Observatooriumis esitleti Tõravere lugu ja talletati tahvlile Struve geodeetiline kaar
Esmaspäeval, 13. septembril saadi Tõraveres Tartu observatooriumis kokku kahel põhjusel: astronoom Tõnu Viik esitles oma värsket trükist "Tõravere lugu" ning observatooriumi seinal avati Friedrich Georg Wilhelm Struve geodeetilisele kaarele pühendatud infotahvel.
Tõnu Viigi värskeim teos annab ülevaate Tõravere observatooriumi tekkest ja arengust põlise tõraverelase silmade kaudu. Niisiis on kirjapandu osaliselt autobiograafiline. "Ma valisin välja enda jaoks olulisima ja koos observatooriumi kasvamisega peaks lugeja nägema ka autori kasvamist insenerist direktoriks," märkis Viik, kes juhtis observatooriumit aastatel 1985–1999.
Sündmuse käigus avati ka Friedrich Georg Wilhelm Struve geodeetilisele kaarele pühendatud infotahvel. Kaar loodi Tartu tähetornis töötanud astronoomi Struve eestvedamisel aastatel 1816–1855, et mõõta Maa kuju ja suurust. Selle ülesande sai Struve 1804. aasta Liivimaa talurahvadeseaduse tõttu. Nimelt tuli mõisate koormised viia vastavusse nende maade suuruse ja kvaliteediga, mis nõudis aga täpset topograafilist kaarti. Kolm kaare punkti asub Eestis, neist üks on Tartu tähetorn.
Struve kaar on olemuselt triangulatsiooniahel. Triangulatsioon on meetod, mille puhul saab külgnevate kolmnurkade võrgu abil maapinna punktide vahelisi kaugusi kindlaks määrata. Pea 2822 kilomeetriga oli Struve kaar pikka aega pikim mõõdetud mediaanikaar, 2005. aastast on kaar ka UNESCO maailmapärandi nimistus. Läbi aastate on just Tõnu Viik aidanud Struve suurtegu elus hoida, andes sel teemal arvukalt loenguid.
Kui tunnete Tõnu Viigi trükise vastu huvi, võtke palun ühendust observatooriumi juhiabi Ulvi Nigoliga aadressil ulvi.nigol [ät] ut.ee.
Vaata sündmuse galeriid!