiljutine testuuring 25 kuuma (pinnatemperatuur 15 500K kuni 18 000K) ülihiiu andmete põhjal osutas, et nimetatud korrelatsioon eksisteerib u 80% juhtudest.

Plaanitavas ülikooli lõputöös tuleb laiendada objektide hulk võimalikult kõigile Hipparcose mõõdetud ülihiidudele ja kontrollida, kas oletatav seos sõltub tähti iseloomustavatest parameetritest (pinnatemperatuur, kiirgusvõimsus, heledusmuutlikkuse amplituud jms.).

Füüsikatudeng saab töö käigus tuttavaks tähtede uurimise fotomeetriliste meetoditega, omandab oskuse kasutada mahukaid avalikke andmebaase ja rakendada oma töös astronoomiauuringutes vajalikku tarkvara.

W Serpentise tüüpi kaksiktähtede orbitaalperioodi muutlikkus
Juhendaja Indrek Kolka, Tartu observatoorium. Kontakt indrek.kolka [ät] ut.ee

Lõputöö füüsika eriala tudengitele eeldatava arenguga magistri- ja doktoritööks.

W Serpentise tüüpi tähed on vastasmõjus olevate kaksiktähtede erandlik alaliik. Praeguseks on teada vaid 12 objekti, mis teatud tunnuste järgi liigituvad sellesse gruppi. Tänu komponentide suhteliselt väikesele vahekaugusele ja süsteemi kaugelearenenud olekule on vaatlustega leitud tõendeid aine ülekandumisest jahedamalt tähelt kuumemale, aga ka aine väljavoolu kohta kogu süsteemist. Sel viisil moodustub ainet akreteeriva komponendi ümber optiliselt paks ketas või ümbris, mis varjutab teda suuremal või vähemal määral ja raskendab füüsikalise olemuse väljaselgitamist.

Niisugusele lähiskaksiktähele on tüüpiline tema orbitaalperioodi muutlikkus - pikenemine või lühenemine. Selle efekti avastamine või muutlikkuse parameetrite täpsustamine on oluline uuritava kaksiktähe füüsikalise ja evolutsioonilise oleku kirjeldamiseks. Orbitaalperioodi koos selle võimaliku muutlikkusega on võimalik määrata avalikest andmebaasidest kättesaadavate tähe heleduse vaatluste aegridade põhjal. Lõputöö sisuks oleks nimetatud aegridade analüüs kolme W Ser-tüüpi tähe korral: RX Cas, SX Cas ja prototüüp W Ser.

Lisaks vajavad ülalnimetatud akreteerivad kuumad kaksiktähe komponendid täiendavat uurimist. Magistritöö kontekstis tuleks süstematiseerida senine (eriti viimastel aastatel lisandunud) teave W Serpentise tüüpi tähtede kohta, uurides eriti uute maapealsete (optiliste) kui ka atmosfääriväliste (infrapuna- ja röntgenpiirkond) taevaülevaadete kasutatavust kõnealuse alaliigi nimekirja täiendamiseks. Selle töö käigus peaksid täpsustuma piirid, mis eristavad W Ser tähti ühe või teise valitud tunnuse poolest sarnastest kaksiktähtedest. Magistritöö jooksul analüüsitakse ka Tõraveres paljude aastatega kogutud vaatlusandmeid (ja võimalusel lisatakse töö käigus tehtud uusi vaatlusi) tähe RX Cas kohta, mis on üks W Ser klassi tüüpilisi esindajaid. Eesmärgiks on selle objekti kuuma komponendi käitumise seletamine ja tema füüsikaliste parameetrite määramine.

Doktoridissertatsiooniks vajaliku uurimismahu saab hinnanguliselt siis, kui analüüsida lisaks veel paari-kolme W Ser tüüpi kuuma komponenti ning jõuda seeläbi uute üldistusteni. Eriti väärtuslik oleks seniliigitamata objektide leidmine W Serpentise tüüpi tähtede hulka. Füüsikatudeng, kes läbib kõik kolm etappi, saab korraliku ettevalmistuse tähefüüsika probleemide uurimiseks fotomeetriliste ja spektroskoopiliste meetoditega, omandab vaatlusoskuse ning teadmised astronoomia tarkvara rakendamiseks oma töös.

