Lõputööde teemad kaugseire suunal

TÜ üksuste kontaktandmed

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5341

Faculty email:
hv.dekanaat [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
ajaloo ja arheoloogia instituut

Faculty link:
www.flaj.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5651

Faculty address:
Jakobi 2, 51005 Tartu
eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Faculty link:
keel.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5221

Faculty email:
keeleteadus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
filosoofia ja semiootika instituut

Faculty link:
www.flfi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5314

Faculty email:
filosoofia.semiootika [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
kultuuriteaduste instituut

Faculty link:
www.flku.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5223

Faculty email:
kultuuriteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 16, 51003 Tartu
maailma keelte ja kultuuride kolledž

Faculty link:
maailmakeeled.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
keeled [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 3, 51003 Tartu
usuteaduskond

Faculty link:
us.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5300

Faculty email:
us [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
Viljandi kultuuriakadeemia

Faculty link:
kultuur.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
435 5232

Faculty email:
kultuur [at] ut.ee

Faculty address:
Posti 1, 71004 Viljandi

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5900

Faculty email:
sotsiaalteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
haridusteaduste instituut

Faculty link:
www.ht.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6440

Faculty email:
haridus [at] ut.ee

Faculty address:
Salme 1a–29, 50103 Tartu
Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Faculty link:
skytte.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5582

Faculty email:
skytte [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36–301, 51003 Tartu
majandusteaduskond

Faculty link:
majandus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6310

Faculty email:
majandus [at] ut.ee

Faculty address:
J. Liivi 4, 50409 Tartu
psühholoogia instituut

Faculty link:
psychology.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5902

Faculty email:
psyhholoogia [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 2, 50409 Tartu
õigusteaduskond

Faculty link:
oigus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5390

Faculty email:
oi [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 20–324, 50409 Tartu
ühiskonnateaduste instituut

Faculty link:
yti.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5188

Faculty email:
yhiskonnateadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
Narva kolledž

Faculty link:
www.narva.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
740 1900

Faculty email:
college [at] narva.ut.ee

Faculty address:
Raekoja plats 2, 20307 Narva
Pärnu kolledž

Faculty link:
www.pc.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
445 0520

Faculty email:
info [at] pc.ut.ee

Faculty address:
Ringi 35, 80012 Pärnu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5326

Faculty email:
med [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
bio- ja siirdemeditsiini instituut

Faculty link:
biomeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4210

Faculty email:
bsmi [at] ut.ee

Faculty address:
Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
farmaatsia instituut

Faculty link:
farmaatsia.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5286

Faculty email:
pharmacy [at] ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
hambaarstiteaduse instituut

Faculty link:
hambaarstiteadus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
731 9856

Faculty address:
Raekoja plats 6, 51003 Tartu
kliinilise meditsiini instituut

Faculty link:
kliinilinemeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5323

Faculty email:
kmi [at] ut.ee

Faculty address:
L. Puusepa 8, 50406 Tartu
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Faculty link:
tervis.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4190

Faculty email:
dph [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Faculty link:
www.kk.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5360

Faculty email:
kkdek [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 5–205, 51005 Tartu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5820

Faculty email:
ltt [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
arvutiteaduse instituut

Faculty link:
cs.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5445

Faculty email:
ics [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
Eesti mereinstituut

Faculty link:
mereinstituut.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
671 8902

Faculty address:
Mäealuse 14, 12618 Tallinn
füüsika instituut

Faculty link:
www.fi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty address:
W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
keemia instituut

Faculty link:
chem.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5261

Faculty email:
chemistry [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 14a, 50411 Tartu
matemaatika ja statistika instituut

Faculty link:
math.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5860

Faculty email:
ltms [at] ut.ee

Faculty address:
J. Liivi 2, 50409 Tartu
molekulaar- ja rakubioloogia instituut

Faculty link:
tymri.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5011

Faculty address:
Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
Tartu observatoorium

Faculty link:
www.kosmos.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4510

Faculty email:
kosmos [at] ut.ee

Faculty address:
Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
tehnoloogiainstituut

Faculty link:
tuit.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4800

Faculty email:
info [at] tuit.ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
ökoloogia ja maateaduste instituut

Faculty link:
www.omi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5835

Faculty email:
om [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Asutused

raamatukogu

Faculty link:
utlib.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5702

Faculty email:
library [at] utlib.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
teaduskool

