Veekvaliteedi näitajad Eesti optiliselt keerukates rannikuvetes

Puhas vesi on oluline nii inimeste tervisele, kui ökosüsteemidele ja majandustegevusele, mistõttu on muutuste avastamine ja jälgimine globaalselt oluline. Peamiselt ohustavad veekogusid inimtegevus, kliimamuutused ja reostus, põhjustades selliseid probleeme nagu eutrofeerumine, kahjulikud vetikate vohamised ja elurikkuse vähenemine.

Nende väljakutsete lahendamiseks on Euroopa Liit (EL) kehtestanud Veepoliitika Raamdirektiivi (VRD)(2000/60/EÜ), mis kohustab kõiki liikmesriike hindama, tulemustest raporteerima ja parandama oma pinnaveekogude ökoloogilist seisundit. Eesmärk on saavutada kõigis Euroopa veekogudes vähemalt „hea“ veekvaliteedi tase aastaks 2027.

Eestis mõjutab rannikualade veekvaliteeti toitainete üleküllus, mis soodustab liigset fütoplanktoni kasvu ja vähendab vee läbipaistvust. Kaugseire pakub võimalusi hinnata nii fütoplanktoni hulka kui vee läbipaistvust sagedasti ja ülevaatlikult, airdates teha otsuseid keskkonnakaitse ja veemajanduse valdkondades.

Cop4ESTCoast – veebirakendus Eesti rannikuvee jälgimiseks

Cop4ESTCoast projekti raames on valminud kasutajasõbralik veebirakendus, mis võimaldab kasutajatel jälgida peamisi veekvaliteedi näitajaid, klorofüll-a kontsentratsioone ja vee läbipaistvust, kasutades Copernicuse Mereteenuse (CMEMS) andmeid (vt pilt).

Rakenduse abil saab vaadata ja alla laadida päeva- ja kuupõhised veekvaliteedi andmed, mis aitavad tuvastada eutrofeerumise varajasi märke, anda lisainfot Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi aruandluskohustuste täitmiseks, toetada teadusuuringuid ja keskkonnajuhtimist ning arendada suveturismi.

Lisaks leiab rakendusest andmed toitainete PO₄ ja NO₃ sisalduse kohta, et pakkuda põhjalikumat ülevaadet eutrofeerumise dünaamikast.

Projekti teises faasis määratakse igale Eesti rannikupiirkonnale veekvaliteedi klass, mis põhineb klorofüll-a ja läbipaistvuse kuu keskmistel väärtustel. See võimaldab poliitikakujundajatel ja kohalikel omavalitsustel teha paremaid otsuseid veeressursside haldamiseks, keskkonnakaitseks ja turismiga seotud tegevuste planeerimiseks.

See algatus ei aita mitte ainult Eestil täita ELi keskkonnanõudeid, vaid panustab ka laiemasse eesmärki: Läänemere ökoloogilise seisundi parandamisse ja säilitamisse.

Cop4ESTCoast – Kuidas see töötab?

Cop4ESTCoast integreerib Copernicuse mereteenuse produktid ja OpenStreetMapi andmed, et pakkuda täpseid ja ajakohaseid veekvaliteedi andmeid.

• Läbipaistvuse arvutamine: Klorofüll-a andmed saadakse otse Copernicuse Mereteenuse produktidest, kuid läbipaistvus arvutatakse vastavalt Alikas jt. (2015) poolt välja töötatud algoritmile, kasutades Kd490 väärtusi.
• Ruumiline andmetöötlus: Andmete täpsuse tagamiseks on rakendatud puhvertsoonid, 500 m saarte ümber ja 1 km mandri ümber. Need tsoonid aitavad vältida maismaa ja merepõhja peegeldumise mõju.
• Arvutustaristu: Süsteem töötab Tartu Ülikooli virtuaalmasinal, mis kasutab Ubuntu (LTS) operatsioonisüsteemi. See tagab stabiilsuse ja juurdepääsu kasutajatele

Milliseid produkte on kasutatud?

Läänemere biogeokeemiliste analüüside produkt (Baltic Sea Biogeochemistry Analysis and Forecast)

Läänemere värvuse baasil saadud planktoni, peegeldusteguri ja läbipaistvuse kolmanda taseme igapäevane produkt (Baltic Sea Multiyear Ocean Colour Plankton, Reflectances and Transparency L3 daily observations)

Millised on hüved kasutajatele?

• Veekvaliteedi seire Eesti rannikualadel võimaldab jälgida klorofüll-a kontsentratsioonide ja vee läbipaistvuse muutusi ning aitab kaasa turismi ja keskkonnakaitse planeerimisele.
• Aitab Eestil täita EL veepoliitika eaamdirektiivi nõudeid, pakkudes täiendavaid veekvaliteedi andmeidametlikuks aruandluseks.

Kes on peamised võimalikud kasutajad?

• Keskkonnaagentuur
• Eesti Maaülikool
• Maa- ja Ruumiamet
• Kliimaministeerium
• Kohalikud omavalitsused Eesti rannikualadel
• Ronimaa MTÜ

Tutvu veebirakendusega.