Tartu observatoorium annab 15 lugemissoovitust
Kõikjal antakse nõu kodusolemise ajal raamatuid lugeda – seda soovitab teha isegi laulev astronaut Chris Hadfield. Tartu observatooriumi töötajad pakuvad välja loetelu raamatuid, mille abil kodusolemise aega mööda saata. Soovituste hulka kuulub peamiselt kosmose- ja teadusteemaline kirjandus, mis aga ei tähenda, et raamatute lugemiseks peaks olema kosmoseekspert või teadlane. Loodame, et igaüks leiab loetelust omale vähemalt ühe tõeliselt põneva lugemismaterjali!
"Visa hing. Üks aasta kosmoses" – Scott Kelly
Ameerika astronaut ja insener Scott Kelly viibis kosmoses 340 päeva järjest ning tema tervist jälgiti sellel ajal väga detailselt. Tema kaksikvend Mark Kelly, kes on samuti astronaut, oli samal ajal Maal, ja võrdluseks jälgiti ka tema tervisenäitajaid. Raamat on tõesti nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt haarav ja annab eriti just praeguses eriolukorras jõudu valitseva ebakindlusega toime tulla. Pealegi – koos selle raamatu ostjatega toetab kirjastus Ühinenud Ajakirjad Eesti kosmoselaeva ESTCube-2 lendu, mis on planeeritud juba järgmise aasta algusesse!
Anu Noorma, asedirektor
Raamatust saab lisaks kõigele teada, miks venelased söövad tilli ja kosmosnaudid rehvidele pissivad, mis raamat Kellyt inspireeris, mis loob eeldused kõige muljetavaldavamaks rahvusvaheliseks koostööks, mida astronaudid ja kosmonaudid saunas teevad, kuidas Kuul käinu Kellyt trollis ja miks astronaudid peavad vahel kaaluma, kas pigem midagi varastada või koera jalaga lüüa.
Andris Slavinskis, kosmosetehnoloogia osakonna vanemteadur
Lugesin raamatu läbi ühe hingetõmbega. Muu hulgas pani raamat mõtlema sellele, mis on inimese elus tõeliselt tähtis. Kas Maa peal elav inimene mõtleb vihmasabina, linnulaulu ja rohelise muru lõhnale? Vist mitte eriti, see tundub loomulik. Kuid astronaut tundis puudust just sellistest pisiasjadest. Ma usun, et karantiinis olles saab selle raamatu tegelasega veidi rohkem samastuda.
Maret Veldre, raamatukoguhoidja
Scott Kelly jagab praegusel ajal nõu ka meedias
Loe raamatu kohta Goodreadsist
"Marslane" – Andy Weir
Raamat ja film on kui öö ja päev. Põhimõtteliselt on raamat praktiline Marsil ellujäämise õpik.
Antti Tamm, observatooriumi direktor
Loe raamatu kohta Goodreadsist
"Õpilase kosmose entsüklopeedia"
See on raamat, kust leiab vastused peaaegu kõigile kosmosega seotud küsimustele. Raamat kannab lugeja mõnusalt läbi Päikesesüsteemi, galaktika ja universumi lõpmatusse – see on rännak läbi aja ja ruumi. Käsitletakse kõiki põnevaid, aga ka olulisi astronoomilisi teemasid. Muu hulgas on juttu sellest,
kuidas ülevalt alla vaadates saame rohkem teada meie koduplaneedi kohta, kuidas alt üles vaadates saame rohkem teada meid ümbritseva universumi kohta ning kuidas üleüldse saab teha ja kasutada seadmeid, millega kas alt üles või ülevalt alla vaadata.
Olen selle raamatu ingliskeelset versiooni tihti füüsikatundide ilmestamiseks kasutanud, kuid nüüd lõpuks on see ka eesti keeles ilmunud. Põnevat lugemist ja fakte leiavad kindlasti nii lapsed kui ka täiskasvanud. Eriti tore oleks, kui lapsed ja suured seda raamatut koos uuriksid.
