Observatooriumi teadlased osalesid Euroopa Kosmosenädala üritustel

3.-9. novembrini 2017 tähistas Euroopa kosmosenädalat – ja seda siinsamas Eestis, Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. Nädal tõi kokku kosmosesektori olulisemad tegijad üle Euroopa, nende seas käisid üritustel ka observatooriumi teadlased.

SpaceHackathon

Kosmosenädala stardipauk anti reedel, 3. novembril, kui Tartus algas kolmepäevane SpaceHackathon. Observatoorium pani häkatonile välja auhinna: 100 tundi laboriaega väärtuses 6000 eurot. Auhinna pälvis meeskond iDo Balloon idee eest, mis näeb ette stratosfääriõhupallide viimist koolitunni katsetesse. Nende prototüüp paistis silma parima riistvaralahendusega.Tartu observatooriumi nooremteadur Indrek Sünter oli võistluse žüriis, samuti esindas ta ESTCube’i, olles projekti riistvara ja manussüsteemide tarkvara mentor.

Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents

Pühapäeval, 5. novembril algas Tallinnas samuti kolm päeva kestnud suurüritus: Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents (EISC). Observatooriumist käisid konverentsil insenerid Mari Allik ja Hendrik Ehrpais, aga kohal oli poliitikuid, Euroopa Parlamendi liikmeid, kosmoseteadlasi (nende seas Euroopa Kosmoseagentuuri juhid) ja kosmoseettevõtjaid eri riikidest üle Euroopa.

Mari Alliku arvates on oluline, et ka observatoorium sellisel olulisel üritusel esindatud oleks. „Oleme Eesti kosmosekeskus ning meie igapäevatöö ongi igas mõttes kosmosega seotud. Seal oli hea võimalus luua kosmosealaseid sidemeid ja tutvuda nii inimestega Euroopa Kosmoseagentuurist kui ka erinevate kosmoseteadlaste ja -ettevõtjatega,“ märkis ta.

Ürituse eesmärk oli tekitada arutelu kosmose ja ettevõtlusega seotud teemadel. Üks konverentsi põhiteema oli seadusandlus. „Kuna Eesti on kosmoseseaduse väljatöötamisega alles alustamas, oli see kindlasti meie riigi jaoks igati aktuaalne ja õpetlik arutelu,“ sõnas Allik. Samuti arutati näiteks küber- ja kosmoseruumi sarnasusi ja erinevusi ning räägiti kosmosevaldkonnas tegutsevatest ettevõtetest. Alliku meelest oli üks konverentsi meeldejäävam mõte, et üha enam ettevõtteid kasutab tasuta kättesaadavaid satelliidiandmeid, mida võimaldab Copernicuse programm.

Kevadel toimusid Tartu observatooriumis konverentsi eesistumise raames loengud ja töötoad Euroopa Parlamendi saadikutele. Saadikud said ise aktuaalsete kosmosevaldkonda käsitlevate teemadega tutvust teha ja eri probleeme lahendada.

Copernicuse infosessioon

Esmaspäeval, 6. novembril leidis Tallinnas aset Copernicuse programmi tutvustusüritus. Copernicus on Maa seirega tegelev Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri ühine kosmoseprogramm. Selle andmed on kätte saadavad tasuta ning mõeldud kasutamiseks Euroopa Liidu kodanikele ja äriettevõtetele.

Copernicuse infosessioonil osales mitu Tartu observatooriumi teadlast. Vanemteadur Urmas Peterson juhtis kõnekoosoleku maismaamaaseire osa. Peale selle pidas ta samas sessioonis ühes Tartu ülikooli vanemteaduri Jaan Liiraga ettekande teemal „Metsaga alade pindala ja selle muutuste mõõtmine kaugseireandmetest Eestis ja lähivälismaal 30-aastase aegrea kestel“. Peterson selgitas, et Eestis kuulub metsaga alade kaugseire riiklikusse keskkonnaseire programmi. Programmi selle osa täitja on Tartu Observatoorium. „Nii nagu tavaliselt, vaadatakse võimalusel lisaks Eestile ka veidi kaugemale, piiri taha,“ sõnas Peterson.

Ürituse üks eesmärk oli näidata, et Copernicuse andmetel on palju kasutusi. Üks võimalustest on maismaaseire, mis hõlmabki muuhulgas metsaga kaetuse ja metsa tüübi seiret. Infosessioonil käinud teadur Margit Aun rääkis, et sessioonil kirjeldati Saksamaa näitel, kuidas tormi korral on kahju ulatust metsale võimalik hinnata vaid paari päeva jooksul.

