Möödunud laupäeval toimunud Eesti loodusteaduste olümpiaadi lõppvoorus tegid õpilased ettevalmistusi Veenuse atmosfääri elukõlblikkuse uurimiseks. Olümpiaadil esitatud ülesanded olid koostatud rahvusvahelise Veenuse uurimise projekti Venus Life Finder (VLF) põhjal, kus lähevad käiku Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis arendatavad sensorid.
Loodusteaduste olümpiaadi lõppvoorus tegid 45 üle Eesti kokku kutsutud põhikooliõpilast Tartu Ülikooli Chemicumi õppelaborites katseid happesuse määramiseks ja selle mõjude hindamiseks. Eksperimendis pidid õpilased ehitama valgusdioodil põhineva valgusti, mida saaks kasutada, et fluorestseeruvat pigmenti fluorestseiini ergastada ja seejärel määrasid nad seda meetodit kasutades kahe tundmatu proovi happesused.
„Ülesanded simuleerisid protsessi, kuidas Tartu observatooriumis Veenuse pilvetilkade happesuse eristamiseks ehitatavat sensorit reaalselt arendatakse,“ selgitas žürii esimees Mihkel Pajusalu, kes on ka TÜ Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja juhib Eesti poolset osalust VLFis. Õpilaste turvalisuse tagamiseks jäid lõppvooru eksperimentidest välja Veenuse pilvedes päriselt leiduvad kontsentreeritud väävelhappe tilgad. Päeva teises eksperimendis uuriti taimekudede põhjal, kuidas taimed olid happelises keskkonnas kohanenud.
VLF on missioonide komplekt, mille eesmärgiks on uurida Veenuse pilvedes olevaid tingimusi, et aru saada, kas seal saaks reaalselt elu eksisteerida ja milline see oleks. Missiooni juhib Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (MIT) USAst, Eesti osalusest saab rohkem lugeda SIIT. Missiooni omapäraks on veel, et see on juhitud ja enamuses rahastatud erafirmade poolt, näiteks missiooni eeluuringut finantseeris Breakthrough Initiatives USAst, vastandudes tavalistele kosmoseagentuuride poolt juhitud missioonidele. TÜ Tartu observatooriumis ehitatakse sellele missioonile happesuse määramise sensorit, juhtivussensorit ja hapnikusensorit. VLFis on plaanis kolm missiooni, millest esimene stardib 2023 ja Tartu Ülikoolis arendatavad sensorid peaks startima 2026.
Laupäevases lõppvoorus sai kõige edukama tulemuse Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Rasmus Randmäe, kuid Eesti loodusteaduste olümpiaadi üldvõitjaks tuli Raul Pata Gustav Adolfi Gümnaasiumist, sest üldvõidu arvestamisel summeeritakse nii piirkonnavooru kui ka lõppvooru tulemused. Raul Patale järgnesid Tallinna 21. Kooli õpilane Kirke Arukaevu ja kolmanda koha pälvis Ivan Dukatš Narva Keeltelütseumist. Nooremas vanuseastmes ehk 7. klasside seas saavutas üldvõidu Jan Hendrik Järvemets Pärnu Mai Koolist. Olümpiaadi lõppvooru ja koondarvestuse tulemused on nähtavad teaduskooli kodulehel.
Igal õppeaastal korraldatav loodusteaduste olümpiaad on mõeldud 7. ja 8. klassi õpilastele, kuid osaleda saavad ka vanemate klasside õpilased, kes lõppvooru toimumise aastal on 15 või nooremad.
Loodusteaduste olümpiaadi läbiviimist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool. Võistluse pikaajaliseks suursponsoriks on Graanul Invest. Võistlus toimus koostöös Tartu Ülikooli teaduskooli Uurimislabori ja Tartu observatooriumiga. TÜ Tartu observatoorium tegeleb kooliõpilaste kosmoseharidusega laiemalt, näiteks osaleb Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja kohalike partnerite ühises üldharidust toetavas projektis ESERO ja korraldab Teadusmalevat.
Lisateave: Mihkel Pajusalu, Eesti loodusteaduste olümpiaadi žürii esimees, Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessor, mihkel.pajusalu@ut.ee