Ilmus „Tähetorni Kalender 2025"

Tähetorni Kalendri 101. number koondab endas astronoomilist infot ning populaarteaduslikke artikleid. Alates aastast 2025 ilmub Tähetorni Kalender ainult veebiväljaandena.

Kalendri esimene pool annab ülevaate päikese- ja kuuvarjutustest, tähtsamate meteoorivoolude ning Kuu ja Päikese tõusu ning loojumise aegadest. Infot saab ka planeetide nähtavuse kohta. Näiteks paistab jaanuaris konkurentsitult heledaima tähena taevas Veenus ning Marsi leiab säramas kesköö paiku lõunataevas.

Kalendri teine pool koosneb populaarteaduslikest artiklitest. Arvi Freibergi artiklist saab lugeda, mis iseloomustab piiratud ressursside tingimustes toimuvat arengut. Sirje Keevallik annab ülevaate moodsate kliimauuringute ajaloost Eestis. Laur Järv kirjutab, et gravitatsioonilainete käitumist gravitatsiooniläätse läbimisel on seni uuritud vaid teoreetiliste arvutuste abil, kuid vaatlusvõimekuse arenedes võib see peagi muutuda. Tõnu Viik võtab kokku prantsuse astronoomi ja kartograafi Joseph-Nicolas Delisle töö ja elu. Delisle't tuntakse astronoomide hulgas peamiselt kui Päikese kauguse määramise Halley meetodi modifitseerijat ja geograafide hulgas kui Venemaa atlase ja Vaikse ookeani põhjaranniku kaardi koostajat. Kalendri viimasest osast leiab järelhüüded endistele kolleegidele Tartu observatooriumist ja kaugemalt.

Artiklid
Kestliku arengu kasinad valikud. A. Freiberg
Moodsate kliimauuringute algus Eestis. S. Keevallik
Gravitatsioonilained gravitatsiooniläätses. L. Järv
Joseph-Nicolas Delisle. T. Viik
Madis Sulev. In Memoriam. A. Kuusk
Milvi Ilmas. In Memoriam. I. Kolka
Margus Sisask. In Memoriam. T. Viik
Tarmo Oja. In Memoriam. T. Viik
Eero Siljander. In Memoriam. V. Poikalainen
 

2025. aasta kalendri koostajad ja toimetajad on Tõnu Viik, Laurits Leedjärv ja Kalju Annuk. 

Tähetorni Kalendrit võib pidada Eesti vanimaks järjekindlalt ilmuvaks populaarteaduslikuks ajakirjaks. Kalender on ilmunud alates 1924. aastast.

Lae kalender alla siit.

Image