Teet Kuutma kaitses edukalt doktoritöö „Galaktikad ja muu barüonaine kosmilistes filamentides“

Neljapäeval, 4. novembril kaitses Tartu observatooriumi insener Teet Kuutma füüsika eriala doktoritöö „Galaxies and non-galactic baryons in cosmic filaments“ („Galaktikad ja muu barüonaine kosmilistes filamentides“). Kaitsmine toimus nii Tõraveres Tartu observatooriumis kui ka veebis.

Juhendaja:
Dr Antti Tamm, Tartu observatoorium, Tartu Ülikool

Oponent:
Dr Pasi Nurmi, füüsika ja astronoomia osakond, Turu Ülikool
 

Kokkuvõte

Galaktikad on ühed huvitavamad taevas vaadeldavad objektid. Need on erineva kujuga, vankriratta või CD-plaadi kettakujulistest spiraalsetest kuni ilmetute kanamuna kujuga elliptilisteni. Sada aastat tagasi mõõdeti esimest korda galaktikate kaugusi ja sai ilmsiks, et need on meist tohutult kaugel asuvad tähtede kogumikud. Ka meie Päike asub ühes galaktikas, Linnutee, mis on ainult üks miljarditest teistest galaktikatest meie universumis. Tänu teleskoopidega tehtud taevaülevaadetele, mille eesmärk on galaktikate täpsete asukohtade määramine, on saanud selgeks, et galaktikad ei asu üksteise suhtes juhuslikult, vaid eelistatud paigutuses. Mõned neist on tihedas koosluses üksteise lähedal, parvedes. Parvede vahel on pikad galaktikate ahelad, filamendid. On ka piirkondasid, kus on väga vähe või pole üldse galaktikaid, tühikud. Seda jaotust võib ette kujutada kui inimeste jaotust Maa peal, kus parved on suurlinnad, filamendid suuremad teed, mille lähedal on väiksemad linnad ja tühikud väheasustatud alad.

Samuti on leitud, et galaktikad erinevad sõltuvalt nende keskkondade tihedusest. Parvedes on hilisemas arengujärgus galaktikad: suuremad ja vanemad. Tühikud on vastandina väiksemate ja noorte galaktikate ala. Filamendid on vahepealsed, kus leidub palju erinevaid galaktikaid. Nad esinevad ka väga erinevates keskkondades asudes nii tühikutes kui ka parvede kogumite vahel. Selle teesi eesmärk on iseloomustada just filamentides asuvaid galaktikaid. Praeguseni pole veel selge kuidas filamendi keskkond mõjutab galaktikate arengut. Probleemi lahendamiseks kasutasime kaasautoritega nii avalikult kättesaadavaid vaaltusandmeid kui ka Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadlaste kogemust galaktikate konfiguratsioonide iseloomustamises. Selle töö tulemusena leidsime, et filamentides on galaktikad väiksema tähetekke aktiivsusega ja üldiselt hilisemas arengufaasis kui eeldaks ainuüksi keskkonna tiheduse põhjal. Edaspidi on vaja veel uurida galaktikaid, et nende olemusest aru saada.

Tutvu väitekirjaga DSpace'is.