Eesti osalusega Arieli kosmosemissiooni kandvat satelliiti hakkab ehitama Airbus

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Airbus sõlmisid lepingu, mille alusel jätkavad kosmoseteleskoobi Ariel (Atmospheric Remote-Sensing Infrared Exoplanet Large-surey) projekteerimist ja ehitamist. Rahvusvaheline Arieli missiooni konsortsium, mille nõukogusse kuulub ka Tartu observatooriumi tähefüüsika kaasprofessor Anna Aret, on juba alustanud tööd, et valmistada ette kasuliku koormuse moodul. Konsortsium ja Airbus hakkavad tegema tihedat koostööd, et teleskoop 2029. aastal orbiidile viia. 

Ariel hakkab uurima eksoplaneetide koostist, nende moodustumist ja arengut, vaadeldes umbes tuhandet erisugust planeeti, mis asuvad väljaspool meie päikesesüsteemi – eksoplaneeti. Vaatlusi tehakse samal ajal nii nähtavas kui ka infrapunases valgusspektri osas. Tartu observatooriumi tähefüüsikud vaatlevad Tõrvares eksoplaneetide ematähti, mida peab hästi tundma, et Arieli mõõtmised õnnestuksid.

Ariel on esimene missioon, mis keskendub eksoplaneetide keemilise koostise ja soojusstruktuuri mõõtmisele, sidudes neid näitajaid ematähe omadustega. See täidab olulise lünga meie teadmistes selle kohta, kuidas planeedi keemia on seotud keskkonnaga, kus see tekkis, ning kas ja kuidas määrab ematähe tüüp planeedi füüsikalise ja keemilise evolutsiooni.

"Arieli missiooni siinse verstapostiga tähistame seda, et jätkame tööstuspartneritega edukaid koostöösuhteid – selleks, et kindlustada Euroopa koht eksoplaneetide uurimise valdkonna esirinnas ka järgmisel kümnendil ja pärast sedagi," ütles Günther Hasinger, ESA teadusdirektor.

Lepingu sõlmimist tähistati kahe poole osavõtul väikese tseremooniaga ESA peakorteris Pariisis 6. detsembril.

Airbus hakkab juhtima satelliitbussi ehitavat Euroopa tööstuskonsortsiumit. Toulouse'i tehas Prantsusmaal on peamine kosmoseaparaadi elementide projekteerimise, tootmise ja kokkupanemise koht, samas kui Airbus Stevenage Ühendkuningriigis juhib platvormi avioonika, raadioside ja elektrilise disaini projekteerimist.

"Airbusil on laialdased kogemused murranguliste teadusmissioonide juhtimisel. Nende hulka kuuluvad näiteks Juice, Gaia, Solar Orbiter, Lisa Pathfinder ja Cheops, millele toetudes ehitame ka ESA uusima teadusmissiooni Arieli," ütles Airbusi kosmosesüsteemide juht Jean-Marc Nasr.

Missiooni kasuliku koormuse ehk ühemeetrise krüogeense teleskoobi koos sellega seotud teaduslike instrumentidega valmistab Arieli missiooni konsortsium. Konsortsiumisse kuulub enam kui 50 instituuti 17 Euroopa riigist. Kasuliku koormuse väljatöötamisse panustab ka NASA. 2021. aastal tegi konsortsium kümme ülevaatust, mis hõlmasid kõiki kasuliku koormuse alamsüsteeme. See oli vajalik, et meeskonnad mõistaksid täpselt, mida on vaja ehitada. Samuti aitas see veenduda, et iga osa esialgsed disainid oleksid elluviidavad ja – mis kõige tähtsam –, et need kõik töötaksid koos õigesti.

„Rahvusvaheline Arieli missiooni konsortsium on teinud kasuliku koormusega suuri edusamme. Ootame Airbusiga tihedat koostööd, et tagada kosmoselaeva pardal kasuliku koormuse ideaalne töö. Koos rajame tee hämmastavate uute avastusteni meie päikesesüsteemist kaugemate planeetide kohta,” ütles Paul Eccleston, Arieli missiooni konsortsiumi projektijuht ja RAL Space'i peainsener.

Kosmoseteleskoop stardib ESA uuel Ariane 6 kanderaketil koos Komeedipüüduri missiooniga. Ariel töötab esialgse plaani kohaselt nelja aasta vältel orbiidil teise Lagrange'i punkti (L2) ümber, mis asub 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel Maast, Päikese poolt vaadates otse Maa "taga". Tänu oma väga stabiilsele termilisele ja mehaanilisele konstruktsioonile suudab kosmoseteleskoop teha pikaajalisi eksoplaneetide süsteemide vaatlusi pikkusega 10 tundi kuni 3 päeva.
 

Lisateave: Anna Aret, Tartu observatooriumi tähefüüsika kaasprofessor, 737 4519, anna.aret@ut.ee

Loe Arielist ja selle Eesti osalusest lähemalt

Loe ESA pressiteadet