Faculty link:
teaduskool.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5581

Faculty email:
teaduskool [at] ut.ee

Faculty address:
Uppsala 10, 51003 Tartu
genoomika instituut

Faculty link:
www.genoomika.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4000

Faculty email:
egv [at] ut.ee

Faculty address:
Riia 23b, 51010 Tartu
muuseum

Faculty link:
muuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5674

Faculty email:
muuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 25, 51003 Tartu
loodusmuuseum ja botaanikaaed

Faculty link:
natmuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6076

Faculty email:
loodusmuuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Tugiüksused

ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6339

Faculty address:
Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
grandikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6215

Faculty address:
Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
hankeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6632

Faculty email:
tuuli.ilula [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
infotehnoloogia osakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6000, arvutiabi: 737 5500

Faculty email:
itk [at] ut.ee, arvutiabi [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kantselei

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5606

Faculty email:
kantselei [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kinnisvaraosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5137

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kirjastus

Faculty link:
www.tyk.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
+372 737 5945

Faculty email:
tyk [at] ut.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
personaliosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5145

Faculty email:
personal [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
rahandusosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5125

Faculty email:
rahandus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 4, 51005 Tartu
rektoraat
rektoraadi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5600

Faculty email:
rektor [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, 51014 Tartu
siseauditi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
siseaudit [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
Tallinna esindus

Faculty link:
www.ut.ee/et/tallinna-esindus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6600

Faculty email:
esindus [at] tallinn.ut.ee

Faculty address:
Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
turundus- ja kommunikatsiooniosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5687

Faculty email:
info [at] ut.ee, avalik [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
õppeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5620

Faculty email:
study [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, 50090 Tartu
üliõpilasesindus

Faculty link:
tyye.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5400

Faculty email:
info [at] tyye.ee

Faculty address:
Ülikooli 18b, 51005 Tartu

Muud üksused

MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi

Faculty link:
www.tysk.ee

Faculty phone:
737 5371

Faculty email:
info [at] tysk.ee

Faculty address:
Ujula 4, 51008 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasküla

Faculty link:
www.campus.ee

Faculty phone:
740 9959

Faculty email:
info [at] campus.ee

Faculty address:
Narva mnt 25, 51013 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasmaja

Faculty link:
www.tym.ee

Faculty phone:
730 2400

Faculty email:
tym [at] ut.ee

Faculty address:
Kalevi 24, Tartu
SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Faculty link:
www.kliinikum.ee

Faculty phone:
731 8111

Faculty email:
kliinikum [at] kliinikum.ee

Faculty address:
L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
Tartu Ülikooli Sihtasutus

Faculty link:
www.sihtasutus.ut.ee

Faculty phone:
737 5852

Faculty email:
tysiht [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a–106, Tartu
Vaata kõiki muid üksusi

Taimkatte kaugseire töörühm

Homogeensete objektide piiride eristamine aerofotodelt ja laserskaneerimise andmestikust näidistel põhineva masinõppe abil
Juhendaja Mait Lang, Tartu observatoorium, mait.lang [ät] ut.ee

Töö eesmärk on põldude piiride automaattuvastuse ja -kontrollimise metoodika arendamine. Algandmeteks on Eesti Maa-ameti poolt tehtavad ortofotod ja laserskaneerimise andmed ja põllupiiride kaardikiht. Andmetöötluseks võib kasutada mistahes algoritme ja raudvara tingimusel, et pakutav lahendus oleks vajadusel rakendatav tervet Eestit katval andmestikul ja eeldatavalt kasutatakse vabavara. Lae alla lõputöö kuulutus

Puistu struktuuri kirjeldamine lidarmõõtmiste abil.
Juhendaja Andres Kuusk, Tartu observatoorium, andres.kuusk [ät] ut.ee

Maa-ameti laserskanneriga mõõdeti kolme Järvselja puistut. Kogutud kõrgusinfost on vaja leida metsa struktuuri kirjeldavaid näitajaid. Andmemahud on suured ja võimaldavad analüüsi nii bakalaureuse- kui magistritöö tasemel.

