Autor:
Tarmo Haud

Aprilli lõpus saab Tartust kosmosemissiooni keskus

2029. aastal algab Euroopa Kosmoseagentuuri Arieli missioon, millega on tihedalt seotud ka eestlased. Ariel on esimene eksoplaneetide atmosfääri uuriv teleskoop, mis vaatleb nelja aasta vältel nende koostist, teket ja arengut. 23.–26. aprillil tulevad Arieli konsortsiumi teadlased ja insenerid Tartu observatooriumile külla.  

Arieli missiooniga soovitakse leida vastused planeetide teket puudutavatele küsimustele. Tartusse tulevad konverentsile kosmosevaldkonna tippteadlased ja -eksperdid, kes tutvustavad konsortsiumi liikmetele kosmosemissiooniga seotud uusi arengusuundi. Muu hulgas räägivad Tartu observatooriumi ja valdkonna ettevõtted Eesti kosmosetehnoloogia valdkonna tegevusest ja võimekusest.

Tartu observatooriumi meetodi abil valitakse vaatluse alla võetavad planeedid

Missiooni õnnestumiseks tuleb valida vaatlemiseks õiged planeedid. Tartu observatooriumi tähefüüsikud teevad selleks eeluuringu, milles määratakse planeetide ematähtede põhiparameetrid ja keemiliste elementide sisaldus, sest selleks, et uurida planeeti, peab tundma tähte. Teadur Heleri Ramler selgitab, et ematähtede omaduste määramine ühe meetodi abil tagab eksoplaneetide atmosfääriuuringu täpsuse ja selle tulemuste ühtluse. Tartu observatooriumi meetodit kasutatakse Arieli missioonis kuumade tähtede puhul missiooni lõpuni.

Planeetide vaatluse ajakava koostatakse Tartu observatooriumi andmete põhjal

Üks Arieli oluline ülesanne on mõõta eksoplaneetide atmosfääri spektreid. Eksoplaneedid tiirlevad oma ematähe ümber ja nende atmosfääri spektrit saab mõõta ainult siis, kui tähevalgus sellest läbi kumab. Seega peab vaatlused paigutama ajale, mil planeet liigub meie poolt vaadates tähe eest läbi. Tartu observatooriumi tähefüüsik Tõnis Eenmäe selgitab eestlaste rolli: „Et teleskoop ei peaks kosmoses planeedi ematähest üleminekut jõude ootama, mõõdavad Tõravere tähefüüsikud nn varjutusmeetodil eksoplaneetide üleminekute keskmomente. Nende andmete abil koostatakse Arieli kosmoseteleskoobi võimalikult täpne vaatlusgraafik.“

Et planeedi tähe eest möödumise aeg võib aastate jooksul tasapisi nihkuda, on tarvis missiooni vältel pidevalt paljusid objekte jälgida. Selleks rakendatakse tööle teleskoobid üle kogu maakera. Ka Tõravere astronoomid on fotomeetriliste vaatlustega abiks. Lisaks kasutatakse amatöörastronoomide abi.

Konverentsi toetavad Tartu linn ja SA Eesti Teadusagentuur projektist ESA Eesti teaduse konsortsium

 

Innovatsioon ja tulevikutehnoloogia

Euroopa innovatsioonivõrgustiku toetusvõimaluste infopäev

Tudeng ja tudengivari

Ülikool ootab tulevasi üliõpilasi tudengivarjuks

peahoone_suvel_otsevaade.jpg

Uuel metoodikal põhinevas maailma ülikoolide pingereas hoiab Tartu Ülikool kohta 400 parima seas