Komeedipüüdur (Comet Interceptor) on esimene süvakosmose missioon, millega läheb kaasa Eestis ehitatud instrument. Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis töötatati välja komeetide pildistamiseks mõeldud optilist periskoopkaamerat (Optical Persicopic Imager for Comets ehk OPIC). Missiooni eesmärk on esimest korda ajaloos külastada kas Päikesesüsteemi äärealadelt või teisest planeedisüsteemist pärit taevakeha ning sellest kiirel möödalennul mitme iseseisva sondiga samal ajal võimalikult palju andmeid koguda. Sellest võib saada inimkonna esimene võimalus uurida teisest planeedisüsteemist pärit objekti.
Missioon koosneb emalaevast ja sondidest B1 ja B2. OPIC kaamerasüsteem integreeritakse koos teiste Euroopa partnerite instrumentidega missiooni kuuluvale kosmosesondile B2. Kaamera lennutatakse kas 2028. aasta lõpus või 2029. aasta alguses Päikese-Maa Lagrange'i punkti L2, mis asub 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel Maast ning on üks olulisemaid süvakosmose vaatluspunkte Kosmoselaevad saavad seal Maa ja Päikese gravitatsiooni koosmõju tõttu stabiilselt oodata, kuni leitakse huvipakkuv taevakeha, misjärel saadetakse sondid sihtmärgiga ligilähedasele kokkupõrkekursile.
Tartu observatooriumis arendatati, ehitatati ning testiti instrument OPIC (Optical Periscopic Imager for Comets) Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmosemissiooni Comet Interceptor jaoks koostöös ESA poolt valitud tööstuspartneriga.
Tartu Ülikooli roll oli seade välja mõelda ja kavandada, ehitada seadme prototüübid ja inseneeriamudelid. Instrumendi kvalifikatsiooni- ja lennumudelite (OPIC QM, FM ja FS) ehitamine oli delegeeritud Eesti erasektorile, kuid Tartu Ülikoolile jäi protsessi juhtimine ja nende mudelite vastavuse katsetamine missiooni nõuetele ning vajaliku dokumentatsiooni tagamine. Märkimisväärne on, et kvalifikatsiooni ja lennumudeleid testiti peamiselt Tartu obervatooriumi kosmosetehnoloogia laboris, Tõraveres.
Instrument on oma nime saanud Eesti astronoomi Ernst Julius Öpiku järgi. Öpik algatas aastatel 1930–1934 Tartu ja Harvardi observatooriumi koostöö meteooride vaatluse vallas, mõõtis esimest korda Andromeeda galaktika kauguse Linnuteest ja mängis olulist rolli tähtede evolutsiooni teooria rajamisel. 1932. aastal postuleeris Öpik teooria, mille kohaselt pärinevad Päikesesüsteemis liikuvad komeedid suurest Päikesesüsteemi äärealadel olevast pilvest ja seda ala tuntakse praegu Öpik-Oorti pilvena.
Lennumudeli üleandmine on planeeritud 2026. aasta kevadel. Pärast seda peab Tartu Ülikool tagama OPICu toetuse kosmosesondi integreeritud katsetuste läbiviimiseks.
Missiooni Komeedipüüdur start on plaanitud 2029. aastasse. Komeedipüüduriga samal kanderaketil stardib ka ESA M-klassi missioon ARIEL, mille eeluuringuid toetab samuti Tartu observatoorium.
Instrumendi OPIC ehitamine toimus läbi mitme erineva projekti ja finantsallika ja töö missiooni kallal algas 2018.
Hetkel käimasolev projekti faas (01.04.2023-31.12.2027): OPICu lennumudeli arendus
Finantseering: 1 386 031 EUR (Euroopa Kosmoseagentuur)
Algus: 09.06.2020
Lõpp: 31.12.2027
Eelarve: 5 000 000 €
Rahastajad: Euroopa Kosmoseagentuur, Eesti Teadusagentuur
Vastutav täitja: Mihkel Pajusalu