Järvselja metsade Landsat ETM+, CHRIS/Proba ja Hyperion peegeldumisandmete võrdlev analüüs.
Juhendaja Andres Kuusk, Tartu observatoorium, andres.kuusk [ät] ut.eeandres.kuusk [ät] to.ee ( )

Tartu observatooriumi ja Eesti Maaülikooli satelliit-kaugseire testala Järvseljal mõõtsid 2005. a. 10. juulil kolm kaugseiresatelliiti: Landsat-seeria satelliit multispektraalse skanneriga ETM+ ja eksperimentaalsatelliidid EO-1 kujutise spektromeetriga Hyperion (NASA) ning Proba kujutise spektromeetriga CHRIS (Surrey Technology, ESA). See andmekogum lubab uurida kaugseiresensorite võimalusi Eesti looduskeskkonna monitooringul.

Vaba vaatesuuna tõenäosus metsas.
Juhendaja Andres Kuusk, Tartu observatoorium, andres.kuusk [ät] ut.ee

Järvselja metsades tehtud kalasilmapiltidelt vaba vaatesuuna tõenäosuse (taeva nägemise tõenäosuse) leidmine, selle suundolenevuse uurimine erinevates metsades. Puuderinde läbipaistvus Päikese suunas on peamine valgusrežiimi kujundaja metsas. Vaba vaatesuuna tõenäosuse tundmine on oluline ka metsade kaugseires – aerofotode ja satelliidifotode interpreteerimisel. Digitaalsed kalasilmapildid on olemas.

Kolme Järvselja puistu spektraalsete heleduskordajate aegrida (20 a.) mõõdetuna satelliidipiltidelt.
Juhendaja Andres Kuusk, Tartu observatoorium, andres.kuusk [ät] ut.ee

Kolme 100x100 m Järvselja puistu kohta on kogutud väga detailne struktuuri- ja optiliste andmete andmebaas. Soov on täiendada seda satelliidipiltidelt mõõdetud spektraalsete heleduskoefitsientide aegreaga. Kasutada on Landsati ja Spoti pildid alates 1986. aastast.

Satelliidipiltide atmosfäärikorrektsiooni algoritmide võrdlemine.
Juhendaja Andres Kuusk, Tartu observatoorium, andres.kuusk [ät] ut.ee

Satelliidipiltide atmosfäärikorrektsiooniks kasutatakse mitmeid atmosfääri kiirguslevi programmipakette (6S, LOWTRAN, MODTRAN, SMAC jne.). Olemasolevatele satelliidipiltidele tuleks rakendada erinevaid programmipakette ja hinnata, kui suured on erinevused korrigeeritud piltides. Atmosfääri kiirguslevi mudelid on programmeeritud valdavalt Fortranis. Vaja on töötada mudelite alliktekstidega. Teema ei ole jõukohane bakalaureusetasemel.

Spectral Properties of Bark (MSc/Bc)
Juhendaja Jan Pisek, Tartu observatoorium, jan.pisek [ät] ut.ee

Spectral properties of woody parts of trees have been less studied compared to leaves, yet reflectance of bark is highly variable between species. Bark spectra are available only for a few species in public databases. The measurements were collected using different approaches: in situ or in laboratory; using direct sunlight or artificial source; with contact probe, integrating sphere or no fore optics.

The aim of this work is to carry a comprehensive intercomparison of the various approaches for a wide range of targets with a goal to identify the most suitable one for measuring bark reflectance spectra. Next, the methodology will be applied to create a spectral library and significantly boost the available bark spectra by sampling over 70 different tree species present in Agali Arboretum in Jarvselja, Estonia. The results can be of practical use to the community for various tasks, e.g. interpreting the signal obtained from Earth Observation, reconstructing scene elements in radiative transfer models, or evaluating the attractiveness of given species to bark and timber beetles.

Estimation and validation of understory leaf area index component (MSc/Bc)
Juhendaja Jan Pisek, Tartu observatoorium, jan.pisek [ät] ut.ee

The overstory and understory vegetation in forest ecosystems need to be treated differently in carbon cycle modeling, because carbon fixed through net primary productivity has different residence times for different components. However, there are currently no existing satellite products that provide separate or simultaneous estimates of overstory and understory leaf area index (LAIo and LAIu). The proposed research would focus on estimating and validating understory LAI component via several independent pathways including Earth Observation data, in situ remote sensing techniques and radiative transfer modelling. The results would help to answer the question how significant fraction of canopy LAI is represented by understory – the major source of uncertainties in global LAI products.

