Eestlased aitavad arendada Euroopa Kosmoseagentuuri tuleviku kuukulgurit

Tartu Ülikool asub koostöös Hispaania ettevõttega GMV arendama Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kuukulguri maapealset demonstratsioonimissiooni, mille eesmärk on olla prototüübiks tulevastele Euroopa kulguriprogrammidele.

See on Eesti jaoks esimene kord osaleda partnerina ESA planetaarkulguri arendamisel. Tartu Ülikool on varem koostöös Milrem Roboticsiga arendanud ESA jaoks kuukulgurite missioonijuhtimissüsteemi ning Eesti ettevõtted on tarninud komponente Kuule suunduvatele missioonidele. Nüüd aga osalevad eestlased esimest korda kulguri arendustöös.

Tartu observatooriumis hakatakse arendama kulgurisüsteemi maajaama, mis muuhulgas juhib kulguri tegevusi, kogub andmeid, koostab andmete põhjal kaarte ja edastab kulgurile uuendatud kaardiinfot.

„Oleme astunud olulise sammu kulgurite arendamise valdkonnas, mis on mitmeaastase sihipärase töö tulemus. Loodame, et meie loodud juhtimissüsteem läbib edukalt oma esimesed kriitilised testid projekti järgmistes etappides ning selle najal saab Eesti anda veel suurema panuse tulevastesse robotmissioonidesse Kuul ja Marsil”, selgitas kosmosetehnoloogia nooremteadur Hans Teras, kes juhib projektiga seotud arendust Tartu observatooriumis.

Euroopa soovib oma kohalolu Kuu pinnal suurendada, mistõttu on lähikümnenditel sinna oodata mitmeid missioone, eriti Kuu lõunapoolusele, kuhu käib praegu rahvusvaheline võidujooks. Siiani pole Euroopast siiski veel ühtegi kulgurit edukalt Kuule saadetud. Seetõttu käivitas Euroopa Kosmoseagentuur programmi „Autonomous Rover Ground Demonstrator“, mille eesmärk on arendada uusi kulgurite kontseptsioone.

Projekti algfaasis keskendutakse missiooni osade ja terviku kontseptsioonile. Seejärel ehitatakse kontseptsiooni põhjal kuukulguri demonstratsiooniplatvorm, mida testitakse Maa peal Kuu analoogkeskkondades. See aitab arendada kulguriplatvormidele suuremat iseseisvust, parandada koostööd teiste kulgurite ja astronautidega ning kiirendada planeerimis- ja opereerimisprotsesse.

Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Pajusalu sõnul on see väga suur samm Eesti jaoks, sest see on esimene kord, kui Eesti on ametlikult osa ESA kuukulgurite arendamises.

„Tartu observatooriumis arendatakse ka tudengiprojekti Kuupkulgur, mille eesmärgiks on luua kompaktne kulgur, mis oleks Eestile Kuule saatmiseks jõukohane ja mille peal saaks Eestist pärit kosmoseinstrumente enne päriselt Kuule saatmist võimalikult sarnases vormis katsetada. Käivitunud projekti GALEON käigus saab Kuupkulguri arendusest õpitut ära kasutada. Eestil on ka osa Kuu kaardistamise missioonist Lunar Mapper and Inspector (LUMI), mille käigus on plaanis kaardistada suur osa Kuu lõunapooluse huvipakkuvatest aladest sellisel tasemel, et kaartide põhjal saaks tulevasi Kuu pinna kulgurimissioone plaanida”, rääkis Pajusalu observatooriumi käimasolevatest Kuuga seotud projektidest.

Veebruari keskel allkirjastasid Tartu Ülikool ja Hispaania ettevõte GMV lepingu, mille raames hakkab Tartu Ülikool arendama osa Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kuukulguri demonstratsiooniplatvormist GALEON. Kulgurimissiooni koordineerib Hispaania ettevõte GMV. Projekt on osa ESA Terrae Novae European Exploration Envelope Programme (E3P) programmist.

Eesti jaoks oli oluline samm liitumine Artemise programmi koostööraamistikuga Artemis Accords 2024. aasta oktoobris. See edendab Eesti jaoks teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd ning pakub võimalusi Eesti ettevõtetele ja teadusasutustele panustada järgmise põlvkonna kosmosemissioonidesse. Raamistik edendab vastutustundlikku osalemist rahvusvahelistes teadus- ja kosmoseprogrammides ning suunab järgmiste kümnendite kosmoseuuringuid, koordineerides inimtegevust Kuul, Marsil ja kaugemal.

Lisateave:

Hans Teras, kosmosetehnoloogia nooremteadur, Tartu Ülikooli Tartu observatoorium, hans.teras@ut.ee.

Mihkel Pajusalu, kosmosetehnoloogia kaasprofessor, Tartu Ülikooli Tartu observatoorium, mihkel.pajusalu@ut.ee.