Teema: teadus

Tähtede hilistes elujärkudes esineb erinevat tüüpi massikaoga etappe. Tähepursked võivad viia tähe peaaegu täieliku hävimiseni, nagu näiteks supernoovade puhul, või väiksema massiga tähtedel esineda korduvatena, aidates vabaneda liigsest ainest, näiteks noova plahvatused ja pursked sümbiootilistes kaksiktähtedes.

Universumis leiab aset arvukalt erinevaid nähtusi, mis on võimelised lühikese ajavahemiku jooksul vabastama suure hulga energiat ning on seetõttu vaadeldavad väga suurte kaugusteni. Sageli on need seotud nn kompaktsete objektidega (või nende sünniga) nagu mustad augud, neutrontähed ja valged kääbused, mille tugev gravitatsiooni- ja/või magnetväli suudab kiirendada osakesi kõrgete energiateni, samuti põhjustada intensiivseid aine väljavoolusid. Nimetatud nähtuste hulka kuuluvad nt massiivsete tähtede elu lõppfaasis aset leidvad supernoovad, samuti nende jäänukitena teatud tingimustel tekkivad tugevasti magnetiseeritud neutrontähed -- magnetarid.

Praeguseks on avastatud üle 6000 planeedi, mis asuvad väljaspool meie Päikesesüsteemi. Süsteemid, kus need kauged planeedid asuvad, on väga erinevad meie enda Päikesesüsteemist nii ematähe kui ka planeetide omaduste poolest. Tõraveres tegeleme nii nende süsteemide vaatlemisega kui ka nende planeetide ja tähtede modelleerimisega.

Tartu Ülikooli analüütilise keemia teadur Pilleriin Peets ja astronoomia nooremteadur Anni Kasikov saavad Balti riikide „Naised teaduses“ konkursil kumbki 7000 euro suuruse stipendiumi. Tunnustus toetab nende edasist teadustööd.

15. septembrini saab esitada Eesti Teadusagentuurile (ETAG) Eesti teaduse populariseerimise auhinna kandidaate. Konkursi eesmärk on väärtustada säravaid ja aktiivseid teadusest kõnelejaid ning teadust populariseerivaid uuenduslikke ettevõtmisi.

Tartu observatooriumi ja MTÜ KuupKulgur arendatud kuukulgur jõudis hiljuti olulise teetähiseni Eesti kosmoserobootika ajaloos. Nimelt sai sellest esimene Eestis välja töötatud kosmosesõiduk, mida on testitud Kölnis asuva Euroopa Kosmoseagentuuri ning Saksamaa lennundus- ja kosmoseuuringute keskuse katsehallis ESA-DLR LUNA, kus on ainulaadne Kuu tingimusi jäljendav katseala.

Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis valmis komeetide uurimiseks mõeldud optiline periskoopkaamera OPIC, mis antakse üle Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA).