Satelliidipildil, mis on tehtud vene satelliidilt RESURS 01 650 km kõrguselt, on korraga näha terve Eesti. Taevas sel 1995. aasta vananaistesuve septembrihommikul oli Eesti kohal selge. Selge taevas on meie sügisilmade puhul küllalt haruldane: septembrikuus on vaid mõni üksik täiesti pilvitu päev. Satelliidid, mis mõõdavad spektri nähtavas piirkonnas, ei "näe" läbi pilvede, seetõttu saab pilti teha vaid selge ilmaga. Pilvi on sel hommikul olnud vaid põhjaranniku lähedal Soome lahel. Rünkpilved varjavad ka Vooremaa põhjaosa, kitsas viirg ulatub Peipsi põhjakaldanigi. Madal sügisene ennelõunapäike jätab pilveviirgu raamima tumeda varjude rea.
Suuremad tumerohelised alad pildil on metsad ja sood; põllud ja niidud on heledad, kollakad. Põllud ja niidud Põhja-Eestis Pandiveres, Harjumaal ja Raplamaal on heledamad kui põllud Lõuna-Eestis Sakalas ja Tartumaal. Heledate ja tumedate põldude üleminekupiir järgib ligikaudu Pärnu-Mustvee joont. Eestimaad poolitab lookleva kaldtriibuna Kuusalu ja Viitna vahemikust algav ning Pandivere ja Sakala kõrgustikust läände jääv tume Vahe-Eesti metsade ja soode vöönd. Selle tüüpilist osa Kõrvemaaad on tähistanud kohanimi "kõrb", varem eestlastele vähese asustusega maa tähenduses. Suured rohekad metsad ja sood on ka Alutagusel, Harjumaa ja Läänemaa piiril (Vihterpalu-Nõva metsade valdkond) ning Eesti- ja Lätimaa vahel. Suurim inimese loodud maastikumuutus meie maal - Kirde-Eesti põlevkivikarjääride ala - paistab helesinise lookena Narva jõe ääres. Põlevkivikarjääride kaare suunas kannab pildil kirdetuul elektrijaamade sinakat suitsu. Eesti maakondade satelliidipilte saab vaadata kirjastuse Koolibri 1998. aastal välja antud satelliidipildiatalses "Eestimaa nähtuna kosmosest", autorid Urmas Peterson, Raivo Aunap ja Jaan Eilart.
Valikut satelliidipiltidest pakutakse järgmistel aadressidel
MODISe pilte saab näha siit ja siit.
Eesti ja lähiümbruse kohta kaunis operatiivseid MODISe pilte saab näha AERONETi veebilehe kaudu. Sealt tuleks valida näiteks [+Level1.0 AOT], jaamade loetelust [Toravere], vastav kuu ja päev (kui see päev on kalendris sinisega märgitud) siis [Show Terra-MODIS] või [Aqua-MODIS] ja ilmubki vastav pilt. Pilte saab vaadata mitme resolutsiooniga (2000m, 1000m, 500m, 250m) klõpsates hiirega vastaval numbril pildi all. Tulemusena ilmub nähtavale väike pilt tsentreerituna Tõraverele. Tehes sellel pildil omakorda hiire klõpsu, laaditakse ekraanile suurem pilt, mida saab soovi korral salvestada.
Sama päeva Terra-MODIS pilt (1000m) laaditakse igal õhtupoolikul ka meie ilmapiltide lehele.
Siin on näiteks näha 2006. a. kevadised metsapõlengud meie lähiümbruses.
Avaruumi kliimaobservatoorium DSCOVR (Deep Space Climate Observatory) on Päikese ja Maa vahel Lagrange'i punktis L1 olev kosmoseaparaat päikesetuule monitoorimiseks. Observatooriumis on ka kaamera EPIC Maa Päikese poole pööratud külje pildistamiseks. EPICusse on kogutud neid pilte, kui DSCOVR näeb Euroopat.
Valik satelliidipilte (NASA)
Suure lahutusvõimega pildid päevakohastest ja muudest paikadest (DigitalGlobe)
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.