Neljapäeval, 17. septembril kl 21.45–22.45 uuendatakse ülikooli kodulehte. Uuenduse ajal võib lehel esineda katkestusi. Palume vabandust võimalike ebamugavuste pärast.
Tartu observatooriumi tähefüüsik Mihkel Kama osales uuringus, mis paljastas uue faasi planeedisüsteemide evolutsioonis. Avastuse keskmes on kiirelt liikuv vingugaas, mis hõljub eemale meist 400 valgusaasta kaugusel paiknevast noorest tähesüsteemist, ning lubab eeldada, et sellise arengufaasi läbivad kõik planeedisüsteemid.
Vabariigi Valitsus otsustas tänasel istungil, et alates 14. detsembrist on suletud kõik õppeasutused, sealhulgas ülikoolid. Seetõttu otsustas ülikooli juhtkond, et Tartu Ülikoolis ei toimu auditoorset õpet vähemalt kuni kevadsemestri alguseni.
Eksamisessioon ja kontrolltööd toimuvad veebi teel. Kui eksameid ei ole võimalik planeeritud ajal korraldada, teavitab õppejõud üliõpilasi muutunud eksamiaegadest ÕIS-i kaudu.
Täpsemad juhised õppekorralduse kohta saadab juhtkond siis, kui valitsus on oma tänase otsuse ametlikult vormistanud.
Novembrikuus Tartu Ülikoolis välja kuulutatud maskotivõistlusele laekus 97 kavandit, mis kõik olid väga omapärased ja erilised. Maskotina kujutati nii loomi, linde kui ka ajaloolisi isikuid. Nüüd on maskotivõistlus jõudnud avalikku hääletusvooru ja igal ülikoolipere liikmel on võimalus valida oma lemmik.
Hindamiskomisjon on 97 kavandi seast välja valinud kolm ning 7.–16. detsembrini saavad Tartu Ülikooli üliõpilased, töötajad ja vilistlased valida ülikooli veebilehel oma lemmiku.
Tartu observatooriumi juhtivinsener Viljo Allik ja teadur Tõnis Eenmäe said koostöös Tallinna Tehnikaülikooli tarkvaraspetsialistiga ühendust tudengisatelliitide Koidu ja Hämarikuga. Kui Hämarik saadeti orbiidile tänavu septembris, siis Koit oli tiirelnud vaikides juba pea poolteist aastat.
Teisipäeval, 1. detsembril tähistab ülikoolipere rahvusülikooli 101. aastapäeva. Kuigi koroonaviiruse leviku tõttu jäävad traditsiooniline aastapäevaaktus ja tõrvikurongkäik ära, saab ülikooli veebilehelt vaadata rektor Toomas Asseri videotervitust ning germanistika professori Marko Pajevići akadeemilist videoloengut. 1.
Teisipäeval, 1. detsembril tähistab ülikoolipere rahvusülikooli 101. aastapäeva. Kuigi koroonaviiruse leviku tõttu jäävad traditsiooniline aastapäevaaktus ja tõrvikurongkäik ära, saab ülikooli veebilehelt vaadata rektor Toomas Asseri videotervitust ning germanistika professori Marko Pajevići akadeemilist videoloengut. 1.
Ülikool on siiani pooldanud auditoorse õppe eelistamist e-õppele. Et aga koroonasse nakatumine on sagenenud, otsustas ülikooli rektoraat tänasel koosolekul, et kõigi tervise kaitsmise nimel on mõistlik korraldada õppetöö kiiresti ümber kõikjal, kus see on võimalik.
Ülikooli keskne tunnustussüsteem tegi läbi uuenduskuuri: muudeti tunnustamise korda ja loodi teenetemärgid. Silmapaistvate inimeste esiletõstmisele saavad kaasa aidata kõik ülikoolipere liikmed.
Vaata rektor Toomas Asseri videopöördumist seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega UTTV-st ja loe täpsustatud käitumisjuhiseid ülikoolis.
Sel nädalal avalikustas Vabariigi Valitsus uued koroonaviiruse vastased meetmed. Tuginedes valitsuse juhistele, otsustas ülikooli rektoraat järgmist.
Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) kinnitas eile ametlikult kosmosemissiooni Ariel, mille teadusrühmas osalevad ka Tartu observatooriumi tähefüüsikud. Missiooni käigus uuritakse esimestena ajaloos tuhandet eksoplaneeti, üritades mõista nende teket ja eeldusi eluks.
Euroopa Kosmoseagentuur kinnitas ametlikult missiooni nimega Ariel, mis hakkab uurima eksoplaneetide keemilist koostist. Missiooni tulemusena loodetakse muuhulgas teada saada, kui kõlblikud on väljaspool päikesesüsteemi asuvad planeedid eluks. Ka Eesti teadlastel on missiooni õnnestumisel täita suur roll.
Planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid ümber mõne teise tähe, on eksoplaneet. Selliseid on tänaseks avastatud juba ligi 5000. Hiljuti kinnitatud üleeuroopaline Arieli-nimeline missioon, on esimene, mis eksoplaneetide atmosfääre lähemalt uurima hakkab.
22. novembrini kestab võistlus, mille eesmärk on leida Tartu Ülikoolile maskott, kes kannaks endas alma mater’i põhiväärtusi. Võistlusel võivad osaleda kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Maskotiprojekti juht, ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf selgitab, mis on maskoti mõte.
Milleks on Tartu Ülikoolil tarvis maskotti?
Praegu saavad põllumehed kaugseireandmeid kasutada näiteks selleks, et põllul probleemseid kohti tuvastada, ent satelliidi-, drooni- ja radariandmed pakuvad veel palju uuenduslikke viise, kuidas põllumeeste töö kiiremaks ja lihtsamaks muuta. Praeguseid ja tulevikuvõimalusi arutati projekti „RITA kaugseire“ raames 11. novembril toimunud kaugseire põllumajandusrakenduste infopäeval.
Tartu Ülikool kuulutab välja võistluse, et leida maskott, mis kannab endas alma mater’i põhiväärtusi. Kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased on 22. novembrini oodatud esitama maskotikavandeid.
Septembri lõpp tõi kauaoodatud uudise, et valitsus on otsustanud suurendada järgmisest aastast riiklike teadusinvesteeringute mahtu 1%-ni SKP-st. Kui algul pidi Eesti teadusleppe kohaselt jõudma 1% tasemeni astmeliselt kolme aasta jooksul, siis nüüd otsustas valitsus majanduskriisi oludes selle sammu ära teha aastaga.
Tartu observatooriumis esitlesid teadlased, kuidas saaks satelliidi- ja drooniandmetega eesti elu paremaks ja lihtsamaks muuta. Näiteks on eksperdid teinud mudeli, kuidas tänu kaugseireandmetele saaksime olla paremini valmis maastikupõlengute puhkemiseks.
30. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada Johan Skytte medaliga Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi. Ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali saavad ülikooli neli kauaaegset ja laia haardega teadlast. Selgunud on ka Tartu Ülikooli Tänutähe, medali, aumärgi ja teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ saajad.
Raadio Elmar hommikuprogrammis rääkisime Tartu Observatooriumi külastuskeskuse arendusjuhi Tanel Liiraga. Jututeemaks oli värviline taevaruum, õigemini, miks taevas värvub mõnikord loojangute ajal kaunilt punakaks.