Kosmosetehnoloogia
Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakond tegeleb mitmesuguste uudsete seadmete projekteerimise, ehitamise ja katsetamisega. Meie juures arendatavad seadmed leiavad rakendust nii kosmoses kui ka maa peal.
Koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri, mitme ülikooli ja uurimisasutusega suudame pakkuda ka tehnoloogia katsetamist maalähedasel orbiidil tiirlevate nanosatelliitide pardal.
Uurimissuunda juhib vanemteadur Mihkel Pajusalu. Töörühma kuuluvate teadlaste kontaktandmed on leitavad observatooriumi töötajate nimekirjast.
Vaata ka kosmose avastamise töörühma kodulehte.
Arendamine
Tartu observatooriumis on kosmosetehnikat arendatud juba möödunud sajandi kuuekümnendate aastate teisest poolest. Peaaegu kõikidel endise Nõukogude Liidu orbitaaljaamadel leidus Tõraveres välja töötatud seadmeid.
Tänasel päeval oleme Euroopa Kosmoseagentuuri partnerid ning mitmete ühisprojektide raames valmivad uudsed seadmed, mis aitavad meil paremini mõista nii kosmoses kui ka maal toimuvat. Näiteks valmis Tartu observatooriumi laborites ka Eesti esimene satelliit EST-Cube-1. Eesti kosmosekeskusena hoiame Tartu observatooriumis kosmosetehnoloogia arendamiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi.
Koostöös ülikoolide ja uurimisasutustega nii Eestis kui ka välismaal pakume Eesti ettevõtetele oma teadmiste ja taristuga tuge nende tootearenduses.
Katsetamine
Uudsete seadmete arendamisel ja kasutusele võtmisel kõigepealt veenduma, et see seade on ohutu, töökindel ja sulandub kokku teiste kasutusel olevate süsteemidega. Eksisteerib lugematul hulgal standardeid ja direktiive, millele uus seade peab enne kasutusele võtmist vastama. Nende nõuete täitmiseks on vaja pikaajalist kogemust ja spetsiaalset taristut erinevate katsetuste läbiviimiseks. Arendustöö ja katsetamine peavad käima alati käsikäes.
Tartu observatooriumi katselaborites saab teha katsetusi ettantud termovaakumi, õhutemperatuuri ja –niiskuse tingimustel, katseda seadme vastavust elektromagnetilise ühilduvuse nõuele ning vastupidavust vibratsioonile, põrutustele ja ultraviolettkiirgusele. Katsetamisel lähtutakse ISO ja ECSS standartite seeriast.
Katselaborite kompleks koosneb mitmest eritingimusi tagavast ruumist, mis võimaldavad katsetusi elektrostaatiliste lahenduste eest kaitstud keskkonnas, puhasruumis (klass 8, ISO 14644-1) ja elektromagnethäirete eest varjestatud kambris. Kõikides laborites toimib keskkonnatingimuste (õhutemperatuuri ja –niiskuse) automaatne kontrollsüsteem.
Optiline radiomeetria
Tartu observatooriumi optilise radiomeetria laboris on võimalik kalibreerida ja iseloomustada mitmesuguseid optikaseadmeid ja materjale. Peamisteks tegevusteks on maa kaugseires kasutatavate radiomeetrite arendamine, iseloomustamine ja kalibreerimine; valgusallikate iseloomustamine ja kalibreerimine ning erinevate materjalide peelgeldus-, neeldumis- ja läbilaskvusvõime mõõtmine. Optilise radiomeetria labor asub puhasruumi (klass 8, ISO 14644-1) tingimustes.
Kosmoseside
2013. aastal valmis spetsiaalselt satelliitidega sidepidamiseks mõeldud maajaam, mis koosneb kahest antennisüsteemist ja kaasaaegsetest tarkvaralistest raadiovastuvõtjatest.
Antennisüsteemideks on 3 m läbimõõduga paraboolantenn ja Yagi-antennidest koosnev antennirühm 145 MHz ja 435 MHz lainealade jaoks.
Mõlemad antennisüsteemid toimivad täisautomaatselt arvuti juhtimisel ja nende abil on võimalik võtta vastu raadiosignaale nii maalähedasel orbiidil tiirlevatelt satelliitidelt kui ka maast tunduvalt kaugemal asuvatelt objektidelt.
Maajaam oli kasutusel ka Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 telemeetria vastuvõtmiseks. Maajaama on võimalik kasutada nii teaduslikel kui ka mitmesugustel hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel.