Uudised

Kevadsemestril saab registreeruda Tartu observatooriumi 12 õppeainele. Ained on registreerumiseks avatud kuni 9. veebruarini 2020. Registreerimiseks on muu hulgas avatud sellised õppeained, mis on mõeldud huvilistele igalt erialalt („Universum!“, „Keskkonnakaugseire I“, „Kosmosetehnoloogia projekt“, „Kosmose- ja militaartehnoloogia seminar“).

Tartu observatooriumi nõukogu valis instituudi uueks direktoriks vanemteadur Antti Tamme. Tamm on töötanud Tartu observatooriumis vanemteadurina aastast 2015, enne seda teadurina (2005–2015). Tema peamised uurimisteemad on galaktikate teke ja areng, tumeaine, tumeenergia ning kosmiline tolm.

Teisipäeval, 4. veebruaril avati Tõraveres Tartu observatooriumis Margus Tammemäe loodusfotode debüütnäitus „Valgus vaikuses“. Tammemägi on erialalt muusik ja pedagoog. Ta on pikalt töötanud ka teatris. „Minu elukutse on ka minu hobi, nii et töö ja hobi piir on minu jaoks üsna hägune,“ kirjeldas Tammemägi. Muu hulgas tegutseb Tammemägi ka hobiastronoomina. Tammemägi usub, et on fotograafiani jõudnud tänu oma varasemale hobile: mootorratastele ja motomatkadele. Loodus- ja linnuvaatlused tulid Tammemäe sõnul tema juurde ise, kui ta metsas kolas.

Alanud on Tartu observatooriumi osalusega projekt „POEMS“, mille käigus uuritakse ekstreemsete massiivsete tähtede füüsikat. Projekti rahastatakse „Horisont 2020“ programmist. Projekti põhieesmärk on välja selgitada, millised protsessid käivitavad massikadu ekstreemsetel evolutsioonietappidel olevates massiivsetes tähtedes. Töötatakse välja tipptasemel tarkvara tähtede keemilise ja dünaamilise evolutsiooni, nende tuulte ja suuremastaabiliste ümbriste modelleerimiseks.

Anu Reinart ja Tõnu Viik olid ekspertidena kutsutud Kaasani Föderatiivsesse Ülikooli, et võtta osa detsembri alguses toimunud rahvusvahelisest foorumist, mille põhiteemad olid ajaloolise ja kultuurilise pärandi hoidmine ning UNESCO maailmapärandi objektide arendamine Tatari Vabariigis.

Möödunud aastal algatas rahvusvaheline astronoomiaühing (IAU) kampaania, mille käigus sai iga maailma riik anda nime ühele eksoplaneedile ja tema ematähele. Aasta lõpus valisid eestlased tähele nimeks Koit ja selle ümber tiirlevale planeedile Hämarik.

TÜ loodus- ja täppisteaduste dekaani korraldusega kuulutati 6. jaanuaril 2020 välja Tartu observatooriumi direktori valimised. Valimised toimuvad observatooriumi põhikirja punktide 16 ja 17 alusel. 1. Direktori valib instituudi nõukogu kolmeks aastaks salajasel hääletusel instituudi doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga töötajate hulgast.

Tartu observatooriumi laborid pakuvad võimalust elektroonikaseadmeid erinevates keskkonnatingimustes katsetada. Vajaduse korral saavad ettevõtted ka konsultatsioone, et tagada arendatavate toodete vastavus nõuetele. Uute seadmete arendamisel on tähtis veenduda, et need oleksid ohutud, töökindlad ja sulanduksid kokku teiste kasutusel olevate süsteemidega, vastates seejuures asjakohaste standardite ja direktiivide nõuetele. Katsetamine on oluline osa protsessist, mille eesmärk on tagada toote vastavus nõuetele.

Tartu observatooriumi vanemteadurit, akadeemik Enn Saart tunnustati Tartu Ülikooli suure medaliga. Medal anti üle 18. detsembril Tõraveres enne selle aasta viimast astronoomiaseminari.

Tartu Teaduspark avab teadusmahukatele tehnoloogiaettevõtetele uue inkubatsiooniprogrammi „S2B Launchpad“. Tartu Teaduspargi fookuses on 27 tegutsemisaasta jooksul olnud alustavate teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete toetamine. Uus programm on suunatud ettevõtete äriprotsesside arendusele, eesmärgiga jõuda mentorite toel teadusest kiiremini esimeste klientide ja investoriteni.

Kolmapäeval, 18. detsembril enne aasta viimast astronoomiaseminari anti observatooriumi vanemteadur Jaan Peldile üle Tartu Ülikooli väike medal ja teadur Urmas Hauale Tartu Ülikooli aumärk.

Neljapäeval, 12. detsembril tähistas astronoom Tõnu Viik 80. sünnipäeva. Tõraveres Viigi juubeliüritusel anti talle pikaajalise ja eduka töö eest Tartu observatooriumis üle Tartu Ülikooli väike medal. Viik on Tartu observatooriumis töötanud 56 aastat. Tema teadustöö põhiteema on olnud kiirguslevi teoreetilised probleemid tähtede ja planeetide atmosfäärides. Hindamatu väärtusega on Viigi töö noorte füüsikute ja astronoomide koolitamisel Tartu Ülikoolis.

12. detsembril tähistab 80. sünnipäeva Tartu observatooriumi teaduslik nõustaja astronoom Tõnu Viik. Hea Tõnu! Oled Sinagi astumas kaheksakümneste klubisse. Eriti arvukas see klubi Tõraveres esialgu ei ole. Sinna on pääsenud peamiselt need, kes tulid pärast ülikooli lõpetamist 1960. aastate algul tööle peagi valmivasse uude observatooriumisse.

Reedel, 29. novembril toimus Tartu observatooriumis rahvusvaheline kaugseireseminar. Seminariga austati kaugseire suurmehi Tiit Nilsonit, Kalju Eermed ja Uno Veismanni, kes pälvisid teedrajava töö eest Tartu Ülikooli väikesed medalid. Tartu Ülikooli väikese medaliga tunnustatakse ülikooli töötajaid, kes on ülikoolis edukalt töötanud vähemalt 10 aastat, ning teisi isikuid Tartu Ülikoolile pikaajalise koostöö raames osutatud suurte teenete eest. Kalju Eerme

Septembris kuulutas Tartu observatoorium koos Keskkonnainvesteeringute Keskusega välja koolinoorte videokonkursi, millega kutsuti üles mõtlema, kuidas Maal saja aasta pärast läheb. Nüüdseks on žürii otsustanud, et esimese koha ja drooni on võitnud Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi 11. klassi meediamooduli õpilased.

Eile anti Tallinnas toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil üle Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhind Ökul, mille pälvis Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi astronoom Laurits Leedjärv. „Uurides teadlasena muutlikke kaksiktähti, aga olles samas ka viljakas ja aktiivne teaduse tutvustaja, on Laurits Leedjärv tegelikult täheteaduse tähenduse kahekordistaja,“ sõnas teadusajakirjanike seltsi esimees Priit Ennet.

Tänavused Tartu observatooriumi stipendiumid pälvisid Kerttu-Liis Kõks, Aditya Savio Paul ja Punyakoti Ganeshaiah Veena. Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia magistrandile Kerttu-Liis Kõksile määrati Juhan Rossi nimeline stipendium. Stipendiumi saab keskkonnafüüsikat või sellega seotud eriala õppiv üliõpilane õpingute kestel saavutatud tulemuste eest. Kõks märgib, et kuigi tema teekond teaduses on olnud üsna lühikene, näitab stipendium, et ta on õigel teel. „Stipendiumi pälvimine on mulle suur tunnustus,“ sõnas Kõks.

TÜ Tartu observatooriumi vanemteadur astrofüüsik Laurits Leedjärv pälvis põnevate ja selges emakeeles kosmoselugude eest Maalehe laureaadi tiitli. Leedjärv kirjutab kord kuus lugusid Maalehe ilma- ja taevaküljele. „Leedjärve kirjatöid iseloomustab see, et teadlastele üldiselt mitteomaselt oskab ta keerukaist asjust – ja seda täheteadus ehk astronoomia ju on – kirjutada nii, et see oleks arusaadav ka mittespetsialistile. Lihtsalt, kujundlikult, mõistetavalt,“ seisab Maalehe avalduses.

Tänavuse Nobeli füüsikaauhinna pälvisid James Peebles ning Michel G. E. Mayor ja Didier Queloz, kelle saavutused kosmoloogias ja tähefüüsikas on aidanud mõista universumi arengut ja Maa asukohta kosmoses. Laureaatide saavutused on pannud aluse ka suurele osale Tartu observatooriumi teadustööst.

Eelmisel nädalal jõudis Tallinna Euroopa Liidu kaugseireprogrammi Copernicus teabetuur „Eyes on Earth“, mille eesmärk on toetada kosmoseandmetel ja geoinfosüsteemidel põhinevate rakenduste arendamist ning Maa-seireks vajalike tehniliste ja teaduslike oskuste omandamist. Üritus toimus 3. ja 4. oktoobril rahvusraamatukogus ning kohal oli 226 osalejat 20 riigist.