Effect of understory on remote sensing phenology metrics (MSc/Bc
Juhendaja Jan Pisek, Tartu observatoorium, jan.pisek [ät] ut.ee

Observation and modeling of start of growing season (SOS), end of growing season (EOS), and growing season length provide essential information on how terrestrial vegetation responds to climate changes. The estimation of SOS and EOS utilizes seasonal patterns in satellite vegetation indices (VIs). The conducted research would identify the most suitable method to track understory phenology signal, and explore to what extent are satellite phenology metrics influenced by understory plant phenology.

Exploiting novel techniques for assessing architecture of conifer shoots (MSc/PhD)
Juhendaja Jan Pisek, Tartu observatoorium, jan.pisek [ät] ut.ee

The spherical mean of the shoot silhouette-to-total leaf area ratio (STAR) and the shoot transmission coefficient (c) are two key structural parameters in radiative transfer models for calculating canopy photosynthesis and leaf area index. The current standard optical methods for estimating these parameters are rather tedious and time-consuming, which results in limited knowledge about their role and variation. The goal of this research is to explore and assess the potential of novel techniques (e.g. 3D laser scanning, tomography) for the effective estimation of needle shoot structure.

Variation in the needle-to-shoot area ratios between coniferous species (MSc/Bc)
Juhendaja Jan Pisek, Tartu observatoorium, jan.pisek [ät] ut.ee

Leaf-level photosynthetic responses are scaled to canopies based on the amount of photosyntheticaly active radiation (PAR) incident on the leaf surfaces. Shoots of conifer forests are distinct foliage units. Very often, needles are tightly grouped in shoots, making it impossible to infer the amount of needle surface area from optical measurements. The pool of reported needle-to-shoot area ratios for various conifer species is very limited; and assumptions or their extrapolation to different species can introduce serious errors.

Here conducted work would involve both in situ as well as laboratory element and would significantly expand the list through obtaining the needle-to-shoot area ratios for conifer species from Agali arboretum in Jarvselja, Estonia.

A dataset of leaf inclination angles for broadleaf species (MSc/Bc)
Juhendaja Jan Pisek, Tartu observatoorium, jan.pisek [ät] ut.ee

Angular distribution of leaves is a major determinant of radiation transmittance through the canopy. Leaf inclination angle distribution plays a fundamental role in the leaf projection function (commonly referred to as G-function), which is in turn a key variable for the indirect quantification of leaf area index (Ross 1981).

To date, relatively few measurements of leaf inclination angle have been reported for different tree species; compilation of large datasets has long been hampered due to issues in consistently applying existing methods to tree canopies, difficulty of applying direct methods in the field and unsatisfactory ability of these methods to reproduce measurements and to collect a representative number of leaves.

Recently, Ryu et al. (2010) proposed a robust and affordable method based on leveled photography to provide reliable leaf inclination angle measurements in broadleaf trees, which are comparable to direct measurements (Pisek et al. 2011). Pisek et al. (2013) and Raabe et al. (2015) used this method to compile a dataset of leaf inclination angles for selected temperate and boreal broadleaf tree species.

Using the leveled photography approach and collected photos of different species in botanical gardens around the world, the conducted work would produce the largest existing dataset of leaf inclination angle measurements.

Metsa maapealse osa biomassi hindamine laserskanneri andmete pohjal.
Juhendaja Mait Lang, Tartu observatoorium, mait.lang [ät] ut.ee

Metsa puurinde liigilise koosseisu kaardi koostamine satelliitipiltide pohjal.
Juhendaja Mait Lang, Tartu observatoorium, mait.lang [ät] ut.ee

Metsa harvendamise tuvastamine Landsat ja Sentinel piltidelt.
Juhendaja Mait Lang, Tartu observatoorium, mait.lang [ät] ut.ee

Lehepindala indeksi (LAI) hindamine SMEAR Estonia voomootmismasti neelualal.
Juhendaja Mait Lang, Tartu observatoorium, mait.lang [ät] ut.ee

Summaarse ja otsese kiirguse spektrid Keskkonnaobservatooriumi SMEAR jaama juures.
Juhendajad Andres Kuusk, Tartu observatoorium, andres.kuusk [ät] ut.ee,
Joel Kuusk, Tartu observatoorium, joel.kuusk [ät] ut.ee

Järvseljal SMEAR masti lähedal registreerib automaatne spektromeeter valgustatuse spektreid pidevalt kogu vegetatsiooniperioodi kestel. Töö sisuks on kogutud andmete töötlemine ja analüüs.