Lõputööde teemad kaugseire suunal

Taimkatte kaugseire töörühm

Elurikkust (bioloogilist mitmekesisust) toetav kaugseire
Juhendaja Lea Hallik, Tartu observatoorium. Kontakt lea.hallik [ät] ut.ee

Kliimamuutused ja liikide väljasuremine on praegusel ajal suurimate globaalsete katsumuste hulgas. Maaseire satelliidid ja Copernicuse programmi teenused võimaldaksid Eestis bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ära teha rohkem kui praegustes rakendustes kasutatakse. Töö eesmärk on uurida ja kirjeldada võimalusi, laiendamaks kaugseire kasutust Eestis bioloogilise mitmekesisuse kaitsel.

Taimestiku stressi hindamine satelliidipõhiste klorofülli fluorestsensi mõõtmiste kaudu
Juhendaja Lea Hallik, Tartu observatoorium. Kontakt lea.hallik [ät] ut.ee

Uuritakse OCO-2 SIF- (Sun Induced Fluorescence) produktide kasutatavus taimestiku stressi seireks Eestis. Praegu pakub OCO-2 parima ruumilise ja ajalise lahutusega SIF-produkte, aga aastaks 2022 on planeeritud ka ESA FLEX missiooni start, mis avab selles vallas täiesti uued võimalused. Seega on tegemist tulevikku silmas pidades väga perspektiivika uue uurimissuunaga!

Homogeensete objektide piiride eristamine aerofotodelt ja laserskaneerimise andmestikust näidistel põhineva masinõppe abil
Juhendaja Mait Lang, Tartu observatoorium. Kontakt mait.lang [ät] ut.ee

Töö eesmärk on põldude piiride automaattuvastuse ja -kontrollimise metoodika arendamine. Algandmeteks on Eesti Maa-ameti poolt tehtavad ortofotod ja laserskaneerimise andmed ja põllupiiride kaardikiht. Andmetöötluseks võib kasutada mistahes algoritme ja raudvara tingimusel, et pakutav lahendus oleks vajadusel rakendatav tervet Eestit katval andmestikul ja eeldatavalt kasutatakse vabavara. Lae alla lõputöö kuulutus

Puistu struktuuri kirjeldamine lidarmõõtmiste abil
Juhendaja Mait Lang, Tartu observatoorium. Kontakt mait.lang [ät] ut.ee

Maa-ameti laserskanneriga mõõdeti kolme Järvselja puistut. Kogutud kõrgusinfost on vaja leida metsa struktuuri kirjeldavaid näitajaid. Andmemahud on suured ja võimaldavad analüüsi nii bakalaureuse- kui magistritöö tasemel.

Järvselja metsade Landsat ETM+, CHRIS/Proba ja Hyperion peegeldumisandmete võrdlev analüüs
Juhendaja Andres Kuusk, Tartu observatoorium. Kontakt andres.kuusk [ät] ut.eeandres.kuusk [ät] to.ee ( )

Tartu observatooriumi ja Eesti Maaülikooli satelliit-kaugseire testala Järvseljal mõõtsid 2005. a. 10. juulil kolm kaugseiresatelliiti: Landsat-seeria satelliit multispektraalse skanneriga ETM+ ja eksperimentaalsatelliidid EO-1 kujutise spektromeetriga Hyperion (NASA) ning Proba kujutise spektromeetriga CHRIS (Surrey Technology, ESA). See andmekogum lubab uurida kaugseiresensorite võimalusi Eesti looduskeskkonna monitooringul.

