Uudised

Üheksa päeva tagasi puudutas robotkäpp Maast 321 miljoni kilomeetri kaugusel asuva asteroidi Bennu pinda, kahmas sealt kuue sekundiga tükikese ja sulges selle kapslisse. Tagasi Maale peaks see jõudma kolme aasta pärast.

Ülikool ootab 19.oktoobrist–1. novembrini kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid Tartu linna orienteeruma. Kas tunned ülikooliga seotud hooneid ja paiku ning tead, mis asus nendes kohtades aastaid tagasi? Tule liikuma ja saad teada!

16. oktoobril kaitses Tartu observatooriumi nooremteadur Punyakoti Ganeshaiah Veena edukalt doktoritöö "Cosmic Ballet: spinning in the web", mille keskne teema on galaktikate pöörlemine kosmilises võrgus. Veena sai doktorikraadi Hollandist Groningeni Ülikoolist. Observatooriumi kolleegid kinkisid Indiast pärit Veenale kaitsmise puhul võimaluse toetada aasta vältel kahe India koolitüdruku hariduskäiku. Juhendajad

Tänavused observatooriumi stipendiumid pälvisid doktorandid Mihkel Kaha, Moorits Mihkel Muru ja Joosep Kivastik, kes kõik on ülikooliõpingute vältel näidanud suurepäraseid tulemusi ja head õppeedukust. Juhan Rossi nimelise stipendiumi pälvis Mihkel Kaha. Stipendium määratakse keskkonnafüüsikat või sellega seotud eriala õppivale üliõpilasele.

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus on teinud uuringu selle kohta, kuidas tuli ülikool organisatsioonina toime kriisiolukorrale reageerimisega ja kuivõrd on võimalik eriolukorrast saadud kogemusi kasutada edaspidise töö kavandamisel. 12. märtsil kuulutati Eesti Vabariigis välja eriolukord seoses COVID-19 kiire levikuga. Tartu Ülikoolile tähendas see töö- ja õppekorralduse muutmist. Kogu õpe korraldati paljuski ümber, auditoorne õpe asendus distantsõppega ning tavapärased loengud ja seminarid jäid ära.

Eesti üks tuntumaid ja mainekamaid teaduskeskusi, Tõravere künkal asuv Tartu observatoorium sai endale sel kevadel uue juhi. Aprilli alguses asus asutuse direktori ametisse Antti Tamm – mees, kes oli seni töötanud sama maja galaktikate füüsika ja kosmoloogia osakonnas. Observatooriumist endast, aga ka astronoomide kõige põletavamatest küsimustest käis Antti Tammega Tõraveres rääkimas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Oled direktoriametis olnud juba pea pool aastat. On Sul selles töös ka oma agenda või eesmärgid?

On hinnatud, et suure päikesepurske kahju võib olla miljardeid eurosid. Mõned inimesed on tundlikud magnetvälja muutustele NASA ja Ühendriikide meteoroloogiaagentuuri teadlased jõudsid hiljuti kokkuleppele, et uue Päikese aktiivsuse tsükli alguseks tuleb lugeda 2019. aasta detsembrit. Forte uuris Tartu observatooriumi juhtivteadurilt Anu Noormalt, mida see planeedi Maa elanike jaoks endaga kaasa võib tuua.

Tartu Ülikooli Tartu observatoorium ootab enda meeskonnaga liituma kosmiliste rahade pööritajat ja kosmiliste teemade vahendajat – projektijuhti ja kommunikatsioonispetsialisti!

Täna said inimesed uusi teadmisi maal elamise kohta, kuna niisuguse nimega päeva peeti mitmes Eesti omavalitsuses, sealhulgas Nõo vallas. Maal elamise päeva võib tõlgendada aga palju avaramalt kui lihtsalt linnast maale minemist. Selle kohta võib öelda ka planeedil Maa elamise päev ning miks mitte tähistada ühtlasi seda! Need olid mõtted, mis tikkusid pähe täna Tõravere observatooriumis kontserti kuulates. Esines viieliikmeline kosmosebänd, mille solist on kommunikatsioonispetsialist Kairi Janson.

Paistab, et just nii on küsinud EKRE poliitikud. Vastuseks on nad pakkunud välja eelnõu, mille eesmärk on mitte lubada siia õppima ühtegi Ukrainast, Gruusiast, Venemaalt või muust Euroopa Liidu välisest riigist tulevat noort, kes oma õpingute eest ei maksa.

