Uudised

Tartu Ülikooli kõrghariduse esimesele astmele ja magistriõppesse võetakse avaldusi vastu kolmapäeva, 30. juuni südaööni. Tänahommikuse seisuga oli eestikeelse õppekava alusel õppida soovijad esitanud 8727 avaldust, sh 7079 esimesel astmel ja 1648 teisel astmel.

Hiidplaneedid Jupiter ja Saturn on meile ääretult tähtsad, sest töötavad kosmiliste piirivalvuritena. Paljuski tänu neile saame meie siin maakeral rahulikult toimetada. Suvepäevade palavusest tüdinenutel tasub õhtul veidi kauem üleval olla ja minna välja siis, kui hämarduv ilm lahedamalt hingata laseb. Kui ilmataat pole just maakera lähiümbrusesse pilvekihti ehitanud, näeb taevas madalal lõunakaares kaht säravat “tähekest”. Kaks võõrast maailma, kosmose mõõtkavas lähedal, ent siiski kauged, külmad ja kättesaamatud – need on Jupiter ja Saturn.

Selleks, et saaksime sügisel alustada õppetööd võimalikult tavapäraselt, silmast silma auditooriumis kohtudes, on väga oluline, et võimalikult suur osa uutest ja senistest üliõpilastest ning ülikooli töötajatest oleksid vaktsineeritud. Lähima vaktsineerimiskoha leiab veebilehelt vaktsineeri.ee. Tartus viibivad inimesed saavad ette registreerimata minna vaktsineerima Tartu vaktsineerimiskeskusesse.

Tartu observatooriumi maastike kaugseire kaasprofessor Jan Pisek aitab uut NASA tehnikat paremini ära kasutada, et keskkonnamuutusi seirata ja mõõta. Piseki uurimistöö märgiti ära rahvusvahelise TERN-i teadustaristu kodulehel, kus ta rääkis uuenduslikust meetodist, mis võimaldab hinnata taimestiku lehestiku jaotumist ehk grupeerumist. See annab võimaluse mõista paremini näiteks konkreetse taimestiku fotosünteesiprotsessi ning üleilmset süsinikuringlust.

Eesti kaitsetööstusettevõte Milrem Robotics sõlmis eelmisel nädalal Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) lepingu, et kohandada koostöös Tartu observatooriumiga oma autonoomialahendusi planetaarkulguritele sobivaks. Esimese projekti eesmärk on hinnata Euroopa kulgurite praegust seisundit ja arendada nende võimekust suurendavaid tööriistu. Samuti luuakse lahendusi, mida Milremi sõidukid kasutavad Maa pinnal sõitmiseks.

Kaardistades galaktikate liikumist kosmilist võrgustikku ühendavates tohututes filamentides, leidsid astronoomid Leibnizi nimelisest Potsdami Astrofüüsika Instituudist (AIP) koostöös Hiina ja Eesti teadlastega Tartu Ülikooli Tartu observatooriumist, et need pikad galaktikate väädid pöörlevad sadade miljonite valgusaastateni ulatuvates mastaapides. Nii määratus mõõtkavas ei ole pöörlemist kunagi varem nähtud. Ajakirjas „Nature Astronomy” avaldatud tulemused näitavad, et impulsimomenti võidakse genereerida seninägematus mõõtkavas.

Tartu Ülikool allkirjastas koostööleppe Euroopa Lõunaobservatooriumi tulevase vaatlusprogrammi „4MOST“ konsortsiumiga, võimaldades Tartu observatooriumi teadlastel programmis osaleda. „4MOSTi“ eesmärk on viie aasta jooksul vaadelda kümneid miljoneid objekte lõunataevas.

Kosmoseblogi eesmärk on tutvustada lähemalt Eesti ja ümberkaudsete riikide teaduse ning erasektori kosmoseprojekte ja -saavutusi.

Kosmosehariduskeskus ESERO korraldas 1. juunil veebiürituse „Astronaudi elukutse – miks, kes ja kuidas?“, mille kõrgpunkt oli otsekõne kosmoses viibivale astronaudile. Üritusel jagasid kogemusi ka praegu astronaudiks pürgivad eestlased ja Eesti õhuväe piloodid.

Satelliidiandmed annavad suure panuse sellesse, et teha Maa tervise hoidmiseks vajalikke uuringuid: näiteks võivad vee pinna mõõtmisandmed anda infot kliimamuutuste kohta. Seetõttu on üha olulisemad ka tugimõõtmised Maa peal, mis aitavad satelliidiandmeid võimalikult täpselt tõlgendada ja nende usaldusväärsust kinnitada. Aprillis alanud projekti "FRM4SOC-2" eesmärk ongi toetada vee kaugseire mõõteandmete usaldusväärsuse tagamist.

