„Peeglike, peeglike skanneri peal, kus on kauneim maastik kogu Maal?“

Nende sõnadega iseloomustas Eesti kaugseirepäeva peakorraldaja Urmas Peterson oma lõpukõnes Landsat satelliidi muinasjutulisena näivat 50-aastast satelliidipiltide aegrida.

Kaugseirekogukonnal on saanud heaks tavaks iga kahe aasta tagant kokku tulla Tartu observatooriumis ja Eesti kaugseirepäeva pidada. Seekord kohtuti juba kuuendat korda. Traditsiooniliselt anti ülevaade uuematest teaduse ja rakenduste arengutest Eesti kaugseires ning arutleti kaugseire tuleviku üle. Mitmed ettekandjad otsisid võimalusi, kuidas globaalsetest kaugseireandmetest teha Eestile sobivat rätsepaülikonda. Tõdeti, et lisaks tehnilistele vahenditele on analüüsi etapis tarvis veel ühte parimat kaugseire rakendust – inimese silmi ja aju. Kaugseire määramatuste kitsendamiseks on vaja suurt tehnilist ja teaduslikku hüpet.

Vahel on nii, et kui inimene näeb esimest korda satelliidipilti, siis see on niivõrd erinev optilisest pildist, et talle pole päris täpselt selge, mida sellega peale hakata. Lahendus sellele on analüüsivalmis andmed. KappaZeta kutsus kasutama oma uut väljatöötatud pilvemaski, mis on teadaolevalt tasuta saadaolevaist parim. Valminud on kaugseire veebiliidese prototüüp Eesti järvede seiramise tarvis. Kaugseire rakenduste osas räägiti aerosoolide jahutavast mõjust ning kliimaprojektsioonidest.

Vilgas arutelu postersessioonil, kus tänavu osales rekordarv üliõpilasi, näitas tugevat järelkasvu kaugseire kogukonnale.

Eesti kaugseirepäeva 2022 ettekanded on järelvaadatavad UTTV-s.

Kaugseirepäeva ettekanded avaldatakse elektroonilises artiklikogumikus "Kaugseire Eestis 2022". Vaata varasemaid artiklikogumikke siit.