Looduskeskkondade keerukusest on tingitud uurimismeetodite mitmekesisus. Kaugseire meetodite edasiarendamine hõlmab nii kaugseire füüsikaliste aluste uuringuid, satelliidimõõtmisi kui ka atmosfäärialuseid uuringuid õhu- ja veesõidukitel, samuti maapealseid väli- ja laborimõõtmisi. Kuigi kaugseires kasutatakse elektromagnetkiirguse kogu spektrit, on vee uuringutes kasutusel valdavalt spektri nähtav osa.
Vee raamdirektiivi eesmärgiks on luua ühtne siseveekogude seisundi hindamise süsteem kogu Euroopa Liidus, et tagada veekogude kvaliteedi tõus. Tartu Observatoorium kogub selle tulemuse saavutamiseks regulaarselt välitööde andmeid Eesti järvedelt ja rannikumerest, koostöös välispartneritega ka teiste riikide vetest, et luua algoritme, mis oleks kasutatavad nii satelliitidelt kui õhu- ja veesõidukitelt saadava info töötlemiseks vajalikule kujule.
Veeseire töörühm on kaasatud mitmesse rahvusvahelisse projekti ning läbi aastate tõestanud ennast arvestatava partnerina üle maailma.
Töörühma teadurid loevad erikursusi Tartu Ülikoolis ning juhendavad tudengite bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid.
Ansper, A; Alikas, K. (2019). Retrieval of Chlorophyll a from Sentinel-2 MSI Data for the European Union Water Framework Directive Reporting Purposes. Remote Sensing, 11 (1, 64).10.3390/rs11010064.
Tamm, Marju; Ligi, Martin; Panksep, Kristel; Teeveer, Karolin; Freiberg, Rene; Laas, Peeter; Paavel, Birgot; Kutser, Tiit; Reinart, Anu; Tõnno, Ilmar; Nõges, Tiina (2019). Boosting the monitoring of phytoplankton in optically complex coastal waters by combining pigment-based chemotaxonomy and in situ radiometry. Ecological Indicators, 97, 329−340.10.1016/j.ecolind.2018.10.024
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.