Observatooriumi teadurid panustavad üleilmsesse taimeliikide tunnuste andmebaasi TRY
TRY on põhiline taimeliikide tunnuste andmebaas, mida teaduskogukond kasutab. Tartu observatooriumi maastike kaugseire vanemteadur Jan Pisek vastutab kahe avaliku TRY andmestiku eest. Need aitavad taimevõrades toimuvaid protsesse paremini tõlgendada.
Cyrille Violle on ühes kolleegidega märkinud, et sellised taimeliikide kirjeldused, mis on salvestatud standardsel viisil, aitavad meil mõista taimede morfoloogilisi, anatoomilisi, füsioloogilisi, biokeemilisi ja fenoloogilisi omadusi. Esimeses TRYd tutvustavas artiklis prognoositakse, et taimeliikide tunnuste kättesaadavus ühtsest avalikust andmebaasist nihutab tänapäeva ökoloogia uurimisfookuse liigilt selle tunnustele. Peale selle pakub andmebaas uusi võimalusi ka taimetunnuste lõimitud uurimistööks ning võimaldab maismaataimestikku Maa süsteemi mudelites kujutada nii, et see on reaalsem ja empiiriliselt senisest tõendatum.
Meie andmestikke sooviti mullu kasutada 200 korral
„Minule koostajana pakub TRY andmebaas väga tõhusa lahenduse selleks, et oma andmeid jagada ja enda teadustööd laiemale kogukonnale tutvustada,“ ütles Pisek. Eelmisel aastal soovisid teised teadlased tema TRY andmebaasi lisatud infot kasutada rohkem kui 200 korral. „See on väga hea: minu andmetest on kasu inimestele, kes võivad leida seoseid selliste tunnuste ja nähtustega, millele ma üksi poleks isegi mõelda osanud.“
Piseki andmestik annab teavet lehtede kaldenurkade jaotuse kohta. See info on oluline sisend mudelitele, mis omakorda aitavad mõista taimevõrades toimuvaid protsesse, nagu fotosüntees, koguaurumine, kiirgusülekanne ja spektraalne heledus.
Esimene andmestik, mida Pisek haldab (TRY DatasetID: 321), sisaldab heitlehiste puude lehtede kaldenurkade jaotuse andmeid 58 lehtpuuliigi kohta, mis kasvavad parasvöötme- ja boreaalses vööndis. Andmestiku põhialus on vaatlused, mille põhjal Pisek koos kolleegidega 2013. aastal ajakirjas Agricultural and Forest Meteorology ka teadusartikli avaldas.
Teine andmekogu (TRY DatasetID: 417) hõlmab teavet selle kohta, kuidas lehtede kaldenurkade jaotus aastaajati varieerub. Andmed põhinevad kaheksal lehtpuuliigil, mida leidub tüüpiliselt Euroopa ja Põhja-Ameerika paras- ning segametsavööndis. Lehenurki mõõdeti võrastikus erinevatel kõrgustel 2011. ja 2013. aasta kasvuperioodidel. Andmeid kasutati esimesena 2015. aastal ajakirjas Agricultural and Forest Meteorology ilmunud teadusartiklis, mille kaasautor Pisek samuti on.
„Peale nende panustasime mina ja minu juhendatav doktorant Kairi Adamson veel ühte andmestikku, mida haldab TRYs Francesco Chianucci,“ märkis Pisek. Kolmas andmekogu sisaldab laialdast teavet 138 puittaimeliigi lehenurkade kohta. Kõik kolm andmestikku on avalikud ja neid saab kasutada igaüks.
Mis TRYs tänavu uut on?
Hiljuti avaldas TRY algatuse eestvedaja Jens Kattge koos teiste teadlastega – nende seas Pisekiga – uue ülevaateartikli, mis ilmus ajakirja Global Change Biology jaanuarinumbris. Artikkel avaldati ajal, mil TRY andmebaasist ja selle liidesest on valmimas kõige uuem ehk kolmas versioon. Algselt oli andmebaas avalikkusele suletud ja sinna pääsesid ligi vaid võrgustiku liikmed. Seejärel andmebaasi laiendati, seda peamiselt tänu lisandunud väiksematele andmestikele, mille hulgas olid ka Piseki ja tema kaasteadlaste omad. Peale selle kasvatas TRY kasutajaskonda märkimisväärselt otsus anda 2014. aastal kontrollitud juurdepääs ka neile huvilistele, kes võrgustikes ei osalenud. Kolmanda põlvkonna TRY on kõigile avalikult kasutatav.
Uus artikkel juhib tähelepanu ka lünkadele ja kõrvalekalletele, mis ühtsest andmebaasist esile kerkivad. Kui TRYsse oma andmeid lisada, ilmneb vajadus teha mõõtmisi kooskõlastatud metoodikate põhjal, mis näitavad, kuidas andmeid koguda ja tunnuseid mõõta. Peale selle aitab artikkel Piseki sõnul tuvastada paiku ja tunnuseid, mida oleks hea järgmisena vaatluse alla võtta.
Jan Pisekit ja tema TRY andmebaasis avalikustatud andmeid toetati Eesti Teadusagentuuri personaalsetest uurimistoetustest „PUT232“ ja „PUT1355“, Mobilitas Plussi toetusest projektile „MOBERC-11“ ja Euroopa Liidu seitsmenda raamprogrammi Marie Skłodowska-Curie meetmetest.