Toodi välja ka Copernicuse atmosfääriseire andmete kasutusvõimalused. Aun selgitas, et näiteks on õhukvaliteedi järgi võimalik jälgida tulekahjusid ja suitsu levimist, teisalt aga määrata asukohad, kus on mõistlik kasutada elektri tootmiseks päikeseenergiat. Copernicuse eriolukordade programmi puhul aga on Copernicuse andmetest peamiselt abi näiteks üleujutuste ja tulekahjude korral – riigil on võimalik taotleda eriolukorras piirkonna kohta detailsete andmete loomist. Andmeid saab kasutada ka riskianalüüsiks, kirjeldas Aun.

Üks sessiooni osa oli pühendatud veeseirele ja selle võimalustele, näiteks jääkatte seire rakendusvõimalustele, vee kvaliteedi hindamisele ja sellega seotud probleemidele. Räägiti ka Copernicuse andmete kasutamisest ärieesmärkidel.

Aun märkis, et Copernicuse soov on viia oma andmed võimalikult paljude ja erinevate tegevusvaldkondadega inimesteni. Üritus oli suunatud laiale publikule: nii ettevõtjatele, arendajatele kui ka ametnikele ja teistele teadusega seotud inimestele.

Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubatsioonikeskuse avamine

Üks kosmosenädala tippsündmus oli Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) äriinkubatsioonikeskuse avamine. Äriinkubaatori avas Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Johann-Dietrich Wörner.

„Muidugi on see suur samm Eesti kosmosesektorile,“ usub observatooriumi vanemteadur Riho Vendt. ESA äriinkubatsiooniprogramm tõstab tema sõnul Eesti ettevõtete konkurentsivõimet nii Euroopa avatud turul kui ka ESA hangetel.

Tegu on esimese ESA äriinkubatsioonikeskusega Baltimaades, kokku on sääraseid keskusi 17. ESA Eesti inkubatsiooniprogrammi eripära on uudsete kosmosetehnoloogiarakenduste kasutuselevõtt tavakasutuses Maa peal.

ESA äriinkubatsiooniprogrammi võrgustik on aidanud juba rohkem kui 500 iduettevõttel üle Euroopa edukalt turule jõuda. „Traditsiooniliselt on kosmosetehnoloogia arendajateks olnud pika ajalooga hiiglaslikud korporatsioonid, kuid tänapäeva kiirelt arenevas maalimas on üha enam vajadust kiirete, paindlike ja täiesti uudsete lahenduste järele. Selliseid lahendusi suudavad pakkuda just noored iduettevõtted,“ ütles Vendt.

Tartu observatoorium on üks ESA Eesti äriinkubaatori partneritest. Observatoorium pakub iduettevõtete uudsete ideede ellurakendamisel teaduslikku tuge ja kosmosetehnoloogialaborite kasutamisvõimalust.

Avamisel osalesid teiste seas ESA võtmeisikud, Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, ametnikud, akadeemikud, teadusasutuste esindajad ja ettevõtjad. Observatooriumist olid peale Vendti avamisel ka vanemteadur Laurits Leedjärv ja insener Hendrik Ehrpais.

Satellite Masters Conference

Satellite Masters Conference (ee Satelliidimeistrite konverents) leidis aset 7.-9. novembril Tallinnas, hõlmates endas ka kolmapäeval toimunud teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammi Horisont 2020 infopäeva.

Konverents kujutas endast „satelliidiäri innovatsiooniturgu“, mis ühendas konverentsisessioonid, töötoad ja ümarlauavestlused. Teemad puudutasid satelliitidelt pärinevaid andmeid ja teisi kosmoselahendusi, mida äris ja ühiskonnas kasutada saaks.

Observatooriumi esindajad käisid kuulamas nii kosmosesektori firmade, poliitikute, Euroopa Kosmoseagentuuri kui ka võistluse Copernicus Masters võitjate ettekandeid.

Kosmosetööstuse näitus

Kolmapäeval ja neljapäeval (8.-9. novembril) näidati Tallinnas Eesti kosmosevaldkonna tooteid. Kohal oli ka EstCube’i meeskond satelliidimaketiga.

Euroopa kosmosenädalat korraldasid koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga Euroopa Komisjon, Euroopa kosmoseagentuur ja innovatsioonivõrgustike looja AZO Anwendungszentrum GmbH Oberpfaffenhofen.