Tartu observatooriumi nooremteaduril Anni Kasikovil avanes Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) doktorantide programmi kaudu erakordne võimalus – veeta aasta Tšiilis ja töötada maailma ühes suurimas observatooriumis.
Anni töötab alates käesoleva aasta algusest Tšiili pealinnas Santiagos asuvas ESO kontoris koos rahvusvahelise seltskonnaga, kuhu kuuluvad doktorandid ja teadlased üle maailma. Nende uurimisteemad ulatuvad gravitatsiooniläätsedest ja prototähtedest kuni galaktikate ja universumi suurstruktuurideni. „ESO Santiago kontor on nagu tuiksoon vaatlevatele astronoomidele. See on dünaamiline keskkond, kus toimuvad iganädalased teadusettekanded ja spontaansed arutelud teiste teadlastega,“ rääkis Kasikov ainulaadsest kogemusest maailma tippobservatooriumis. „Siin saavad kokku erinevate taustade ja kogemustega astronoomid, et teineteiselt õppida, uusi ideid arendada ning luua tugevaid rahvusvahelisi koostöösuhteid," lisas ta.
Tšiili observatooriumid on maailmas hinnatud vähese valgusreostuse ja soodsate ilmastikuolude tõttu. Atacama kõrbes on kuni 300 selget ööd aastas. Eestis on näiteks keskmiselt vaid 80 selget ööd aastas.
Eriliseks teeb kogemuse ka see, et lisaks teadustööle saab Kasikov jälgida, kuidas ESO teleskoobid – maailma kõige võimsamad – igapäevaselt töötavad. „See hõlmab endas palju rohkemat kui ainult uurimistööd – alates teleskoobi instrumentide kalibreerimisest kuni vaatlusandmete kvaliteedikontrollini. Näha, kui palju inimesi pingutab selle nimel, et astronoomid üle maailma saaksid oma andmed kätte vaid paari hiireklõpsuga, on väga inspireeriv," jagab Kasikov entusiastlikult.
Anni kuulis võimalusest programmi kandideerida sõbra käest. „Kui märkasin, et kandideerimine on avatud, teadsin, et pean kindlasti proovima,” kirjeldas ta kandideerimisprotsessi. „Minu nõuanne on alati proovida. Inimesed räägivad enamasti õnnestumistest, mitte läbikukkumistest. Ka mina olen varem ühte ESO programmi kandideerinud, kus ma valituks ei osutunud. Aga kui ei proovi, siis kindlasti ei saa," soovitab Kasikov kõigile noortele teadlastele, kes soovivad kandideerida rahvusvahelistesse teadusprojektidesse.
Nooremteaduri esimeseks tööülesandeks sai teleskoobi vaatlustaotluse kirjutamine. Tegemist oli taotlusega VLT (Very Large Telescope) teleskoobi vaatlusaja ja andmete kogumist võimaldava loa saamiseks. „Taotlusvoorud toimuvad kaks korda aastas ja konkurents on tihe – öid, mil teleskoop vaatleb, on piiratud arv. Tuleb esitada veenev teaduslik põhjendus ja tehniline plaan. Nüüd tuleb ainult pöialt hoida, sest taotlusi on palju ja konkurents on suur," kirjeldas Kasikov enda esimesi kuid Tšiilis.
Annile on avanenud mitmeid erakordseid võimalusi tutvuda ja töötada maailma juhtivates teaduskeskustes, mis paiknevad just tšiilis. Paranali observatooriumi külastus pakkus suurepärast elamust. Observatoorium asub 2600 meetri kõrgusel Atacama kõrbes ja see on koduks neljale 8-meetrisele VLT teleskoobile. Seal on veel ka palju väiksemaid teleskoope ja lähedalasuvale Cerro Armazones’e mäetipule ehitatakse ELT-d (Extremely Large Telescope). „Tundsin end nagu ulmefilmis – massiivsed teleskoobid, keerulised teadusinstrumendid ja öine valgusreostuseta tähistaevas, mille sarnast pole varem näinud. Minu töö seal oli mõõta väikeses projektis spektrograafi X-shooter andmetest radiaalkiiruse stabiilsust. Selleks sain ka mõned väga värsked teleskoobi andmed. Ise mul vaatlusi teha ei õnnestunud, seda teevad vastava väljaõppe saanud operaatorid ja astronoomid. Operaator kontrollib teleskoobi suunamist ja astronoom tegeleb instrumentide ja vaatlusandmete poolega," kirjeldab Kasikov eredaimat kogemust.
Lisaks VLT-le sai Anni võimaluse külastada ka ALMA raadioteleskoobi vaatluskeskust (Atacama Large Millimeter/submillimeter Array), mis asub 5000 meetri kõrgusel Chajnantor’i platool. „ALMA koosneb 66 raadioantennist ja see töötab raadiosagedustel, mille abil saame vaadelda näiteks molekule noortes planeedisüsteemides ja uurida süsinikku sisaldavate molekulide teket – kõike seda, mis on vajalik elu tekkeks. Pole juhuslik, et hispaaniakeelne sõna alma tähendab eesti keeles hinge," muigas Kasikov.
Teadustöö kõrval on Tšiili pakkunud Annile ka rohkelt avastamisrõõmu. „Kui vaatlustaotlusi pole vaja kirjutada, siis olen nädalavahetustel matkanud Santiago ümbruse mägedes. ALMA külastuse ajal veetsin paar päeva San Pedro de Atacamas, kus sain näha soolalaguune, iidseid kivijoonistusi ja kohalikke loomi – flamingosid, laamasid, guanacosid ja isegi üht eelajaloolise välimusega nandut," kirjeldas Kasikov Tšiili imelist loodust.
Anni Kasikov on lõpetanud Tartu Ülikooli füüsika eriala magistriõppe ja uurib Tartu observatooriumi kosmoseteaduse ja –tehnoloogia doktoriõppes kollaste hüperhiidtähtede muutlikkust.