PUTJD 719
Eesti rannikuveed on madalad, pehme aluspõhjaga ja oluliselt mõjutatud merre suubuvatest jõgedest. Seetõttu on vee optilised omadused tugevalt mõjutatud heljumist, mis on merre kantud kas jõgedega või tugeva tuulega põhjast üles keerutatud. Pärnu jõgi, mis suubub Pärnu lahte, on Eesti suurim jõgi ning jõesuudmes olev heljum on satelliidipiltidel selgelt nähtav. Heljumi omadused ja päritolu Pärnu lahes varieeruvad palju ning neid on senini vähe uuritud. Setete dünaamika rannikualal võib tugevalt mõjutada sealseid ökosüsteeme ja lahe majandamist ning seetõttu on sellel alal teadmiste omandamine oluline. Koostöös CEFREM-i (Centre de Formation et de Recherche sur les Environnements Méditerranéens) laboriga Prantsusmaal organiseeritakse välitöid kevad- ning suveperioodidel, et uurida aastaaegadest sõltuvat heljumi omaduste muutumist erinevate väljavoolu tingimuste puhul (kevadine suurvesi ja suvine kuivem periood). Eeskujuks võetakse välitööd Rhone’i jõe ROFI-s (region of freshwater influence). Lisainfo saamiseks kasutatatakse Tartu observatooriumi ning Eesti Mereinstituudi olemasolevaid instrumente. Analüüsimaks Pärnu jõe settepilve eripära ja hindamaks nii klimaatilist kui ka soolsuse mõju, võrreldakse kogutud teavet kahe Lähistroopikas paikneva Prantsuse jõega. Kärestikulise mägijõe Têt ROFI-ga, mis asub Lõuna-Prantsusmaal Hispaania piiri lähedal Vahemeres, ja ühe Euroopa suurima jõe Rhône’i ROFI-ga, mis asub Prantsusmaa kaguosas Vahemeres. Nende jõgede magevee mõjualade heljumi ilmastikust ja aastaegadest tuleneva varieeuvuse uurimist on vastuvõttev asutus juba alustanud. Projekti raames jätkatakse nendel kahel jõel ka välitöid. Peale välitööde andmete töötlemise ning interpreteerimise analüüsitakse satelliidipilte. Kasutatakse Sentinel-2 ning Landsat-8 andmeid, et eristada heljumit CDOM-st, mineraalset osa orgaanilisest ning katsetada meetodeid osakeste suuruse, geomeetria, kontsentratsiooni ja päritolu tuvastamiseks.
Algus: 1.3.2018Lõpp: 28.2.2021
Eelarve: 125 370 € (SA Eesti Teadusagentuur)
Vastutav täitja: Martin Ligi
ETIS-e veebileht