Kolme Järvselja puistu spektraalsete heleduskordajate aegrida (20 a) mõõdetuna satelliidipiltidelt
Juhendaja Andres Kuusk, Tartu observatoorium. Kontakt andres.kuusk [ät] ut.ee

Kolme 100x100 m Järvselja puistu kohta on kogutud väga detailne struktuuri- ja optiliste andmete andmebaas. Soov on täiendada seda satelliidipiltidelt mõõdetud spektraalsete heleduskoefitsientide aegreaga. Kasutada on Landsati ja Spoti pildid alates 1986. aastast.

Satelliidipiltide atmosfäärikorrektsiooni algoritmide võrdlemine
Juhendaja Andres Kuusk, Tartu observatoorium. Kontakt andres.kuusk [ät] ut.ee

Satelliidipiltide atmosfäärikorrektsiooniks kasutatakse mitmeid atmosfääri kiirguslevi programmipakette (6S, LOWTRAN, MODTRAN, SMAC jne.). Olemasolevatele satelliidipiltidele tuleks rakendada erinevaid programmipakette ja hinnata, kui suured on erinevused korrigeeritud piltides. Atmosfääri kiirguslevi mudelid on programmeeritud valdavalt Fortranis. Vaja on töötada mudelite alliktekstidega. Teema ei ole jõukohane bakalaureusetasemel.

Spectral Properties of Bark (MSc/Bc)
Juhendaja Jan Pisek, Tartu observatoorium. Kontakt jan.pisek [ät] ut.ee

Spectral properties of woody parts of trees have been less studied compared to leaves, yet reflectance of bark is highly variable between species. Bark spectra are available only for a few species in public databases. The measurements were collected using different approaches: in situ or in laboratory; using direct sunlight or artificial source; with contact probe, integrating sphere or no fore optics.

The aim of this work is to carry a comprehensive intercomparison of the various approaches for a wide range of targets with a goal to identify the most suitable one for measuring bark reflectance spectra. Next, the methodology will be applied to create a spectral library and significantly boost the available bark spectra by sampling over 70 different tree species present in Agali Arboretum in Jarvselja, Estonia. The results can be of practical use to the community for various tasks, e.g. interpreting the signal obtained from Earth Observation, reconstructing scene elements in radiative transfer models, or evaluating the attractiveness of given species to bark and timber beetles.

Estimation and validation of understory leaf area index component (MSc/Bc)
Juhendaja Jan Pisek, Tartu observatoorium. Kontakt jan.pisek [ät] ut.ee

The overstory and understory vegetation in forest ecosystems need to be treated differently in carbon cycle modeling, because carbon fixed through net primary productivity has different residence times for different components. However, there are currently no existing satellite products that provide separate or simultaneous estimates of overstory and understory leaf area index (LAIo and LAIu). The proposed research would focus on estimating and validating understory LAI component via several independent pathways including Earth Observation data, in situ remote sensing techniques and radiative transfer modelling. The results would help to answer the question how significant fraction of canopy LAI is represented by understory – the major source of uncertainties in global LAI products.

Effect of understory on remote sensing phenology metrics (MSc/Bc)
Juhendaja Jan Pisek, Tartu observatoorium. Kontakt jan.pisek [ät] ut.ee

Observation and modeling of start of growing season (SOS), end of growing season (EOS), and growing season length provide essential information on how terrestrial vegetation responds to climate changes. The estimation of SOS and EOS utilizes seasonal patterns in satellite vegetation indices (VIs). The conducted research would identify the most suitable method to track understory phenology signal, and explore to what extent are satellite phenology metrics influenced by understory plant phenology.

Exploiting novel techniques for assessing architecture of conifer shoots (MSc/PhD)
Juhendaja Jan Pisek, Tartu observatoorium. Kontakt jan.pisek [ät] ut.ee

The spherical mean of the shoot silhouette-to-total leaf area ratio (STAR) and the shoot transmission coefficient (c) are two key structural parameters in radiative transfer models for calculating canopy photosynthesis and leaf area index. The current standard optical methods for estimating these parameters are rather tedious and time-consuming, which results in limited knowledge about their role and variation. The goal of this research is to explore and assess the potential of novel techniques (e.g. 3D laser scanning, tomography) for the effective estimation of needle shoot structure.