Kui vaatame viimaste aastate või aasta-kümnete teadusuudiste pealkirju, hakkab järjest rohkem silma selliseid, mis viitavad võimalikule elule ja selle otsimisele teistel taevakehadel. Küllap see on juba inimloomusest lahutamatu, et tahetakse teada, kas kusagil veel meiesuguseid leidub. Hea küll, see on võib-olla praegu liiga raske küsimus. Aga isegi teada saamine, et mõnel planeedil või kuul on elu selle kõige primitiivsemal kujul, ainuraksete mikroorganismidena, oleks suur samm edasi ning aitaks inimkonnal oma kohta määratu kosmose avarustes paremini mõtestada.

Sel suvel lõppes Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi ning Tartu observatooriumi teadlaste pea kaks aastat kestnud uuring, mille eesmärk oli arendada statistilisi meetodeid metsavaru hindamiseks kaugseireandmete alusel.

Seniste teadmiste valguses ei saa Veenuselt leitud aine tekkida kuidagi teisiti kui elu tulemusena. Tõraveres paiknevat Tartu observatooriumi juhtiva Antti Tamme sõnul on märksa keerulisem tabada signaale intelligentsete eluvormide kohta. Kui kirjutasid Facebookis, et kohe tuleb teade „elust Veenusel”, pidasin seda omapäraseks huumoriks. Loomulikult ei tõttagi ükski teadlane kinnitama, et fosfaani leidumine Veenuse atmosfääris on tingimata märk maavälisest elust. Aga...

Teisipäeval, 1. septembril kell 13.00 rääkis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser veebiülekandes ülikooli õppe- ja töökorraldusest algaval sügisel. Intervjuus tuli juttu näiteks sellest, mida peab koroonaviiruse leviku tingimustes silmas pidama ja kui palju hakkab tavapärast auditoorset õpet asendama e-õpe. Lisaks korrati üle, kuidas enda ja teiste tervist tööl ja õppetööl viibides hoida ning kuidas käituda haigestumise korral.

Sügissemestril saab registreeruda Tartu observatooriumi 10 õppeainele. Varasematele tudengitele on ained registreerumiseks avatud kuni 30. augustini, esimese semestri üliõpilastele kuni 14. septembrini. Enamik õppeaineid on mõeldud huvilistele igalt erialalt. Sellegipoolest võib neil olla soovitatavaid eeldusaineid. Vaata allpool kõiki Tartu observatooriumi aineis, millele kevadsemestril registreeruda saab!

Tartu observatooriumi vanemteadur, astrofüüsik Laurits Leedjärv esitleb kolmapäeval, 9. septembril kell 15 Tartu observatooriumis raamatut „Rännakud kõiksuses“. Leedjärv (sünd 1960) on raamatusse oma artiklipagasist valinud kirjutisi nii universumi uurimise ajaloost, olemusest kui ka saamisloost. Raamatus ilmub esimest korda ka mahukam kirjatöö „Universumi lühiajalugu, pearõhuga viimasel kuuekümnel aastal“. See on aruanne ja õigustus selle kohta, kuidas autor kõnealuse raamatu kokkupanemiseni jõudnud on, taustaks universumi ligi 14 miljardi aasta pikkune ajalugu.

Hea ülikoolipere! Kevadel maailma tabanud erilisest olukorrast taastumiseks ja jõuvarude kogumiseks on suvine puhkus meile kõigile hädavajalik. Ent tööle naastes tasub säilitada ettevaatlikkus ja kanda hoolt selle eest, et nii ülikoolis kui ka kogu riigis saaks jätkuda võimalikult harjumuspärane elurütm.

21. veebruaril 2017 kaitses Lauri Juhan Liivamägi Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja teemal "Galaktikate superparvede omadused ja ruumjaotus". Juhendaja: dr Enn Saar, Tartu observatoorium Oponendid: dr Andi Hektor, KBFI dr Maciei Bilicki, Leideni ülikool, Holland

Sel suvel said 11 praktikanti aidata kaasa ESTCube-2 arendamisele faasis, kus satelliidi väljumiskuupäev on ukse taga. Esimest korda toimus praktika põhiosa virtuaalselt. “ESTCube’i tudengite jaoks on see aasta olnud teise satelliidi arendamise kõige keerukam aeg. Sellegipoolest olime tunnistajateks sellele, kuidas noored suutsid ja tahtsid uue muutuva keskkonnaga kohaneda,” ütles Jānis Dalbiņš, ESTCube-2 süsteemiinsener ja Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi nooremteadur.

Tartu observatooriumi vanemteadur Mihkel Pajusalu leidis kolleegidega Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist, et laavaplaneetide pilved on tõenäoliselt metallist ja vee või lume asemel võib neist sadada sulametalli. Uuring aitab mõista nii Maa teket kui ka tulevikku, kus meiegi planeeti katavad tõenäoliselt laavaookeanid.