Eesti instrumenti kandev kosmosemissioon kinnitati

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) kinnitas lõplikult kosmosemissiooni Comet Interceptor ehk Komeedipüüdur, mille pardal läheb esimest korda süvakosmosesse ka Eestis ehitatav instrument. Teadaolevalt pole Eestis loodud instrumendid seni Maa lähiorbiidist kaugemale jõudnud, kuid järgmisel aastal on lootust Eesti kaamerate Kuule jõudmiseks.

Missiooni eesmärgiks on uurida Päikesesüsteemi sisealadele esimest korda jõudvaid objekte, mis võivad pärineda meie Päikesesüsteemi äärealadelt. Öpik-Oorti pilves leiduvad taevakehad on sisuliselt muutumatuna püsinud Päikesesüsteemi sünnist alates ja annavad infot selle kohta, mis tingimused valitsesid planeetide tekke ajal. Eriti loodetakse aga tabada mõnd väljastpoolt Päikesesüsteemi sisenevat keha, sest sellest võib saada esimene võimalus inimkonna ajaloos uurida teisest planeedisüsteemist pärit objekti.

Kokku arendatakse välja üks suurem kosmosesond ja kaks väiksemat, mis kosmoses enne möödalendu üksteisest eralduvad ja manöövri vältel kolmest erinevast punktist mõõtmisi teevad. Nõnda saadakse sihtmärgist kolmedimensionaalne pilt. Ülesande teevad eriti keerukaks suured kiirused: sihtmärk võib sondi suhtes liikuda kiiremini kui 70 km/s. Komeedipüüduri missioon pakuti ESAle välja aastal 2018 ja valiti edasiseks arenduseks 2019. Sellel nädalal aga anti arenduse edukate tulemuste põhjal kogu missioonile roheline tuli ja algas ka teadusinstrumente kandvate kosmosesondide ehitamine. Kosmosesondid lennutatakse kosmosesse aastal 2029 ja need jäävad parkimisorbiidile sobivat sihtmärki ootama.

Eesti teadlased on on olnud algusest peale missiooni kaasatud. Ühe sondi pardal on ka Eestis arendatav instrument OPIC (Optical Periscopic Imager for Comets), mille nimelühend on inspireeritud Eesti astronoomist Ernst Öpikust, kelle järgi on ka nimetatud Öpik-Oorti pilv, millest tulevad objektid on selle missiooni kõige tõenäolisemaks sihtmärgiks. Instrument ise on periskoobiga varustatud autonoomne kaamerasüsteem, mis peab möödalennu ajal valima välja vaid kõige väärtuslikumad kaadrid. Instrumendi autonoomsus on vajalik, sest möödalend kestab ainult minuteid ja inimene ei jõuaks selle ajaga valikut teha, kuna kommunikatsiooniviivitus sondi ning Maa vahel võib olla pikem. Samuti on oht, et sond hävib kokku põrgates osakestega, mis komeediga kaasa liiguvad. Autonoomia tagamiseks on vaja rakendada masinõppel ja tehisintellektil põhinevaid süsteeme väga piiratud ressursside olukorras.

Hetkel on OPICu inseneeriamudel edukalt katsed läbinud ja selle põhjal hakatakse arendama reaalselt kosmosesse minevat mudelit. Instrumenti ehitatakse Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis koostöös Eesti firmade ja rahvusvaheliste partneritega.

Loe ESA pressiteadet.