Näitus „Tähekirjadest kirjatähtedeni“ tutvustab Tõraveres töötanud teadlaste välja antud raamatuid

27. veebruarist 24. aprillini 2025 on Tartu Ülikooli raamatukogu 3. korruse trepigaleriis avatud Tartu observatooriumi 60. aastapäevale Tõraveres pühendatud näitus „Tähekirjadest kirjatähtedeni“. Näitus annab ülevaate raamatutest, mida Tõraveres töötanud teadlased on kuuekümne aasta jooksul välja andnud.

Tartus on tead(us)likult taevasse vaadatud üle 200 aasta. 1811. aastal avatud tähetorn kaunistab tänini Toomemäge, kuid täheteadlased ja muud ilmatargad on kolinud paarkümmend kilomeetrit linnast välja Tõravere mäele, kus 14. septembril 1964 avati pidulikult uus observatoorium. Kuuskümmend aastat on Tõraveres hoolikalt tähti näritud – taevaseid tähekirju on teadusartiklites teisendatud küll vene-, küll inglisekeelseteks kirjatähtedeks ning arvututeks arvudeks.

„Põhitöö kõrvalt on mitmed teadlased leidnud aega ja jõudu kirjutada ka raamatuid eesti rahvale. Siinne väljapanek annab ülevaate neist, mida Tõraveres töötanud teadlased on kuuekümne aasta jooksul välja andnud“, tutvustas näitust tekstide autor, Tartu observatooriumi kaksiktähtede kaasprofessor ja mitmete raamatute autor ning tunnustatud tõlkija Laurits Leedjärv.

Aegade sidet aitavad näitusel luua Aksel Kipperi 1936. aastal ilmunud „Maailmaruum ja tähed: sissejuhatus astronoomiasse” ja Ernst Öpiku mõtteloo-kogumik „Meie kosmiline saatus”. Väärikust lisavad valitud inglisekeelsed teaduslikud monograafiad. Avarama pilgu maailmale annavad mõned väljaanded, mille autorid on Tõraveres töötanud, kuid on oma teadmisi ja mõtteid raamatuks vorminud juba teistest töökohtades.

Näitusel saab uudistada Eesti esimest personaalarvutit Apple II+, mille tõi akadeemik Jaan Einasto Tartu observatooriumisse 1980. aastal. Samuti on väljas astronoomiline instrument armillaarsfäär ning külastajad saavad proovile panna oma teadmised planeetidest.

Raamatunäituse koostajad on Karin Pai, Laurits Leedjärv, Taavi Tuvikene ja Uno Veismann.
Tekstide autor on Laurits Leedjärv.
Näituse kujundas Maarja Roosi.

Näitus jääb Tartu Ülikooli raamatukogus avatuks 24. aprillini.