Autor:
Anastassia Tuuder

Valminud on teaduspõhised materjalid kliimamuutustega seotud õppetegevuseks eri haridusastmetel

Ülikoolide ühisprojekti „Kliimateadlik“ raames on valminud teaduspõhised õppematerjalid lasteaia-, kooli- ja huviharidusõpetajatele kliimamuutuste teema käsitlemiseks eri ainetundides. Materjalide abil soovitakse kujundada kliimamuutustega seotud arusaamu ja hoiakuid ning suurendada seeläbi kliimateadlikku käitumist ühiskonnas.

Projekti esimeses etapis tehtud koolitustel ja kohtumistel selgus, et õpetajad ei tunne end lastega kliimateema käsitlemisel kindlalt ja nad vajaksid abistavaid materjale. Valminud õppevahendid on koostatud eraldi koolieelsetele lasteasutustele, üldhariduskooli eri astmetele ning huvihariduse ja keskkonnahariduskeskustele. „Näiteks õpivad eelkooliealised ja esimese kooliastme lapsed ennekõike isikliku kogemuse kaudu, mistõttu peab kliima kui üsna abstraktse teema tutvustamine olema eakohane,“ rääkis alushariduse õppematerjale koostanud Tartu Ülikooli Narva kolledži eelkooli pedagoogika nooremlektor Lehte Tuuling.

Ka põhikooli teise ja kolmanda astme õpilastes sooviti luua kliimamuutuste teemaga isiklikku sidet. „Seetõttu ei keskendunud me mitte kliimamuutuste põhjustele, millest räägitakse loodusteaduste ainetundides niigi, vaid mõjule ja sotsiaalsele aspektile, et tekitada seoseid teiste õppeainetega. Materjalides käsitletavad teemad on kliimaõiglus, lemmiktoit ja selle kadumine, ajalooline vaade kuumalainetele, kliimamuutuste seosed elurikkuse vähenemise ja majandusmudelitega,“ sõnas Tallinna Ülikooli uurimisrühma juht, ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa.

Veebilehel kliimatarkused.ut.ee asuvad materjalid aitavad kujundada nii haridustöötajate kui ka eri vanuses õppijate ökoloogilist maailmavaadet ja keskkonnahoidlikke käitumismustreid ning annavad oskused toimetulekuks muutuva kliima tingimustes. „Õpetajate ja õpilaste keskkonnasõbralik käitumine ja väärtushinnangud jõuavad varem või hiljem ka ühiskonda ning hakkavad nii üksikisikute kui ka ühiskonna tasemel kliimamuutustega toimetulemist mõjutama,“ sõnas Tartu Ülikooli bioloogiahariduse kaasprofessor Anne Laius, kelle töörühm koostas materjalid gümnaasiumiastmele.

Targalt koostatud õppevahendid

Õppevara loomisel tugineti enesemääratluse teooria ja süvitsi õppimise kriteeriumitele, mis võimaldavad kujundada kliimateemast tervikliku arusaama ja õpilasel pidevalt uusi teadmisi omandada. „Materjalid toetavad uute teadmiste kasutamist eri olukordades, põhjendatud otsuste tegemist, probleemide lahendamist ja hoiakute muutudes ka käitumise muutust,“ selgitas Laius.

Peale teaduspõhise teoreetilise osa sisaldavad õppevahendid visuaalseid lisamaterjale, ülesandeid ja enesekontrolli teste, juhiseid õppetööks ja hindamiseks ning soovitusi põnevateks hariduslikeks ettevõtmisteks. Näiteks esitatakse huvihariduse materjalides ideid, kuidas käsitleda kliimateemat eri huvitundides alates jalgpallist kuni kunstiringini. Alushariduse õppevarast leiab muu hulgas ideid nii ilma, aastaaegade vaheldumise kui ka elurikkuse vaatluseks. „Järjepidev ümbritseva keskkonna uurimine ja saadud informatsiooni mõtestamine aitavad lastel märgata pikaajalisi muutusi ja kujundavad keskkonnahoidlikke tarbimisharjumusi kliimamuutuste kontekstis,“ sõnas Tuuling.

