Kosmosetehnoloogia osakond osaleb projektides nii Maa pinnal kui kaugel kosmoses.
Komeedipüüdur on Eesti esimene süvakosmose missioon, mis stardib aastal 2029. Observatooriumis töötatakse välja üht põhiinstrumenti: komeetide pildistamiseks mõeldud optilist periskoopkaamerat (Optical Persicopic Imager for Comets). Missiooni eesmärk on esimest korda ajaloos külastada kas Päikesesüsteemi äärealadelt või teisest planeedisüsteemist pärit taevakeha ning sellest kiirel möödalennul mitme iseseisva sondiga samal ajal andmeid koguda, et lühikese ajaga võimalikult palju informatsiooni saada. Sellest võib saada esimene võimalus uurida teisest planeedisüsteemist pärit objekti.
Proovime välja töötada massilisi missioone asteroidide juurde. Asteroidide uurimiseks ei pea tingimata nendeni lendama või nendele maanduma – neid saab uurida ka kaugseire teleskoopide abil Teleskoobid annavad olulist infot asteroidide orbiidi, albeedo, värvuse, spektri tüübi ja suuruse kohta.
Tartu observatoorium taotleb kohta andmetöötluses ExoMars 2022 missiooni toetamiseks ja masinõppe arendamiseks.
USA firma Maxar tellis ettevõttelt CrystalSpace kuu peal kasutamiseks kaamerate ehitamise. Loodi konsortsium, kuhu kuulub ka Tartu observatoorium. Kaamerad põhinevad ESTCube-1 ja ESEO pardal lennanud Tartu observatooriumis ehitatud kaameratel. Riistvaraarendus on jõudnud valmis mudeliteni.
Koostöös Milrem Roboticsiga on käimas kuukulguri ehitamise eeluuringu projekt. Selle raames uurime analoogkeskkonna ehitamise võimalusi ja analoogkeskkondasid Maal looduses.
Tartu observatooriumi ning teiste teadusasutuste ja -ettevõtete koostöös valmistatakse ette kolme kosmosemissiooni Veenusele, et otsida sealsest atmosfäärist elu märke. Projekti lõpuks soovitakse Veenuselt kogutud proovid ka Maale toimetada. Venus Life Finderi missioonide seeria eesmärk on hinnata Veenuse pilvede elukõlbulikkust ja hiljem ka sealt elu otsida. Missioone juhib Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (MIT) Ameerika Ühendriikidest. Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadlased pakkusid missiooni jaoks välja kaks happelisuse ja hapnikusisalduse mõõtmise instrumenti.
THEIA on nanosatelliitide jaoks mõeldud multispektraalne Maavaatluskaamera. Selle eesmärk on koguda infot kvantitatiivseteks kaugseireuuringuteks. Kaamera võimaldab kuluefektiivselt saada radiomeetriliselt täpseid andmeid at a high temporal resolution using multiple EOIs in orbit. Kasutaja saab valida kahe eelhäälestatud spectral band pildistamisrežiimi vahel.
Lendamise uurimine eksoplaneetide kontekstis. Hapnikusensorid astrobioloogia eksperimentide jaoks. Bakteritega kosmoses metaani tootmine.