Tanel Liira, külastuskeskuse arendusjuht
Loe raamatu kohta Suure Eesti Raamatuklubi klubiraamatust
Kuula Liira ja Suure Eesti Raamatuklubi soovitust Elmari raadios (alates 36.10)
"Lost Moon: The Perilous Voyage of Apollo 13" – Jim Lovell, Jeffrey Kluger, Fred Sanders
Avaldatud ka kui "Apollo 13"
Raamatu autor on Jim Lovell, saatusliku Apollo 13 missiooni juhtimismooduli piloot. Ta räägib eri faasidest, mille meeskond missiooni jooksul läbis, ja sellest, kuidas nad katsumusest tänu maapealsele juhtimiskeskusele eluga välja tulid. Raamat pakub unikaalse vaatenurga ja on imeline lugemismaterjal, isegi kui oled juba varem sündmuste käiguga tuttav.
Ayush Jain, tehnik
Loe raamatu kohta Goodreadsist (inglise keeles)
"Faktitäius: Kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme – ja miks asjad on paremini, kui sa arvad" – Hans Rosling, Ola Rosling, Anna Rosling Rönnlund
Kas oled näinud hullu rootsi teadlase Hans Roslingu TED-loenguid, mida on vaadanud miljonid inimesed ning kus ta selgitab üleilmseid suundumusi kastide, pesumasinate ja interaktiivsete graafikute abil? Nagu välja tuleb, on ta ka suurepärane kirjanik ja on võimatu mitte tema elevat häält kuulda, kui "Faktitäiust" lugeda. See on tema viimane töö (puhka rahus, Hans), kus ta selgitab, kui vähe me teame maailma elanikkonnast, naiste haridusest, vaesusest ja teistest tendentsidest. Ta mitte ainult ei tõesta, et meil on vähem teadmisi kui šimpansitel, vaid pakub ka õiged vahendid ja vaatenurgad, et maailma mõista.
Andris Slavinskis, kosmosetehnoloogia osakonna vanemteadur
"Faktitäius" keskendub maailma probleemidele ning seletab teaduspõhiselt ja andmetele tuginedes lahti, et tegelikult pole maailm nii sünge, kui arvatakse. Raamat algab küsimustikuga, kus saab enda teadmisi kontrollida. Seejärel tullakse iga küsimuse juurde tagasi ja seletatakse lahti, miks küsimusele tavaliselt valesti vastatakse.
Ave Ansper, geofüüsika nooremteadur
Loe raamatu kohta Goodreadsist
"Marsi odüsseia" – Stanley G. Weinbaum
Märkimisväärne teedrajav lühilugu ajast, kui ulmekirjandus oli välja arenemas. Kuna raamat ilmus 1934. aastal, võib tunduda, et see on pisut ajast ja arust, aga tegu oli ühe esimese tõelise katsega kujutada, kui kummalised on Maa-välised eluvormid, mis ei allu inimloogikale ega ole peategelasele kergelt mõistetavad. Oma aja kohta on autoril olnud tõeliselt inspireeriv uuenduslik kujutlusvõime.
Jan Pisek, maastike kaugseire vanemteadur
Loe juttu veebis
Loe raamatu kohta Goodreadsist
"Kõiksuse lühiajalugu" – Bill Bryson
Bryson on ette võtnud kaelamurdva ülesande – kirjutada pea kõiki loodusteadusi hõlmav vaimukas ja mahlakas stiilis ülevaade universumi kujunemisest selliseks, et sinna ilmus lõpuks kahejalgne inimene. Seejuures pole Bryson ise akadeemiline teadlane, vaid aime- ja reisikirjanik. Nii mahuka ainese puhul paratamatult ette tulevaid väikeseid faktivigu ja ebatäpsusi on meisterklassi tõlkija Henn Käämbre koos arvukate erialakonsultantidega hoolikalt silunud.