Variation in the needle-to-shoot area ratios between coniferous species (MSc/Bc)
Juhendaja Jan Pisek, Tartu observatoorium. Kontakt jan.pisek [ät] ut.ee

Leaf-level photosynthetic responses are scaled to canopies based on the amount of photosyntheticaly active radiation (PAR) incident on the leaf surfaces. Shoots of conifer forests are distinct foliage units. Very often, needles are tightly grouped in shoots, making it impossible to infer the amount of needle surface area from optical measurements. The pool of reported needle-to-shoot area ratios for various conifer species is very limited; and assumptions or their extrapolation to different species can introduce serious errors.

Here conducted work would involve both in situ as well as laboratory element and would significantly expand the list through obtaining the needle-to-shoot area ratios for conifer species from Agali arboretum in Jarvselja, Estonia.

A dataset of leaf inclination angles for broadleaf species (MSc/Bc)
Juhendaja Jan Pisek, Tartu observatoorium. Kontakt jan.pisek [ät] ut.ee

Angular distribution of leaves is a major determinant of radiation transmittance through the canopy. Leaf inclination angle distribution plays a fundamental role in the leaf projection function (commonly referred to as G-function), which is in turn a key variable for the indirect quantification of leaf area index (Ross 1981).

To date, relatively few measurements of leaf inclination angle have been reported for different tree species; compilation of large datasets has long been hampered due to issues in consistently applying existing methods to tree canopies, difficulty of applying direct methods in the field and unsatisfactory ability of these methods to reproduce measurements and to collect a representative number of leaves.

Recently, Ryu et al. (2010) proposed a robust and affordable method based on leveled photography to provide reliable leaf inclination angle measurements in broadleaf trees, which are comparable to direct measurements (Pisek et al. 2011). Pisek et al. (2013) and Raabe et al. (2015) used this method to compile a dataset of leaf inclination angles for selected temperate and boreal broadleaf tree species.

Using the leveled photography approach and collected photos of different species in botanical gardens around the world, the conducted work would produce the largest existing dataset of leaf inclination angle measurements.

Metsa maapealse osa biomassi hindamine laserskanneri andmete pohjal
Juhendaja Mait Lang, Tartu observatoorium. Kontakt mait.lang [ät] ut.ee

Metsa puurinde liigilise koosseisu kaardi koostamine satelliitipiltide pohjal
Juhendaja Mait Lang, Tartu observatoorium. Kontakt mait.lang [ät] ut.ee

Metsa harvendamise tuvastamine Landsati ja Sentineli piltidelt
Juhendaja Mait Lang, Tartu observatoorium. Kontakt mait.lang [ät] ut.ee

Lehepindala indeksi (LAI) hindamine SMEAR Estonia voomootmismasti neelualal
Juhendaja Mait Lang, Tartu observatoorium. Kontakt mait.lang [ät] ut.ee

Summaarse ja otsese kiirguse spektrid Keskkonnaobservatooriumi SMEAR jaama juures
Juhendajad Andres Kuusk, Joel Kuusk, Tartu observatoorium. Kontakt andres.kuusk [ät] ut.ee, joel.kuusk [ät] ut.ee

Järvseljal SMEAR masti lähedal registreerib automaatne spektromeeter valgustatuse spektreid pidevalt kogu vegetatsiooniperioodi kestel. Töö sisu on kogutud andmete töötlemine ja analüüs.

Atmosfääriseire töörühm

Maapealsete ultraviolettkiirguse mõõtmistulemuste võrdlus satelliidilt Sentinel-5P-lt saadud andmetega
Juhendaja Margit Aun, Tartu observatoorium. Kontakt margit.aun [ät] ut.ee

Aastal 2017 alustas tööd uus ESA Copernicuse programmi kuuluv satelliit Sentinel-5P, mis muu hulgas mõõdab ka ultraviolettkiirgust. Töö käigus võrreldakse neid andmeid Tõraveres ja Järvseljal teostatud maapealsete mõõtmistelt saadud andmetega.