Atmosfääri veesisalduse hindamine kiiritustiheduse spektreist.
Juhendaja Andres Kuusk, Tartu observatoorium, andres.kuusk [ät] ut.ee

Järvseljal SMEAR-jaama juures on kolmel suvel registreeritud maapinnale jõudva summaarse ja hajusa kiiritustiheduse spektreid spektrivahemikus 295-2200 nm spektraalse lahutusega 3-16 nm. Kiiritustihedus vee neeldumisribades 0.94 µm ja 1.1 µm lubab hinnata atmosfäärisamba kogu veesisaldust.

Atmosfääri seire töörühm

Süsihappegaasi kasvu otsene mõju Eesti kliimale
Juhendaja Erko Jakobson, Tartu observatoorium, erko.jakobson [ät] ut.ee

Lõputöö käigus tuleb uurida soojuskiirguse neeldumisest tingitud temperatuuri muutust erinevate prognoositud süsihappegaasi kontsentratsioonide korral, kasutades atmosfääri kiirguslevi mudelit FUTBOLIN.

Erüteemse UV-kiirguse arvutamine registreeritud spektritest ja võrdlus ilmajaama ja satelliidi andmetega
Juhendaja Margit Aun, margit.aun [ät] ut.ee

Tõraveres Tartu observatooriums on alates aastast 2004 mõõdetud spektraalset ultraviolettkiirgust. Töö eesmärk on arvutada alates 2017 aastast mõõdetud spektritest erüteemne kiirgus ning UVI ja kasutada neid võrdluses Tõravere ilmajaama mõõtmiste ning satelliidi andmetega.

Hajusa spektraalse ultraviolettkiirguse muutlikus Tõraveres
Juhendaja Margit Aun, margit.aun [ät] ut.ee

Tartu observatooriumis on spektraalselt hajusat UV-kiirgust mõõdetud alates 2016. aastast. Töö eesmärk on teha esmased analüüsid kogutud andmetest – leida hajuskiirguse osatähtsus ja muutused spektris sõltuvalt kliimateguritest.

Ultraviolettkiirguse produktid satelliitidelt ja nende võrdlus Tõravere mõõtmisandmetega
Juhendaja Margit Aun, margit.aun [ät] ut.ee

Töö annab ülevaate, milliseid UV-kiirgusega seotuid satelliidi andmed on saadaval, võrdleb andmeid Tõraveres mõõdetud andmetega ning analüüsib võimalust satelliidi andmete kasutamiseks mõõtmisandmete täiendamiseks.

Erüteemsete ultraviolettkiirguse dooside kaudse hindamise usaldusväärsuse sõltuvus selleks kasutatavatest suurustest
Juhendaja Kalju Eerme, Tartu observatoorium, kalju.eerme [ät] ut.ee

Erüteemse ultraviolettkiirguse päevadoosid aasta jooksul sõltuvad Päikese kõrgusnurga aastasest tsüklist, pilvisusest ja atmosfääriosooni koguhulgast. Neist esimese muutumine on determineeritud ja täpselt arvestatav. Osooni koguhulka atmosfääris saab leida maapealsete ja satelliidimõõtmiste andmetest. Selles ilmneb aastane tsükkel maksimumiga märtsis-aprillis ja miinimumiga oktoobris-novembris, kuid väikesi väärtusi võib esineda ka varakevadel Arktika osooniaugu lagunemise järel. Pilvisuse (ja atmosfääri aerosooli) mõju kajastavateks suurusteks on päikese summaarse kiirguse päevasumma, otsekiirguse päevasumma, päikesepaiste kestus ja taeva pilvedega kaetuse ning pilvede tüüpide andmed. Erinevates vaatlusjaamades, millede andmete põhjal rekonstrueerimist tehakse, ei ole tavaliselt registreeritud kõiki pilvisuse panust iseloomustavaid andmeid. Tartu-Tõravere Meteoroloogiajaamas on kogu andmekomplekt olemas, mis võimaldab uurida kui suured erinevused rekonstrueeritud erüteemsetes päevadoosides võivad tekkida erinevate lähendsuuruste kasutamisest. Töö on andmetöötluse ja andmeanalüüsi suunitlusega. Andmefailid analüüsi tarvis valimite koostamiseks on olemas.

