Uus e-raamatuna ilmuv antoloogia avab astrobioloogia maailma
Euroopa Astrobioloogia Instituudi värskelt avaldatud ja vabalt kättesaadav ulmekirjanduse antoloogia lahkab astrobioloogia küsimusi. Kogumikus leidub maailmanimede kirjutatud ulmeklassikahitte, samuti on iga loo lõpus jutustuse põhitegevustikku või keskkonda selgitav teaduslik essee.
Kas keegi on seal? Alates sellest, kas Marsil, teistel Päikesesüsteemi taevakehadel või hoopis universumi lugematutel eksoplaneetidel võib leiduda elu, kuni Fermi paradoksini – astrobioloogia üritab leida vastust igivanadele ja kestvatele küsimustele, nagu kuidas elu Maal alguse sai, millised on füüsilised piirid, kus elu veel leidub, ja milliseid eluvorme võiksime teistel planeetidel eest leida.
Antoloogia pealkirjaga „Strangest of All“ (tõlkes „Kõige kummalisem“) (austusavaldusega H. G.Wellsi teosele „War of The Worlds“) toimetaja ja autor teadlane Julie Nováková juhib Euroopa Astrobioloogia Instituudi avaliku teavitustegevuse töörühma. Raamat sisaldab ulmelugusid klassikutelt nagu G. David Nordley, Geoffrey Landis, Gregory Benford, Tobias S. Buckell, Peter Watts ja D. A. Xiaolin Spires. Boonusena leiame teose lõpust lühiloo ka raamatu toimetajalt.
Lugude lühikirjeldused
Nordley „War, Ice, Egg, Universe“ tutvustab lugejale sellist tsivilisatsiooni, mis asustab Jupiteri kaaslase Europa sarnasel planeedil veealust maailma: planeedi paksu jääkihi all leidub vedela veega ookean. Jutustusele järgnev essee annab ülevaate sellest, mida me praeguseks veeplaneetide, nagu Europa, Enceladus ja Ganymede, kohta teame.
Landis sukeldub oma teoses „Into The Blue Abyss“ hoopis teistsugusesse ookeani – ülikõrge rõhu all olevasse merre Uraanil, mille vee keemiline koostis võib viidata elu võimalikkusele. Tekivad küsimused, kas elu on üldse sellistes ekstreemsetes tingimustes võimalik ja kas võib olla, et just selliste tingimustega planeedid on meie universumis tavalisimad elu teket ja arengut võimaldavad taevakehad.
Päikesesüsteemi äärealadest räägib Benford jutustuses „Backscatter“. Oma kirjutises leiab ta elu isegi nii ebatõenäolisest kohast kui Kuiperi vöös asuv jäine asteroid. Jutustusele järgnev essee toob meieni senised teadmised elu võimalikkuse kohta sellistel jäistel ilma vedela veeta taevakehadel, nagu asteroidid ja komeedid. Selle asemel, et rääkida elust, mis põhineb süsinikul kui meile nähtaval ja arusaadaval keemilisel elemendil, tutvustab essee lugejale hüpoteetilist ränil baseeruvat elu.
Buckelli jutustuses ,,A Jar of Goodwill“ oleme liikunud nii Päikese- kui ka sellesarnasest süsteemist väljapoole kauge ja kummalise eksoplaneedini, mida asustavad organismid, kelle ainevahetus põhineb süsiniku asemel hoopiski klooril. Ka selle, halogeenidel põhineva ainevahetusega elu – mis esmapilgul tundub absurdse liialdusena – üle on teadusmaailmas juba teoretiseeritud. Jutustusest loeme, millises maailmas me selliseid olevusi kohata võiksime.
Samas kohtame veelgi eksootilisemaid olevusi elusal Dysoni keral Watti novellis „The Island“. Jutustuse lõpus olevas essees vaatame, kuidas selliseid Dysoni kerasid maailmaruumis otsitakse, mida me neist praeguseks teame ja kas jutustuses esile manatud olevus või maailm saavad üldse eksisteerida.
Benfordi lühijutustus „SETI for Profit“ püüab uuesti tõstatada huvi maavälise intelligentse elu otsingute vastu (SETI – search for extraterrestrial intelligence). Mis raskused kaasnevad maavälise elu signaalide otsingutega ja kui edukad me tulevikus selles suudame olla?
SETI-temaatika on tugevalt seotud Fermi paradoksiga elik teemaga, mille leiame Spiresi jutustuses „But, Still, I Smile“. Lugu käsitleb seda, kuidas Fermi paradoksi meie seniste teadmiste põhjal hinnata ja kuidas selgitus meie enda maailmaga suhestub.
Antoloogia lõpetab toimetaja Julie Nováková lugu „Martian Fever“, milles autor pöörab tähelepanu Marsi missioonidega kaasnevatele riskidele, nagu bioloogiline reostus, ja võimalikele ohtudele, viidates vajadusele planeete kaitsta.
Lugude lõpuesseed on mõeldud lugejatele, kelle teadmishimu ületab ulmekirjanduses pakutud sisu. Raamatust leiab veel gümnaasiumi või ülikooli esimeste kursuste tasemel aruteluettepanekud ja ülesanded. Üks neist kätkeb endas näiteks seda, kuidas koostada sõnumit, mis saadetakse üle kogu maailmaruumi teiste tsivilisatsioonide juurde, seejuures arvestades meie enda planeeti asustavate olendite erinevaid kognitiivseid võimeid. Neile küsimustele ühesed vastused puuduvad, mis aga ongi intrigeerivam, et uusi lahendusi ja võimalusi välja pakkuda.
„Strangest of All“ on EAI avaliku teavitustegevuse esimene suurem ettevõtmine. EAI asutati 2019. aastal eesmärgiga edendada interdistsiplinaarseid uuringuid astrobioloogia vallas nii Euroopas kui ka kaugemal. Peale teaduskoostöö eri riikide teadlaste vahel on EAI ülesanne tuua avalikkuseni uusimaid teaduslikke saavutusi, edendada universumi ning elu tekke ja arengu teemalisi hariduslikke ettevõtmisi kõigis astrobioloogiaga seotud teadussuundades – seda nii suvekoolide organiseerimise, astrobioloogia suuna tudengite organisatsiooni (AbGradE) toetamise ja kasvõi kõnealuse raamatu kaudu.
Astrobioloogia on ülipõnev teadussuund, mis tegeleb inimkonda ammustest aegadest paelunud küsimustele vastuste otsimisega. Kaugeid planeete ning maaväliseid tsivilisatsioone kirjeldav ulmekirjandus võiks olla üheks suurepäraseks vahend, et selle valdkonna teaduslikud avastuste mõistetavamana laiema ühiskonna huvisfääri tuua. EAI ootab huviga tagasisidet kõikidelt, kel on teadusliku ulmekirjanduse arendamisel soov kaasa rääkida.
„Strangest of All“ antoloogiat saab tasuta alla laadida erinevates formaatides nii EAI kui ka toimetaja Julie Nováková kodulehelt.
Euroopa Astrobioloogia Instituut
Tartu observatoorium on teinud EAI-ga koostööd astrobioloogiateemaliste suvekoolide korraldamisel. Tartu Ülikooli geoloogia osakond on EAI partner.