Laurits Leedjärv, tähefüüsika osakonna vanemteadur
Loe raamatu kohta Goodreadsist
"Süvenemine. Edule keskendumine hajusas maailmas" – Cal Newport
Olen hiljuti oma tööhügieeniga tegelenud, kuna tundsin, et mattun e-kirjade ja sõnumite alla. Olukorda ei ole teinud paremaks asjaolu, et silmast-silma suhtlus puudub. Seetõttu tunnen, et "Süvenemine" on asjakohasem kui kunagi varem.
"Süvenemise" autor on küll professor Cal Newport, aga see sobib tegelikult igale teadmispõhise töö tegijale. Raamat pakub palju häid näiteid ja perspektiive. Tahaksin jagada, kuidas see minu tööharjumusi muutis. Esiteks – unusta sotsiaalmeedia. Kui oled mures, kuidas uudistega kursis olla, siis hakka lihtsalt mõne usaldusväärse väljaande tellijaks ja usun, et sa väärtustad sellega kaasnevat kvaliteeti. Teiseks: e-kirjade ja sõnumite kirjutamine ei ole sinu töö kese. Kuigi digisuhtlus on väga oluline, et saaksin tudengite, kolleegide ja koostööpartneritega kontaktis olla, login ma neist keskkondadest välja, et lubada endale mitu häirimatut unetundi ja võimaldada endal tihti ka loomingulist tööd teha. Kui ma aga e-kirju kirjutan, siis püüan sellele pühendada kogu oma tähelepanu.
Kolmandaks: plaani ja lõpeta oma päev. Mina kasutan enda aja planeerimiseks Google'i kalendri ülesannete (Tasks) rakendust. Tavaliselt panen plaanid paika eelmise päeva lõpus. Kui uus päev algab, annan endast parima, et kõik ülesanded tehtud saada, aga ei tunne end süüdi, kui neid ka ümber tõstan. Kui kõik ülesanded on tehtud, sulen arvuti ja pühendan ülejäänud päeva iseendale. Neljandaks: kuna mul on pea iga õhtu vaba aega, on mul palju võimalusi, et ennast arendada ja oma vaimse tervise eest hoolt kanda.
Andris Slavinskis, kosmosetehnoloogia osakonna vanemteadur
Loe raamatu kohta Goodreadsist
"Neli protsenti universumist" – Richard Panek
Mulle meeldis selle raamatu puhul detailne ajalooline käsitlus, tumeaine ja tumeenergia taust ning otsingud. Raamatus on rõhk just teadlastel, nende tööl ja katsumustel. Ma arvan, et nauditav võib raamat olla eelkõige nendele, kel on mingisugune füüsika taust või kes on huvituvad tumeda universumi avastamise ajaloost. Samuti võiks see meeldida näiteks noortele, kes ei suuda veel otsustada, kas astronoomia või kosmoloogia on nende jaoks sobiv eriala.
Heleri Ramler, tähefüüsika teadur
Loe raamatu kohta Goodreadsist
Arkadi ja Boriss Strugatski teosed ("Purpurpunaste pilvede maa", "Hukkunud Alpinisti hotell", "Tigu nõlvakul")
Minu lemmikud on juba lapsepõlvest alates olnud vendade Arkadi ja Boriss Strugatski teosed. Lemmikraamatutest rääkides meenuvad mulle alati esimestena "Purpurpunaste pilvede maa", üldtutud klassikateos "Hukkunud Alpinisti hotell" ja üks nende viimastest teostest "Tigu nõlvakul". Leian end tihtipeale neid lugusid meenutamas ja nii mõnigi kord otsin need raamatud taas üles. Mind köidab nende eriliselt põnev stiil ja värvikad kirjeldused.