Päikese ultraviolettkiirguse UV-B ja UV-A kiiritustihedused ja doosid maapinnal Tõraveres registreeritud spektrite põhjal.
Juhendajad Kalju Eerme, Tartu observatoorium, kalju.eerme [ät] ut.ee, Margit Aun, margit.aun [ät] ut.ee

Inimeste tervisele mõjuvad ebasoodsalt nii ülemäära suured kui liiga väikesed ultraviolettkiirguse (UV kiirguse) doosid. Liiga suured doosid on nahavähi ja silmakae tekke oluliste põhjuste hulgas, liiga väikestest tuleneb D-vitamiini vaegus ja mitmed rasked haigused siseorganites. UV kiirgus mõjub biosfääri toimimisele üldiselt ja paljude looduslike ning tehislike materjalide kvaliteedile. Töö eesmärgiks on uurida Bentham spektromeetriga mõõdetud UV kiirguse kiiritustiheduste ja dooside varieeruvust Tõraveres alates aastast 2009 lainepikkuste vahemikus 290-400 nm. Töö on andmetöötluse ja andmeanalüüsi suunitlusega.

Vitamiin D fotosünteesiva UV kiirguse Bentham spektritest hinnatud kiiritustiheduste ja dooside dünaamika ajavahemikus märtsist oktoobrini.
Juhendajad Kalju Eerme, Tartu observatoorium, kalju.eerme [ät] ut.ee, Margit Aun, margit.aun [ät] to.ee

Vitamiin D fotosüntees inimnahas toimub UV-B kiirguse toimel. Toimimiseks on vaja kiiritustihedust üle teatud läviväärtuse. Seetõttu nimetatakse ajavahemikku, mil see jääb valdavalt alla läve või ületab läve väga lühiajaliselt, "vitamiin D talveks". Ka väljaspool seda ajavahemikku ei lähe kogu sobiva lainepikkuste vahemiku energia ainult vitamiin D sünteesimiseks, vaid selle arvel toimuvad ka teised protsessid nagu erüteem, pigmendi teke ja DNA kahjustused. Probleeme on ka laboratoorselt mõõdetud mõjuspektritega, sest need arvestavad enamasti ainult ühe protsessiga. Töö eesmärgiks on uurida potentsiaalselt efektiivse vitamiin D fotosünteesiva energia varieeruvust Tõraveres Bentham spektromeetriga registreeritud andmete põhjal.

Päikese ultraviolettkiirguse spektraaljaotus maapinnal.
Juhendajad Uno Veismann, uno.veismann [ät] ut.ee, Kalju Eerme, kalju.eerme [ät] ut.ee

Tõraveres on Päikese ultraviolettkiirgust peale lairiba sensorite (UV-A, UV-B, UV-ERY) kasutamise registreeritud mitu aastat ka spektraalselt. Probleemiks on spektritest saadava info ühildamine lairiba sensoritelt saadavate ja meteoroloogiliste andmetega. Olenevalt Päikese näiva liikumise aastasest tsüklist ja ilmastikutingimustest muutub UV kiirguse spektraalne koostis maapinnal olulisel määral. Kui Päike käib madalalt ja stratosfääri osoonikiht on tavalisest paksem, siis läheb kaduma rohkem kõige lühilainelisemat UV-B kiirgust. Suvel, mil Päike käib kõrgelt ja osoonikiht sügisle lähenedes hõreneb on UV-B kiirguse suurte dooside saamise võimalused parimad. Töös tuleks seda olemasolevate andmete põhjal kvantitatiivselt hinnata.

Solaariumikiirguse mõõtmistehnika põhimõtted.
Juhendaja Uno Veismann, uno.veismann [ät] ut.ee

Solaariumikiirguse ohtlike mõjude kontrolli ja ennetamise seisukohalt tuleb solaariume testida sõltumatute UV-kiirguse mõõtevahenditega ja/või luua solaariumilampide atesteerimise laborid. Töös tuleks kirjanduse põhjal kavandada vastavad meetmed ja need osaliselt eksperimentaalselt läbi katsetada.