Ülikooli orienteerumiskuu mai hakkab lõppema, kuid et osalejate huvi on suur, saab orienteerumisrada läbida veel 6. juunini. Kõik töötajad, üliõpilased, vilistlased ja nende pered ning ka teised huvilised on oodatud Tartu linna orienteeruma. Tule avastama kohti, kus ülikoolipere on 19. sajandi algusest saati tegelenud liikumise ja spordiga!

Kas keegi tahaks elada kohas, kus ühte ööpäeva mahub kaks aastat? Päikesesüsteemis on selline olemas, kuigi elamiseks mitte eriti sobiv – Merkuur. Maikuu teisel ja kolmandal nädalal on üks neist paarist-kolmest korrast aastas, mil Maalt on näha Päikesesüsteemi väikseim planeet Merkuur. Tema kohta võiks kasutada inimlikku väljendit "väike, aga tubli" ning lisada "ja salapärane".

Astronoomid on avastanud tähe ümber laiuvast planeeditekkekettast metanooli, orgaanilist ainet, millest võiks edaspidi tekkida aminohappeid ja valke, teadaolevate eluvormide jaoks hädavajalikke ühendeid. Planeeditekkeketas on gaasi ja tolmu ketas, mille aine tõmbub edaspidi ajapikku tükati kokku ja moodustab tähe ümber tiirlema planeete. Metanool on kõige lihtsam alkohol, keemilise valemiga CH3OH.

NÕOCASt #9 külaline on Tartu Observatooriumi arendusjuht Tanel Liira. "Olgem tänulikud ja rõõmsad selle üle, kes meil on. Kallistagem rohkem. Armastagem rohkem. Sest just lähedased annavad meie elule mõtte.”

Vaatamata valitsuse otsusele lubada alates 17. maist lähiõppele ka kõrgharidusasutused jätkab ülikool tööd plaanitud korras. Õppekorralduslikud otsused teeb instituudi juht, kes kooskõlastab need õppeprodekaaniga. Ainuke muutus on ruumide 25% täituvuse piirangu leevendamine. Täituvuse osakaalu otsustab instituudi juht. Praktikume ja eksameid võib teha, kui on tagatud hea ventilatsioon ja kantakse maske. Osalejaid võib olla kuni 20. Kui õppekorralduses tehakse muudatus, tuleb üliõpilasi sellest esimesel võimalusel teavitada.

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronaut Thomas Pesquet lendas eelmisel nädalal kosmosesse, et osaleda kuus kuud kestval missioonil rahvusvahelises kosmosejaamas ISS. 1. juunil korraldab kosmosehariduskeskus ESERO orbiidil viibiva Pesquet’ga virtuaalkõne, kus astronaut vastab kolmele eestlaste esitatud küsimusele.

Õppeosakond on koostöös üliõpilasesindusega valinud välja uue ainetesse registreerimise algusaja: edaspidi algab registreerimine kell 21.00. Selleks et leida varasema südaöise algusaja asemele uus, sobivam kellaaeg, küsiti arvamust kõikide õppeastmete üliõpilastelt. Nii kevad- kui ka sügissemestri ainetesse kiirustas juba esimese tunni jooksul end kirja panema rohkem kui tuhat tudengit ja mitu ülikooli töötajat olid alates südaööst valves. Uus kellaaeg on inimlikum ja registreerumine mitmes mõttes mugavam.

Testimislaborite võrgustik TEST-4-SME pakub arendusjärgus elektroonikaseadmete katseid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) neile lähedalasuvates laborites. Selline värske võimalus muudab väikeettevõtete elu mugavamaks ning aitab kaasa Läänemere piirkonnas keskkonnasõbralike ja uuenduslike elektroonikaseadmete arendamisele.

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronaut Thomas Pesquet lendas eelmisel nädalal kosmosesse, et osaleda kuus kuud kestval missioonil rahvusvahelises kosmosejaamas ISS. 1. juunil korraldab kosmosehariduskeskus ESERO orbiidil viibiva Pesquet’ga virtuaalkõne, kus astronaut vastab kolmele eestlaste esitatud küsimusele.

Kolmapäeval, 3. märtsil avati Eestis ametlikult Euroopa kosmosehariduskeskuse (ESERO) kontor, mille eesmärk on kosmoseteemade abil üldhariduskoolide õpet põnevamaks ja kaasahaaravamaks muuta. Eesti kontor, mille eestvedaja on Tartu Ülikooli Tartu observatoorium, ühineb Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ESERO võrgustikuga, mis hõlmab koos Eestiga 18 ESA liikmesriiki.