Tartu observatooriumis avati kosmosemissioonide simuleerimise keskus

1. juulil avati Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis kosmosemissioonide simuleerimise keskus. Osaliselt maa all asuv keskus on pälvinud hellitava hüüdnime Kosmosepunker.

Viimastel aastatel on Eesti teadusasutused ja ettevõtted tegutsenud üha enamates projektides, mille sihiks pole Maa, vaid teised planetaarkehad ja muu avakosmos. Kõiki instrumente, mida nende kosmoseprojektide käigus ehitatakse, tuleb enne missioonile saatmist katsetada Maa peal sihtkohale võimalikult sarnastes tingimustes ja Tartu observatooriumis avatud keskus selleks mõeldud ongi.

Kosmosemissioonide simuleerimise keskust hakati looma 2021. aasta suvel Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Pajusalu eestvedamisel. Keskus kujutab endast suurt osaliselt maa-alust ruumi, kus on Kuu pinna graniitliivast analoog, ning pikka koridori, milles saab katsetada suuremat liikumisvabadust vajavaid instrumente.

Koridoris on tehtud juba katsemõõtmisi ka Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Komeedipüüduri missiooni jaoks. Suvel hakatakse testima, kuidas suudab kulgur järgida tehispinnasel tarkvara määratud trajektoori. Tulevikus on plaanis ruumi täiendada, näiteks lisada veel realistlikum pinnakate ja muuta seinad rohkem valgust neelavaks.

Keskusesse on oodatud ka uued koostööpartnerid.

Tartu Ülikooli Tartu observatoorium osaleb praegu järgmistes projektides:

• ESA Komeedipüüduri missioon, milleks ehitatakse kosmosekaamerat OPIC;
• Kuu-kaamerate ehitamine, et lennutada need Kuule juba 2023. aastal ettevõtte Crystalspace juhtimisel;
• ESA planetaarkulgurite eeluuringud ettevõtte Milrem Robotics juhtimisel – esialgu on eesmärk luua kuukulgurite juhtimise tarkvara, mida hiljem läheb võib-olla tarvis ka Marsil;
• ESA-le ja teistele klientidele avakosmose valgusallikate arendamine ettevõtte Crystalspace juhtimisel;
• Veenuse atmosfääri uurivate sensorite arendamine projektis Venus Life Finder.

Kosmosepunkri avamisel katsetati, kuidas tulevad selle ruumides sõitmisega toime lihtsamad kulgurid, näiteks metsaistutusrobot Jaguar.

Vaata pilte Kosmosepunkri avamisest.