Loodusharidus käsikäes käitumise muutmisega

Õppematerjalide sisu on koondatud kolme suure teema alla: elurikkus, muutused keskkonnas ning tootmine ja tarbimine. „Teaduslikult on tõestatud, et praegu järjest süvenevad kliimamuutused on inimtekkelised ja nende peamine põhjus on energia saamiseks ürgkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas. Ainus võimalus kliimamuutusi leevendada on muuta meie käitumisviise, eriti järjest suurenevat tarbimist ja mittetaastuvate ürgkütuste kasutamist,“ rääkis Laius.

Tuulingu sõnul on oluline, et õpetajad näitaksid ise eeskuju ja juhiksid lapse tähelepanu sellele, kuidas nad saaksid käituda keskkonda säästvalt, näiteks vett ja elektrit kokku hoides, ning mõistaksid, et looduse hoidmine sõltub ka neist. „Õpetaja avatus ja eeskuju aitab lastel näha, et oma ideid on võimalik ellu viia keskkonnahoidlikult ja muu hulgas taaskasutatavate materjalidega,“ selgitas Tuuling.

Koostamisse kaasati haridustöötajad ja õpilased

Õppematerjalide valmimisele said kaasa aidata haridustöötajad ja õpilased üle Eesti. Näiteks gümnaasiumiastmes katsetasid õppevahendeid viie kooli kümne klassi 260 õpilast ja nende õpetajad. Samuti saadi haridustöötajatelt tagasisidet materjale tutvustavatel koolitustel. „Nad olid rahul, kuid tegid ka väiksemaid konstruktiivseid märkusi ja parandusettepanekuid, mida arvestasime õppematerjalide viimistlemisel,“ ütles Laius.

Huvihariduse õppevahendite ühe osa „Pildid näitusel“ eesmärk oli põimida kliimateema kunstiga. „Tahtsime koostada teaduspõhise materjali, mida oleks huvihariduses hea kasutada. Selleks tegime koostööd Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Haapsalu Kunstikooli õpetaja Karel Rahuga ning katsetasime õppevara 11. klassi lavakunsti tunnis,“ sõnas Tartu observatooriumi külastuskeskuse arendusjuht Tõnis Rüütel, kes aitas koostada õppevahendeid tundideks, mis ei ole tingimata seotud loodusteadustega.

Koolitused haridustöötajatele üle Eesti

Selleks, et hõlbustada uute teadmiste ja õppemeetodite jõudmist klassiruumi, korraldati märtsis haridustöötajatele kliimahariduslikke õppematerjale tutvustavad tasuta koolitused Rakveres, Pärnus ja Tallinnas. Tartus toimub koolitus 3. aprillil.

Õppematerjalid koostasid Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Maaülikooli reaal-, loodus-, sotsiaal- ja humanitaarteadlased. Sügisel ilmus projekti „Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks“ esimene õppevahend „Kliimamuutuste ABC“. Sellesse on koondatud tänapäevane teaduslik arusaam kliimamuutustest, nende leevendamisest ja tagajärgedega kohanemisest. „Kliimamuutuste ABC“ on nüüd kättesaadav ka venekeelsena. Kõik projekti käigus loodud õppevahendid leiab veebilehelt kliimatarkused.ut.ee.

Projekti partnerid on Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool ja Bergeni Ülikooli loodusmuuseum ning seda rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu.

Dark Matter and Cosmic Web Story

Jaan Einasto esitleb raamatu “Dark Matter and Cosmic Web Story” teist trükki

False colour photo

Tartu observatoorium aitab arendada Ukraina metsade ja veekogude seire meetodeid

Loodusvaatluste maraton

Kodanikuteaduse seminaril räägitakse, kuidas rikastab avalikkuse kaasamine teadustööd