Süsihappegaasi kasvu otsene mõju Eesti kliimale
Juhendaja Erko Jakobson, Tartu observatoorium. Kontakt erko.jakobson [ät] ut.ee

Lõputöö käigus tuleb uurida soojuskiirguse neeldumisest tingitud temperatuuri muutust erinevate prognoositud süsihappegaasi kontsentratsioonide korral, kasutades atmosfääri kiirguslevi mudelit FUTBOLIN.

Ultraviolettkiirguse produktid satelliitidelt ja nende võrdlus Tõravere mõõtmisandmetega
Juhendaja Margit Aun, margit.aun [ät] ut.ee

Töö annab ülevaate, milliseid UV-kiirgusega seotuid satelliidi andmed on saadaval, võrdleb andmeid Tõraveres mõõdetud andmetega ning analüüsib võimalust satelliidi andmete kasutamiseks mõõtmisandmete täiendamiseks.

Veekogude kaugseire töörühm

Fütoplanktoni dünaamika Eesti järvedes kaugseire andmetest
Juhendaja Ave Ansper, Tartu observatoorium. Kontakt ave.ansper [ät] ut.ee

Töö käigus kasutatakse satelliitpiltide (Sentinel-2 MSI või/ja Sentinel-3 OLCI) Level 1 andmeid, kuhu rakendatakse MCI algoritmi, et leida klorofüll a konsentratsioonid Eesti järvedes ning hinnata selle muutlikkust. Töö on edasi arendatav magistritööks.

Neeldumisparameetrite varieerumine Eesti väikejärvedes
Juhendaja Kersti Kangro, Tartu observatoorium. Kontakt kersti.kangro [ät] ut.ee

Veekogude valguskliimat mõjutavad vees olevad osakesed. Meie järved on valdavalt sogased, ning valgust neelavateks komponentideks on fütoplankton, heljum ja kollane aine. Töö sisuks on uurida, kui palju erinevad neeldumisparameetrid meie järvedes, seega eeldab antud töö ka laboratoorset tööd. Veepoliitika Raamdirektiivi järvede tüpoloogia alusel jagunevad Eesti järved 8 tüüpi, ning eesmärgiks on uurida, kas ja kui palju neeldumisparameetrid varieeruvad sesoonselt eri tüüpi järvedes.

Vee optiliste omaduste tuletamine kaugseire andmetest
Juhendaja Krista Alikas, Tartu observatoorium. Kontakt krista.alikas [ät] ut.ee

QAA ja GSCM mudelid on laialdaselt kasutusel peegeldusteguri alusel vee bio-optiliste omaduste tuletamisel kaugseire rakendusteks. Mudelite sisenditeks on vee peegeldustegur ning väljundiks vee optilisi omadusi iseloomustavad neeldumis-ja hajumisparameetrid. Need on aga omakorda kas kõrgema järgu algoritmide sisendiks või ka olulisteks parameetriteks näiteks primaarproduktsiooni või süsiniku ringe modelleerimisel. Seega nende täpne tuletamine kaugseire andmetest on väga oluline. Antud töö teemaks on QAA ja GSCM mudelite testimine Eesti järvede bio-optiliste andmete põhjal ning valideerimine Sentinel-3A/OLCI andmetel. Töö on edasi arendatav magistritööks.

