Tartu observatooriumi juht: võib-olla oleme meiegi pärit Veenuselt

Seniste teadmiste valguses ei saa Veenuselt leitud aine tekkida kuidagi teisiti kui elu tulemusena. Tõraveres paiknevat Tartu observatooriumi juhtiva Antti Tamme sõnul on märksa keerulisem tabada signaale intelligentsete eluvormide kohta.

Kui kirjutasid Facebookis, et kohe tuleb teade „elust Veenusel”, pidasin seda omapäraseks huumoriks. Loomulikult ei tõttagi ükski teadlane kinnitama, et fosfaani leidumine Veenuse atmosfääris on tingimata märk maavälisest elust. Aga...

See „aga” on siin oluline punkt. Tegelikult on juba mitukümmend aastat spekuleeritud, et Veenuse atmosfääris võiks olla elu. Sealsed tingimused ei ole kohutavalt ebasoodsad. Mingit märki sellest küll siiani polnud.

Seega, kui avastati, et Veenusel leidub arvestatavas koguses sellist imelikku molekuli nagu fosfaan, püüdis avastuse teinud teadlasterühm välja mõelda, kust selline aine saab üldse tekkida. Kõik protsessid, mida nad suutsid välja mõelda – kuidas tekitada fosfaani keemiliselt või geoloogiliselt –, jäid oma efektiivsuselt väga kaugele maha ja ainus vähegi realistlik seletus tundub olevat ikkagi bioloogiline päritolu.

Küsimus on niisiis selles, et fosfaan pole kuigi püsiv aine ja teda peab pidevalt juurde tekkima?

Maa peal on keskkond fosfaani jaoks veel hullem, siin ta laguneb hapniku toimel päris ruttu. Veenusel võib ta püsida aastaid või äärmisel juhul isegi aastasadu, aga ikkagi peab olema mingi protsess, mis teda pidevalt juurde toodab.

Loe edasi Eesti Päevalehest.