Tagasi tulevikku: taimekasvatuse ja loomakasvatuse taasühendamine ringmajanduse edendamiseks ning kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks
Põllumajandussektoris rakendatav ringmajandus näeb ette:
a) Põllumajandustoodete tootmine välissisenditeta või minimaalselt.
b) suletud toitaineringide/tsüklite arendamine, kus kaod on minimaalsed.
c) põllumajandusjäätmetele, nagu sõnnik, väärtuse omistamine (väärtustamine).
d) majanduskasvu lahtisidumine mis tahes mõjust tootmisele, mulla tervisele, kliimamuutustele, bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele.
On näha, et põllukultuuride ja kariloomade kasvatamise taasühendamine võib anda olulise panuse ELi ring(põllu)majanduse laiemasse arendamisse ning jätkusuutlikkuse kasvule. Taime- ja loomakasvatuse taasühendamine vähendab jäätmete teket ning sööda ja mineraalväetiste kasutamist. See omakorda parendab bioloogilist mitmekesisust, keskkonnaseisundit ja mulla tervist. Taime- ja loomakasvatuse taasühendamisega kaasnevad aga märkimisväärsed väljakutsed. Suurim probleem on kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemise potentsiaal metaaniheitmetest, pinnase degradeerumine ülekarjatamisest ja veereostus. Arvestama peab ka kariloomade põllule tagasitoomise majanduslike tagajärgedega. Kuid kas on olemas vajalikud stiimulid, et põllumajandustootjad saaksid taas kariloomad segapõllumajanduses kasutusele võtta? Kuigi segapõllumajandussüsteemid olid varem levinud ja majanduslikult elujõulised, siis nüüd nõutakse nende vastavusse viimist praeguste tootmis- ja turutingimustega. Selleks tuleb aga tagada sobivate väärtusahelate ja ärimudelite olemasolu.
ReLive projekti põhieesmärk on Holose ja CFT mudelite kohandamine Euroopa oludesse. Tartu observatoorium pakub projektis kaugseire tuge.
Projekt kestab 01.03.2022 kuni 30.06.2025.
Projekti rahastab Euroopa Komisjon ja Maaeluministeerium.
