Erko Jakobson
Projekti käigus uuritakse kliima muutusi Läänemere regioonis ja Arktikas. Eesmärk on leida põhjuslikke seoseid temperatuuri, atmosfääri energiabilansi komponentide, aerosoolide ja kasvuhoonegaaside ajalise muutlikkuse vahel. Töös kasutatakse atmosfääri järelanalüüsi mudeleid BaltAn65+ ja ERA-Interim ning aerosoolimudelit SILAM. Modelleeritud andmete täpsust valideeritakse mõõtmisandmetega (raadiosondid, kiirgusmõõtjad, AERONET päikesefotomeeter). Projekti eesmärgid on regionaalselt hinnata: 1) CO2, sadestatava veeauru ning aerosoolide panust sesooni keskmisesse temperatuuri; 2) CO2, sadestatava veeauru ning aerosoolide trendide panust sesoonse keskmise temperatuuri trendi; 3) kliimamuutust lähemas ja kaugemas tulevikus, lähtudes erinevatest aerosoolide ja CO2 prognoosidest. Oodatavad tulemused aitavad selgitada käimasoleva kliimamuutuse põhjuseid ning tulevikuväljavaateid ning annavad vajalikke sisendväärtuseid optimaalsete kliimakaitse programmide koostamiseks.
Algus: 1.1.2015
Lõpp: 31.12.2018
Rahastus: 240 000 € (SA Eesti Teadusagentuur)
ETIS-e veebileht
Mihkel Pajusalu
Uurimisprojekti tulemusena valmis asteroidide spektraalset kaardistamist võimaldava multispektraalse kaamera prototüüp, kaamerapiltide simuleerimise keskkond ning piltide põhjal asteroidi kuju määramise, pinna kaardistamise, ja kosmosesondi trajektoori rekonstrueerimise töövoog. Seega said kõik projekti põhieesmärgid täidetud. Instrument on integreeritud Multi-Asteroid Touringu missiooni kontseptsiooni ja avaldatud artiklina („Nanospacecraft Fleet for Multi-asteroid Touring with Electric SolarWind Sails“, Slavinskis et al 2018). Projekti täpsemad tulemused on vastu võetud 2019 IEEE Aerospace Conference'i programmi suulise ettekandena ja eelretsenseeritu konverentsiartiklina, mis avaldatakse ISI WoS indekseerituna. Kaamera prototüüpi sai katsetatud Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis nii sünteetiliste sihtmärkide kui ka Kuu ja tähtede vaatlemiseks. Projekti rahalised võimalused ei võimaldanud reaalse kosmosemissiooni jaoks ettenähtud spetsifikatsioonidele vastavat prototüüpi ehitada, kuid valminud prototüüp sobib hästi tulevaste projektide planeerimiseks.
Projekti jätkamiseks on plaanis järgnevaid, suurema rahastusega grante taotleda. Asteroid piltide simuleerimise tarkvara võimaldab kosmosemissiooni käigus nähtavaid asteroide fotorealistlikult simuleerida ning arvutada realistelikke möödalennu trajektoore. See süsteem loob võimaluse asteroidimissioone planeerida ja algoritme Maa peal katsetada. Süsteemi on kasutatud lisaks ka kosmosemissiooni konsteptsioonipiltide ja videote valmistamiseks. Simuleeritud piltide töörlemise töövoog võimaldab ainult pildiinfo põhjal asteroidi pinna kaardistamist ja kosmosesondi trajektoori määramist. Sellise süsteemi olemasolu oli vajalik MAT missiooni kontseptsiooni jaoks, sest hajusad satelliidimissioonid ei saa sõltuda Maal põhinevatest trajektoori määramise meetoditest, millel praegused süsteemid põhinevad. Lisaks eelnevale õnnestus luua häid sidemeid erinevate MIT laboritega, mis võimaldavad tulevikus koostööd jätkata.
Algus: 1.10.2016
Lõpp: 30.9.2018
Rahastus: 72 500 € (SA Eesti Teadusagentuur)
Jan Pisek
Selle projekti eesmärk on valmistada ette suurepärane ja konkurentsivõimeline uus ERC toetusleping, mis on seotud Eestiga ja mis õnnestub tulevases ERC stipendiumikutses 2018. aastal, samuti tõsta PI teaduslikku profiili ja kogemusi, et tagada taotleja vastavus ERC suurepärase teadlase kriteeriumidele.
Algus: 1.9.2017
Lõpp: 28.2.2019
Rahastus: 81 200 € (SA Eesti Teadusagentuur)
Elmo Tempel
Olen varem taotlenud ERC stardigranti kahel korral, aastatel 2013 ja 2017. Eelmises voorus oli minu taotlus pingereas 38–47% vahel. Taotletud ERC grandi eesmärk oli siduda galaktikate suuremastaabiline struktuur (galaktikate grupid ja filamendid) galaktikate detailse modelleerimisega, mis baseerub galaktikate integraalvälja spektroskoopial. Hindajad tõstsid minu grandi puhul esile minu senise teadusliku panuse ja enamik hinnanguid PI-le olid "Outstanding". Hindajate arvates oli minu teaduslik idee originaalne ja ajakohane ning neil oli usku selle edukaks elluviimiseks. Põhjusena, miks ERC taotlus ei jõudnud teise vooru, nimetati, et minu taotluses puudusid selged teoreetilised ennustused. Minu ERC taotlus põhines vaatlusandmete analüüsil, aga taotluses polnud selgelt esitatud, millised on teoreetilised ennustused, mida ma vaatlusandmetega kontrollida tahan.
Järgmises ERC voorus kavatsen taotleda granti samal teemal. Peamine eesmärk on kõrvaldada eelpool mainitud miinus ja tugevdada taotlust teoreetiliste ennustustega. Õppevisiit on kavandatud ERC Consolidator grandi hoidja Christoph Pfrommeri juurde, kes on üks juhtivaid eksperte teoreetilises astrofüüsikas galaktikate tekkimise vallas. Õppevisiidi käigus kavatsen tegeleda oma eelmises ERC taotluses nimetatud miinusega ning Christoph Pfrommeri abiga paika panna plaani, kuidas teoreetilisi ennustusi järgmises taotluses paremini esitada. Kavandatav ERC grant saab olema suuresti sama, mis 2017. aastal taotletud grant. Peamine erinevus on teoreetiliste ennustuste selgemas esituses. Tuginedes eelmise ERC grandi hinajate arvamusele, on taotluse idee väga tugev. Kui teoreetilised ennustused saavad paremini kirjeldatud, siis võiks järgmine taotlus olla väga edukas.
Algus: 14.6.2018
Lõpp: 13.3.2019
Rahastus: 1500 € (SA Eesti Teadusagentuur)