Läänemere riigid panustavad satelliidiandmetel põhineva innovatsiooni tekkesse

 Tartu Ülikool uuris koostöös projekti „BalticSatApps“ partneritega võimalusi, kuidas tasuta satelliidiandmed uuenduslike teenuste ja toodete arendamisel kasutusele võtta. Maa seire satelliidiandmed on kõigile vabalt kättesaadavad ja nende abil võib igaüks saada infot näiteks kliimamuutuste või linnakeskkonna arengu kohta. Ettevõtete ja riigisektori teenuse- ja tootearenduses tuleb oluliselt suurendada teadlikkust neist võimalustest ja käivitada mitmekülgseid toetusprogramme, kus rahvusvaheliselt kõrgel tasemel teadustulemused leiavad tee kasutajateni.

Copernicus on Euroopa Komisjoni algatusel loodud programm, mis kogub keskkonnaandmeid Maa jälgimise satelliitidelt ning in situ sensoritelt – mõõtmisel õhust, merelt ja maalt. Kogutud andmed töödeldakse ning tehakse lõpptarbijale kättesaadavaks temaatiliste teenuste kaudu. Copernicuse programmi andmed on tasuta. Projekti „BalticSatApps“ ülesanne oli edendada ettevõtlust, kus rakendatakse neidsamu satelliitandmeid konkreetsete teenuste loomiseks. Projekti jooksul keskenduti tervele teenusearenduse ahelale kasutajate vajaduste mõistmisest võimalike rakenduste turustamiseni. Projekt keskendus Läänemere piirkonnale ja viidi ellu Eesti, Soome, Rootsi, Poola ja Venemaa partneritega.

Tartu Ülikool vastutas kasutajate vajaduste kaardistamise eest kõigis projektis osalevates Läänemere riikides. „Eestis on kasutajad kõige enam huvitatud keskkonna, atmosfääri, põllumajanduse ning metsanduse valdkondade rakendustest,“ selgitab projektis osalenud Tartu Ülikooli füüsika instituudi meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessor Piia Post. „Väga hea eeskuju on PRIA, kus juba praegu kasutatakse satelliidiandmeid mitme pindalapõhise toetuse järelevalveks. Eesti Keskkonnaagentuuris on juurutamisel satelliidiandmeid kasutav jääseire süsteem. Kuid võrreldes Copernicuse teenuste hulgaga on kasutajate arv veel tühine,“ selgitab Piia Post.
Kõigi partnerriikide arvestuses oli suurim huvi maismaa, kliimamuutuste ja atmosfääri rakenduste vastu. Läbiviidud küsitlustulemuste põhjal korraldati innovatsioonikonkursse ja häkatone. Esimeste häkatonide järel käivitati Eestis, Poolas ja Soomes kiirendusprogrammid.
„„BalticSatAppsi“ kiirendusprogramm andis suurepärase võimaluse teha koostööd startup- ja seireandmete ekspertidega, kes tegutsevad Läänemere piirkonnas,“ teatas Andrus Kurvits, Tartu teaduspargi juhatuse liige. „Nüüd oleme võimelised veel paremini toetama startup-meeskondi, kes töötavad seireandmetega, ja nad saavad testida oma ärimudeleid Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatoris.“

Projekti raames koostati teabe- ja koolitusmaterjale, mille eesmärk on aidata huvilistel Maa seirel põhinevaid innovatsioonitegevusi ellu viia. Üks projekti väljund on kaugseire rakendustel põhinevate teenuste kataloog (BalticSatApps Service Catalogue), kus on palju näiteid erinevatest teenustest meie lähiriikidest. Sealt võivad saada häid uusi ideid ka meie ettevõtjad ning avalik sektor. „Projekti raames tahtsime näidata, et seireandmete kasulikuks infoks muutmine pole tingimata keeruline,“ ütleb projekti koordinaator Tuomas Ranti Turu Ülikoolist. Ranti kutsub nii end tõestanud kui ka pürgivaid ettevõtteid ja avaliku sektori esindajaid külastama „BalticSatAppsi“ kodulehte ja tutvuma projekti tulemustega: „Projekti loodud alus on kasulik kõigile kaugseireteenuste huvilistele ning projektist tekkinud kogemuste abil saab lühikese ajaga asuda Maa seire andmeid arendama ja rakendama.“

Anu Noorma, Tartu observatooriumi rakendusliku kaugseire professor ning „BalticSatAppsi“ TÜ poolne teaduslik juht kinnitab, et projekti raames oli võimalus tutvustada Copernicuse teenuseid paljudele uutele kasutajatele ettevõtjate hulgas. Korraldatud kiirendusprogramm on kaasa toonud uusi idufirmasid, mille teenuseid arendatakse projekti ekspertide abiga. Noormal on hea meel, et projekti käigus on täiendatud seniseid töömeetodeid ja teavitusoskusi ning leitud on ka uusi koostööpartnerid: „„BalticSatAppsi“ ideed oleme ühiselt edasi arendanud ning jätkame Copernicuse kasutajate kaasamisega ka ELi projektis „FPCUP“ (Copernicuse kasutajate vastuvõtmise raamkokkulepe). Saame nende rahvusvaheliste võrgustike kaudu laiemalt tutvustada ka oma RITA „Kaugseire“ rakendusuuringu tulemus.“

Projekti „Speeding up Copernicus Innovation for the BSR Environment and Security“ (BalticSatApps) rahastati Interregi Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programmist.

Projekti koduleht: balticsatapps.eu
Lisateave: Anu Noorma, Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi rakendusliku kaugseire professor, anu.noorma@ut.ee