-
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondHumanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaatJakobi 2, r 116-121 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ajaloo ja arheoloogia instituutJakobi 2 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Eesti ja üldkeeleteaduse instituutJakobi 2, IV korrus 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTFilosoofia ja semiootika instituutJakobi 2, III korrus, ruumid 302-337 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kultuuriteaduste instituutÜlikooli 16 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Maailma keelte ja kultuuride instituutLossi 3 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0UsuteaduskondÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Viljandi kultuuriakadeemiaPosti 1 71004 Viljandi linn, Viljandimaa EST0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessorid0Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsendid0Sotsiaalteaduste valdkondSotsiaalteaduste valdkonna dekanaatLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Haridusteaduste instituutJakobi 5 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Johan Skytte poliitikauuringute instituutLossi 36, ruum 301 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0MajandusteaduskondNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Psühholoogia instituutNäituse 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0ÕigusteaduskondNäituse 20 - 324 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Ühiskonnateaduste instituutLossi 36 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Narva kolledžRaekoja plats 2 20307 Narva linn, Ida-Virumaa EST0Pärnu kolledžRingi 35 80012 Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnumaa EST0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Sotsiaalteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Meditsiiniteaduste valdkondMeditsiiniteaduste valdkonna dekanaatRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTBio- ja siirdemeditsiini instituutBiomeedikum, Ravila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTFarmaatsia instituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTHambaarstiteaduse instituutL. Puusepa 1a 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTKliinilise meditsiini instituutL. Puusepa 8 50406 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTPeremeditsiini ja rahvatervishoiu instituutRavila 19 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSporditeaduste ja füsioteraapia instituutUjula 4 51008 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTMeditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Meditsiiniteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Loodus- ja täppisteaduste valdkondLoodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaatVanemuise 46 - 208 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTArvutiteaduse instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTGenoomika instituutRiia 23b/2 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTEesti mereinstituutMäealuse 14 12618 Tallinn, Harjumaa EST0Füüsika instituutKeemia instituutRavila 14a 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTMatemaatika ja statistika instituutNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRiia 23, 23b - 134 51010 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTartu observatooriumObservatooriumi 1 61602 Tõravere alevik, Nõo vald, Tartumaa EST0TehnoloogiainstituutNooruse 1 50411 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTÖkoloogia ja maateaduste instituutJ. Liivi tn 2 50409 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTLoodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessorid0Loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitdotsendid0Akadeemilise sekretäri tegevusvaldkondPersonaliosakondÜlikooli 18, ruumid 302 ja 304 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Finantsjuhi tegevusvaldkondRahandusosakondJakobi 4 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kantsleri tegevusvaldkondInfotehnoloogia osakondUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0KantseleiÜlikooli 17 (III korrus) 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Kinnisvaraosakond0Turundus- ja kommunikatsiooniosakondÜlikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Õppeprorektori tegevusvaldkondÕppeosakondTeaduskoolUppsala 10 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTÜliõpilaskonna bürooÜlikooli 18b 51005 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Õppimis- ja õpetamiskeskusLossi 36-401 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTTeadusprorektori tegevusvaldkondRaamatukoguW. Struve 1 50091 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTGrandikeskusRaekoja plats 9, III korrus 51004 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTArendusprorektori tegevusvaldkondEttevõtlus- ja innovatsioonikeskusNarva mnt 18 51009 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Loodusmuuseum ja botaanikaaedVanemuise 46 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond0MuuseumLossi 25 51003 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa EST0Rektori tegevusvaldkondRektoraadi bürooÜlikooli 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa ESTSiseauditi büroo
Avastati universumi suurimad pöörlevad struktuurid
Kaardistades galaktikate liikumist kosmilist võrgustikku ühendavates tohututes filamentides, leidsid astronoomid Leibnizi nimelisest Potsdami Astrofüüsika Instituudist (AIP) koostöös Hiina ja Eesti teadlastega Tartu Ülikooli Tartu observatooriumist, et need pikad galaktikate väädid pöörlevad sadade miljonite valgusaastateni ulatuvates mastaapides. Nii määratus mõõtkavas ei ole pöörlemist kunagi varem nähtud. Ajakirjas „Nature Astronomy” avaldatud tulemused näitavad, et impulsimomenti võidakse genereerida seninägematus mõõtkavas.