Strugatskite ulmelugude oluline omadus on minu jaoks, et füüsikaseadused jäävad seal mõistlikuse piires kehtima, mis muudab lood veelgi tõepärasemaks ja usutavamaks. Tõenäoliselt on usutavuse põhjuseks ka Boriss Strugatski huvi füüsika vastu. Nõukogude Liidu keerulistes oludes ei õnnestunud tal Leningradi ülikoolis füüsikat õppima asuda. Nii sai temast astronoom ja ta töötas ka meile tuttavas Pulkovo observatooriumis.
Riho Vendt, kosmosetehnoloogia osakonna vanemteadur
Loe raamatute kohta Goodreadsist:
"The Rocket Man" – Ray Bradbury
Kuulus laul, mille autorid on Elton John ja Bernard Taupin (ja mida aeg-ajalt esitab ka Tartu observatooriumi bänd), põhines just sellel ulmelisel lühilool. Bradbury vaatenurk väljendab, kuidas me näiliselt ei suuda sageli olla rahul sellega, mis meil juba on – alati on midagi muud, enamat, erilist, mida ihaldame ja soovime. See jutt on võib-olla isegi laastavam kui Elton Johni lugu, kuna raamatut jutustatakse lapse vaatepunktist.
Jan Pisek, maastike kaugseire vanemteadur
Loe raamatu veebiversiooni
Loe raamatu kohta Goodreadsist (inglise keeles)
"Lõpmatus" – Tõnu Õnnepalu
Ei, ma ei mõtle filosoofilis-kosmoloogilist lõpmatust, mille kohta ilmus selle pealkirjaga teos 2015. aastal Avatud Eesti Raamatu sarjas. Jutt on meie oma Tõnu Õnnepalu 2019. aastal avaldatud triloogia viimasest raamatust. See on võib-olla natuke kallutatud soovitus. Mulle, kes ma 40 aastat tagasi olen veetnud kaks suve Vilsandi saarel, oli esimesest lausest selge, mis kohast juttu tuleb. Tean saare loodust ning nii mõndagi inimest, keda Õnnepalu päris nimega mainib, ja ka Luuletajat (Aleksander Suuman). Inimesele, kes pole kunagi Vilsandil käinud, võivad kirjaniku mõttemõlgutused ehk veidi kaugeks jääda. Kui aga Õnnepalu stiil üldiselt meeldib, siis usun, et "Lõpmatus" täidab lugeja ootused, nagu ka triloogia teised osad "Pariis" ja "Aaker".
Laurits Leedjärv, tähefüüsika osakonna vanemteadur
Loe raamatu kohta Goodreadsist
"Transport" – Phillip P. Peterson
"Transport" on värskendav ja põnev ulmesari, mille autor on saksa kirjanik ja endine raketiteadlane Phillip P. Peterson. Autor loob pingelise olukorra, kus kümme süüdimõistetut üritavad oma elusid päästa, käies eksoplaneedi-missioonidel. Kui jätta välja müstiline tulnukatehnoloogia, põhineb raamat tugevalt meie praegustel teadmistel teadusest ja autori ääretul kujutlusvõimel.
Andris Slavinskis, kosmosetehnoloogia osakonna vanemteadur
Loe raamatu kohta Goodreadsist (inglise keeles)
"Alkeemik" – Paulo Coelho
See on raamat, mida loed mitu korda elus, iga kord midagi uut õppides. Raamat räägib teekonnast, millega igaüks saab ühel või teisel moel suhestuda, olenemata sellest, kus nad oma elus parasjagu on.
Ayush Jain, tehnik
Loe raamatu kohta Goodreadsist
"Lühikesed vastused suurtele küsimustele" – Stephen Hawking
Raamat sisaldab lennukaid tulevikuvisioone ja mõttekäike, millest kõigiga ei pruugi nõustuda, aga mis on siiski väga huvitavad lugeda.
Antti Tamm, observatooriumi direktor
Loe raamatu kohta Goodreadsist