Ilmus kuues „Kaugseire Eestis“ artiklikogumik

Ilmunud on järjekorras kuues artiklikogumik „Kaugseire Eestis“. Kogumik on koostatud 2022. aasta Eesti kaugseirepäeval Tõraveres peetud ettekannete autorite kirjutatud tekstidest ning annab omakeelse ülevaate valdkonna uuematest teaduse ja rakenduste arengutest Eestis. 

Kogumiku juhatab sisse on Urmas Petersoni kaassõna kaanepildile. Traditsiooniliselt kaunistab kogumiku kaant Viljo Alliku droonifoto, mis sel aastal illustreerib põllumajanduslikus kasutuses olnud maa metsastumist.  

Image

Teine artikkel annab ülevaate vee kaugseires kasutatavate radiomeetrite karakteriseerimisest. Satelliitide abil kogutud seireandmete usaldusväärsuse kinnitamiseks tuleb kohapealse tegeliku olukorra hindamiseks teha maapealse tugiväärtuse mõõtmisi. Seega on regulaarne SI-süsteemi ühikutega jälgitav radiomeetriline kalibreerimine väga oluline, kuna loob kindla aluse erineval ajal ja erinevas kohas tehtud vee peegeldusspektri mõõtmiste tulemuste võrdluseks. 

Kolmandas artiklis käsitletakse veekogudel esinevate pinnakogumite seiramist. Pinnakogumite avastamine kaugseire abil ei ole tehniliselt eriti keeruline ning seda on võimalik teha nii radar- kui ka optilise kaugseire abil, tingimusel, et sensorite ruumiline lahutus on selleks sobiv. Keerukam on aga pinnakogumi tüübi kindlakstegemine. Siiski on satelliidid hetkel ainsad vahendid, millel on potentsiaali pinnakogumite regulaarseks globaalseks seireks. 

Neljandas artiklis iseloomustatakse Peipsi järve sinivetikate pinnaõitsenguid. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi kohaselt tuleks veekogu seisundi hindamiseks lisaks teistele fütoplanktoni tunnustele jälgida ka veeõitsengute sagedust ja intensiivsust. Traditsiooniliste seiremeetoditega on seda raske saavutada, kuid kaugseire võimaldab vaadelda veekogu tervikuna. Selles artiklis analüüsitakse sinivetikaõitsenguid Peipsi järves Envisat/MERISe ja Sentinel-3A/OLCI andmete alusel aastatel 2003–2011 ning 2016–2022. 

Viies artikkel kirjeldab kaugseire ja masinõppe meetodeid, mis aitavad efektiivselt kaardistada kobraste tekitatud kahju Eesti metsas. Masinõpe on kasulik tööriist, mille abil kobraste levikut kiirelt ja efektiivselt üle riigi hinnata. Valminud on ka kogu Eestit kattev kobraste metsades esinemise prognooskaart. 

Kuuendas artiklis arutletakse kaugseireandmete kasutuselevõtu üle metsamajanduse praktikas. Tartu observatooriumis on õhinapõhiselt loodud Maa-ameti aerolidari andmetele tuginev noore metsa hooldusraievajaduse indikatsioonikaart Kagu-Eesti kohta ning seda visualiseeriv äpp HooldusR. Oluline lüli on rakenduste arendamiseks tagasiside kasutajatelt ning kaugseire koolitusprogrammid. 

Kogumiku viimane artikkel analüüsib viimase 35 aasta lageraiealasid Eestis. Artiklis tuuakse välja, et lageraiealade raiumise intensiivsus on aja jooksul tõusnud. 2013. aastast on ühe- või kaheaastase ajavahemiku kestel raiutud lageraiealade seire satelliidipiltidelt kuulunud Eesti riikliku keskkonnaseire programmi maastike kaugseire allprogrammi.  

Kogumikku ilmestab fotogalerii 2022. aasta Eesti kaugseirepäevast ning ettekannete nimekirjad.