Kosmilised filamendid on galaktikatest ja tumeainest koosnevad hiigelpikad sillad, mis ühendavad galaktikaparvi üksteisega. Need suunavad galaktikaid oma otstes paiknevate suurte parvede poole. „Kaardistades galaktikate liikumist nendel kosmilistel superkiirteedel sadu tuhandeid galaktikaid hõlmava Sloani digitaalse taevaülevaate põhjal, leidsime, et neil filamentidel on tähelepanuväärne omadus: nad ka pöörlevad,” ütles Peng Wang, AIP astronoom ja äsja avaldatud uurimuse esimene autor. „Hoolimata sellest, et need väädid on peened silindrid – oma mõõtudelt pliiatsi sarnased, olles sadu miljoneid valgusaastaid pikad ja vaid mõne valgusaasta paksused –, need fantastilised moodustised pöörlevad,” lisas Noam Libeskind (AIP), projekti algataja. „Sellises mõõtkavas on galaktikad nende sees nagu tolmukübemekesed. Nad liiguvad mööda kruvijoont ehk korgitsa taolistel orbiitidel, tiireldes filamendi kesktelje ümber samal ajal mööda filamenti edasi liikudes. Sellist pöörlemist ei ole nii tohututes mastaapides kunagi leitud ning sellest järeldub, et peab leiduma mingi senitundmatu füüsikaline mehhanism, mis paneb need objektid niimoodi väänlema.”
Pöörlemist põhjustava pöördeimpulsi tekkimine kosmoloogilises kontekstis on üks kosmoloogia seni lahendamata võtmeprobleeme. Struktuuri tekke standardmudelis kasvavad varases universumis leiduvad ületihedused tänu gravitatsioonilisele ebastabiilsusele, kui aine voolab väiksema tihedusega piirkondadest tihedamatesse. Selline potentsiaali vool on mittepöörlev ehk pöörisevaba: varases universumis ei toimu ürgset pöörlemist, pöörlemine kutsutakse esile struktuuride tekkides. Kosmiline võrgustik üldiselt ja eriti filamendid on tihedalt seotud galaktikate tekkimise ja evolutsiooniga. Need mõjutavad tugevalt galaktikate pöörlemist, määrates sageli suunda, milles galaktikad ja nende tumeainest halod pöörlevad. Ometi ei ole teada, kas meie praegune arusaamine struktuuri tekkest ennustab, et filamendid ise – kollapseerumata kvaasilineaarsed objektid – peaksid pöörlema.
Teoreetilisest oletusest, et filamendid võivad pöörelda, motiveeritult vaadati äsja avaldatud uurimuses läbi galaktikate vaadeldud jaotus, leidmaks võimalikku filamentide pöörlemist. Keeruka meetodi abil segmenteeriti vaadeldud galaktikate jaotus filamentideks. Iga filamenti lähendati ristkülikuga taevas ja nii jagati selle sees olevad galaktikad kahte piirkonda kummalgi pool filamendi kesktelge, et mõõta keskmist punanihete erinevust nende kahe piirkonna vahel. Keskmine punanihete erinevus esindab vaatekiiresuunaliste kiiruste erinevust ning seeläbi filamenditoru eemalduval ja läheneval küljel asuvate galaktikate Doppleri nihet, millest omakorda järeldub filamendi pöörlemine. Uurimus näitab, et sõltuvalt vaatenurgast ja lõpp-punkti massist ilmutavad universumi filamendid selgelt pöörlemisega kooskõlas olevaid signaale.
Galaktikate liikumisega universumis kaasnevad aine voolud suuremas mastaabis. Massi ja kiiruse voolud kulgevad tavaliselt hierarhilisel viisil: kõigepealt kollapseerub aine mööda tihenemise peatelge, moodustades suuri kosmilisi seinu. Seejärel voolab aine seina tasandis mööda vahepealse tihenemise telge ja moodustab filamente. Lõppstaadium on mittesfäärilise anisotroopse tiheduse häirituse täielik dimensionaalne kollaps, mille käigus aine langeb kokku ja voolab mööda filamendi telgi, moodustades galaktikaparvi. „Sellise aine voolamise mudeli põhjal võiks arvata, et filamentide pöörlemine tekib kokkusurumise teisel astmel mööda tihenemise vahepealset telge. Teiste sõnadega, me oletame, et liikumine piki filamenti jääb ikka lineaarseks, kuid risti filamendi teljega on liikumine mittelineaarne,” selgitas Wang. „Väiksemad galaktikad, mis asuvad suurte galaktikate vahelistes alades, akreteeritakse kaht suuremat galaktikaparve ühendavale filamendile ja seejärel mööda neid endid ühendavat joont. Eeldusel, et filamente võib lähendada silindriliste väätidega, tekitaks selline ainevool loomulikul viisil pöörlemise ümber filamendi telje, millele järgneb kruvijooneline liikumine.”
Lisateave: Elmo Tempel, Galaktikate füüsika ja kosmoloogia osakonna juhataja ning astronoomia professor, elmo.tempel@ut.ee, 737 4534