Sentinel-3/OLCI rakendused EL veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) rakendamiseks
Juhendajad Krista Alikas ja Kersti Kangro, Tartu observatoorium. Kontakt krista.alikas [ät] ut.ee

EL veepoliitika raamdirektiiv kohustab EL liikmesriike hindama kõigi järvede ökoloogilist seisundit, mis on suuremad kui 0.5km2. Ökoloogilise seisundi klassifitseerimiseks moodustavad olulise grupi fütoplanktonit kirjeldavad parameetrid, millest viit (klorofüll a, fütoplanktoni biomass, sinivetikate biomass, sinivetikate õitsengu sagedus ja intensiivsus) on võimalik seirata satelliidil Sentinel-3 oleva sensoriga OLCI. Töö eesmärgiks on võrrelda nii satelliittulemeid kui kontaktmõõtmiste käigus kogutud andmeid alates 2016 aastast, mil Sentinel-3A/OLCI alustas tööd ning siduda need varasemate kaugseire ja kontaktmõõtmiste andmetega

Siseveekogude ja rannikumere seireks kasutatavate satelliitide alusuuring
Juhendajad Martin Ligi ja Krista Alikas, Tartu observatoorium. Kontakt martin.ligi [ät] ut.ee

Töö käigus peab tudeng esiteks koostama ülevaate tingimustest, millele üks kaugseiresatelliit peab vastama, et seda oleks võimalik kasutada järvedest info kogumiseks. Seejärel analüüsitakse läbi praegu töötavad ja lähitulevikku planeeritavad kaugseire satelliitide missioonid, et kaardistada selliseid satelliite, mis antud ülesande täitmiseks sobivad. Kõikide valikusse langevate satelliitide puhul tuleb teha ka positiivsete ja negatiivsete külgede analüüs. Töö tulemusena valmiks ülevaade, mis praegusel hetkel kahjuks puudub ja mida saaksid oma töö sisendina kasutada järvede ja rannikuveega tegelevad teadlased.

Lõputööde teemad kosmosetehnoloogia suunal

Kosmosetehnoloogia

Tarkvara arendamine elektroonikaseadmete trükkplaatide kohal tekkiva elektromagnetvälja intensiivsuse graafiliseks esitamiseks.
Juhendaja Viljo Allik, Tartu observatoorium. Kontakt viljo.allik [ät] ut.ee

Lõputöö eesmärk on välja töötada tarkvara, mis võimaldab kaardistada elektromagnetvälja intensiivsust mingi elektroonikaseadme trükkplaadi kohal, kasutades väljatugevuse mõõtmiseks lähiväljaproovikut, spektrianalüsaatorit ja videokaamerat prooviku asukoha määramiseks plaadi kohal.

Lõputöö tulemusena valminud tarkvara peaks võimaldama suhteliselt lihtsate ja odavate vahenditega määrata võimalike elektromagnetilise ühilduvusega seotud probleemide olemasolu ja võrrelda erinevate tehniliste lahenduste efektiivsust elektromagnetilise ühilduvuse seisukohalt.

Vaakumkeskkonda taluva temperatuuri mõõtemooduli arendamine
Juhendajad Viljo Allik, Mari Allik, Tartu observatoorium. Kontakt viljo.allik [ät] ut.ee, mari.allik [ät] ut.ee

Elektroonikaseadmete katsetamisel vaakumkeskkonnas on usaldusväärne temperatuuri mõõtmine väga oluline. Lõputöö raames tuleb arendada I2C liidesel põhinev elektroonikamoodul ning tarkvara, mis võimaldab temperatuuriandmeid reaalajas salvestada.

Arvutijuhitava asendikontrolli laua kasutajaliidese arendamine
Juhendajad Joel Kuusk, Ilmar Ansko, Tartu observatoorium. Kontakt joel.kuusk [ät] ut.ee, jazov [ät] to.ee

Arvutijuhitava 2D asendikontrolli laua kontrollsüsteemi täiustamine. Programmeerimine, elektroonika ja mehaanika arendamine, kasutajaliidese loomine.

Kuupsatelliidi ESTCube alamsüsteemide arendamine
Juhendaja Hendrik Ehrpais, Tartu observatoorium. Kontakt Hendrik.Ehrpais [ät] estcube.eu

Otsinguvorm

Lõputööd

Lõputööde teemad astronoomia suunal

Lõputööde teemad kaugseire suunal

Lõputööde teemad kosmosetehnoloogia suunal