Tark teadusaparaat käis asteroidil vargil

Üheksa päeva tagasi puudutas robotkäpp Maast 321 miljoni kilomeetri kaugusel asuva asteroidi Bennu pinda, kahmas sealt kuue sekundiga tükikese ja sulges selle kapslisse. Tagasi Maale peaks see jõudma kolme aasta pärast.

Tänavune Nobeli füüsikapreemia mustade aukudega tegelemise eest näitab, et universumi uurimine on jätkuvalt teaduse eesliinil. Tähtede liikumise jälgimine meie Linnutee südame ümber on imepeen meistritöö, selleks loodud teadusaparatuur on tehnoloogia tippsaavutus. Täna tahaksin aga juttu teha ühest teisest august, mis ka seotud inimvõimete piiril loodud tehnikaga.

Jumalik ja kuninglik ettevõtmine

20. oktoobril puudutas robotkäpp asteroid Bennu pinda, kahmas sealt tükikese ja sulges selle kapslisse, mis peaks kolme aasta pärast Maale jõudma. Asteroidid ja komeedituumad võivad planeetidega võrreldes näida tühise pudi-padina, mis päikesesüsteemi tekkimisest üle on jäänud. Kuid need sisaldavad kõige ürgsemat ainet, mida meie lähiuniversumis leida võib – seda, millest Päike ja tema süsteem umbes 4,6 miljardit aastat tagasi tekkisid. Võimaluse pärast sellist ainet katsuda, võib-olla nuusutadagi, ja muidugi laboris kõikvõimalikke katseid teha, tasub vaeva näha.

Loe edasi Maalehest.