Eesti avastab ühes Euroopa Kosmoseagentuuriga Universumit

11. jaanuaril külastas Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teadusdirektor Carole Mundell Eestit. Sellest inspireeritult toimus Eesti Teaduste Akadeemias avalik seminar „Discovering the Universe from Estonia“. Professor Mundell pidas seminaril ettekande ja Eesti teadlased tutvustasid oma tööd ESA missioonides.

Publikusse kogunesid teadusasutuste töötajad ja üliõpilased ning avaliku sektori ja ettevõtete esindajaid. „Visiidi hommikul toimus suletud kõrgetasemeline koosolek, aga kuna me teame, et Carole on väga informeeritud ja hea esineja, siis soovisime, et tema visiit pakuks midagi ka laiemale teadlaskonnale,“ selgitas seminari korraldaja Eesti Teadusagentuuri välisteaduskoostöö konsultant Helen Asuküla-Tõkke sündmuse ellukutsumise tagamaad. 

Professor Mundell on ametis 2023. aastast alates ja käib tutvumas kõigi ESA liikmesriikide kosmoseteaduse maastikuga ja tutvustamas ESA teadusprogrammi tulevikuplaane. Näiteks on ESA-l kavas lähiajal võtta vastu otsus, et 2030. aastast alates ei tohi ükski liiduriik kosmosesse prügi juurde tekitada. Hilisema vestluse käigus tõi professor Mundell välja, et Eestil ja teistel väikestel ESA liikmesriikidel on liidus väga oluline koostööd ergutav roll, sest oma väiksuse tõttu tuleb neil algatada koostööd suuremate ja varakamate riikidega ning stimuleerida sellega liiduriikide vahelist läbikäimist.

Image

Eesti osaleb kolmes ESA missioonis – Komeedipüüdur (Comet Interceptor), Ariel ja LISA (Laser Interferometer Space Antenna). Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi kaasprofessor Mihkel Pajusalu tutvustas eestlaste tööd Komeedipüüduri missioonis. Pajusalu juhtimisel valmib Tartu observatooriumis periskoopkaamera OPIC. Missiooni eesmärk on esimest korda inimkonna ajaloos uurida objekti, mis siseneb esimest korda Päikesesüsteemi sisealadele. Missioonis on kolm kosmosesondi – kaks kosmosesondi reisivad kosmoses ühe suurema sondi pardal ja eralduvad sellest vahetult enne taevakehast mööda lendamist, et selle lähedal mõõtmisi teha. Üks sondidest kannab ka Tõraveres ehitatud instrumenti.

Tartu observatooriumi kaasprofessor Anna Aret tutvustas Eesti panust nii Arieli missiooni planeerimise, läbiviimise kui ka hilisema teadustöö faasis. Ariel on  kosmoseteleskoop, mis viiakse tööpostile 2029. aastal ja millega vaadeldakse nelja aasta jooksul 4000 eksoplaneeti. Teadlased uurivad eksoplaneetide atmosfääride koostist, et teada saada, kuidas planeedid ja planeedisüsteemid vormuvad ning kuidas planeedid ja nende atmosfäär ajas muutuvad. ESA missioonipartner on Arieli konsortsium, milles on enam kui 50 instituuti ja 22 töörühma. Eesti on konsortsiumi liige 2019. aastast alates ja osaleb praegu kolmes töörühmas. Missiooni toetamiseks kasutatakse Tõravere teleskoope. Lisaks on Tõraveres tähespektrograafia teadmised ja kogemused. Spektriandmete kaudu on võimalik öelda, mis elementidest on planeet tehtud.

Hardi Veermäe Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist tutvustas LISA missiooni. 2037. aastal on plaan kosmosesse saata gravitatsioonilainete detektor, mille abil saame andmeid Universumi struktuuri ja galaktikate tekkimisest, tähtede arengust, varasest Universumist ning ruumaja enda struktuurist ja olemusest. Muu hulgas saab ka teada, kas tumeaine on tehtud mustadest aukudest.

Image

ESERO Eesti juht lõpetas kohtumise ettekandega kosmose valdkonnale järelkasvust. Tartu observatoorium korraldab kõigile õpetajatele koolitusi, kuidas muuta koolitunde kosmose abil põnevamaks. Inspiratsiooni saavad nii liikumistundide kui keeletundide õpetajad.  

ESA on rahvusvaheline organisatsioon, millel on 22 liikmesriiki. Agentuur koordineerib liikmete rahalisi ja intellektuaalseid ressursse nii, et ESA saaks ette võtta projekte ja tegevusi ulatuses, mida ei suudaks ükski Euroopa riik iseseisvalt.