Autor:
Foto on illustratiivne. (Tartu Ülikool)

Ave Ansper-Toomsalu kaitseb doktoritööd „Sünergia loomine kaugseire andmete abil täiustamaks optiliselt keeruliste vete seiret”

29. mail kell 10.15 kaitseb Ave Ansper-Toomsalu Tartus Oecologicumi (J. Liivi 2) auditooriumis 127 keskkonnatehnoloogia erialast doktoritööd „Sünergia loomine kasutamaks kaugseire andmeid täiustamaks optiliselt keeruliste vete seiret“ („Synergy of Earth Observation data to advance monitoring of optically complex waters“).

Juhendaja:
Kaasprofessor Krista Alikas (Tartu Ülikool, Tartu observatoorium)

Oponent:
Carmen Cillero Castro, PhD (Head of R&D Area of 3edata)

Image
Ave Ansper-Toomsalu

Kokkuvõte
Järved ja rannikualad on veeökosüsteemi väga olulised osad, mistõttu on järjepidev seire vajalik. Neid mõjutavad inimtekkelised tegurid, kuid arvesse tuleks ka võtta looduslikke tegureid, nagu päevast ja sesoonsed dünaamikat. Kopernikuse programmi satelliitidel Sentinel-2 ja Sentinel-3 on potentsiaal täiendada veekvaliteedi seiret Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiivi alusel. Satelliidiandmete kasutamine veekogude seireks on aga keeruline atmosfääri koostise, vees sisalduvate optiliselt aktiivsete ainete ja kalda mõju tõttu. Nendel põhinevate rakenduste arendamiseks on oluline kogu kaugseire andmete töötlemisahel. Oluline on vähendada mõõtemääramatusi igas töötlemisahelas alustades satelliidiandmete valideerimiseest kohapeal mõõdetud andmetega kuni rakenduse lõpliku väljatöötamiseni. Käesolev töö näitas, et tuleb lähtuda uuritavast parameetrist, veetüübist ja maapinna mõjust. Kuna klorofüll a on põhiparameeter vee ökoloogilise seisundi hindamisel, siis töös testiti ja arendati klorofüll a algoritme Sentinel-2 satelliidi jaoks, millel on sobiv ruumiline lahutus väikeste järvede seireks. Nii kohapeal mõõdetud andmete kui ka satelliidiandmete kombineerimine võib parandada ökoloogilise seisundi hindamist, sest rohkem andmeid on kättesaadavamad, mis võimaldab näha dünaamikat ja suundumusi. Töös leiti, et klorofüll a algoritmide sobivus sõltus optilisest veetüübist ja seetõttu leiti sobivad algoritmid. Ökoloogilise seisundi hindamise parandamiseks loodi optiliste ja altimeetria andmete vahel sünergia, et eemaldada veetaseme mõju veekvaliteedi parameetritest. Selline lähenemisviis arendab seirevõimalusi kasutades kaugseire andmeid hinnates veekogude ökoloogilist seisundit.

False colour photo

Tartu observatoorium aitab arendada Ukraina metsade ja veekogude seire meetodeid

Loodusvaatluste maraton

Kodanikuteaduse seminaril räägitakse, kuidas rikastab avalikkuse kaasamine teadustööd