Veekogude kaugseire töörühm

Fütoplanktoni dünaamika Eesti järvedes kaugseire andmetest
Juhendaja Ave Ansper, Tartu observatoorium, ave.ansper [ät] ut.ee

Töö käigus kasutatakse satelliitpiltide (Sentinel-2 MSI või/ja Sentinel-3 OLCI) Level 1 andmeid, kuhu rakendatakse MCI algoritmi, et leida klorofüll a konsentratsioonid Eesti järvedes ning hinnata selle muutlikkust. Töö on edasi arendatav magistritööks.

Neeldumisparameetrite varieerumine Eesti väikejärvedes
Juhendaja Kersti Kangro, Tartu observatoorium, kersti.kangro [ät] ut.ee

Veekogude valguskliimat mõjutavad vees olevad osakesed. Meie järved on valdavalt sogased, ning valgust neelavateks komponentideks on fütoplankton, heljum ja kollane aine. Töö sisuks on uurida, kui palju erinevad neeldumisparameetrid meie järvedes, seega eeldab antud töö ka laboratoorset tööd. Veepoliitika Raamdirektiivi järvede tüpoloogia alusel jagunevad Eesti järved 8 tüüpi, ning eesmärgiks on uurida, kas ja kui palju neeldumisparameetrid varieeruvad sesoonselt eri tüüpi järvedes.

Vee optiliste omaduste tuletamine kaugseire andmetest.
Juhendaja Krista Alikas, Tartu observatoorium, krista.alikas [ät] ut.ee

QAA ja GSCM mudelid on laialdaselt kasutusel peegeldusteguri alusel vee bio-optiliste omaduste tuletamisel kaugseire rakendusteks. Mudelite sisenditeks on vee peegeldustegur ning väljundiks vee optilisi omadusi iseloomustavad neeldumis-ja hajumisparameetrid. Need on aga omakorda kas kõrgema järgu algoritmide sisendiks või ka olulisteks parameetriteks näiteks primaarproduktsiooni või süsiniku ringe modelleerimisel. Seega nende täpne tuletamine kaugseire andmetest on väga oluline. Antud töö teemaks on QAA ja GSCM mudelite testimine Eesti järvede bio-optiliste andmete põhjal ning valideerimine Sentinel-3A/OLCI andmetel. Töö on edasi arendatav magistritööks.

Sentinel-3/OLCI rakendused EL veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) rakendamiseks
Juhendajad Krista Alikas ja Kersti Kangro, Tartu observatoorium, krista.alikas [ät] ut.ee

EL veepoliitika raamdirektiiv kohustab EL liikmesriike hindama kõigi järvede ökoloogilist seisundit, mis on suuremad kui 0.5km2. Ökoloogilise seisundi klassifitseerimiseks moodustavad olulise grupi fütoplanktonit kirjeldavad parameetrid, millest viit (klorofüll a, fütoplanktoni biomass, sinivetikate biomass, sinivetikate õitsengu sagedus ja intensiivsus) on võimalik seirata satelliidil Sentinel-3 oleva sensoriga OLCI. Töö eesmärgiks on võrrelda nii satelliittulemeid kui kontaktmõõtmiste käigus kogutud andmeid alates 2016 aastast, mil Sentinel-3A/OLCI alustas tööd ning siduda need varasemate kaugseire ja kontaktmõõtmiste andmetega

Siseveekogude ja rannikumere seireks kasutatavate satelliitide alusuuring
Juhendajad Martin Ligi ja Krista Alikas, Tartu observatoorium, martin.ligi [ät] ut.ee

Töö käigus peab tudeng esiteks koostama ülevaate tingimustest, millele üks kaugseiresatelliit peab vastama, et seda oleks võimalik kasutada järvedest info kogumiseks. Seejärel analüüsitakse läbi praegu töötavad ja lähitulevikku planeeritavad kaugseire satelliitide missioonid, et kaardistada selliseid satelliite, mis antud ülesande täitmiseks sobivad. Kõikide valikusse langevate satelliitide puhul tuleb teha ka positiivsete ja negatiivsete külgede analüüs. Töö tulemusena valmiks ülevaade, mis praegusel hetkel kahjuks puudub ja mida saaksid oma töö sisendina kasutada järvede ja rannikuveega tegelevad teadlased.

Otsinguvorm

Lõputööde teemad kaugseire suunal