Kuidas mõjutab kliima Euroopa metsade suremust?

23.-27. mail toimus Viinis Euroopa Geoteaduste Liidu (EGU) iga-aastane üldkogu, mille tänavune fookus oli kliimamuutustel. Tartu observatooriumi jaoks oli assamblee eriline, sest kaugseire teadur Jan Peter George´i uuring Euroopa metsade suremusest valiti 12 000 kandidaadi hulgast ettekannete programmi. Lisaks oli see üks vähestest, mis pääses pressikonverentsile kliimamuutuste kaugeleulatuvate tagajärgede teemapaneeli.

Euroopa metsad on oluline puidu tootmise, bioloogilise mitmekesisuse, inimeste heaolu, sissetuleku ja julgeoleku allikas. Jan Peteri retrospektiivne analüüs viimase 25 aasta kohta küsib: kas Euroopa metsade kliimast tingitud suremus on muutumas? Nimelt on viimase kahe aastakümne jooksul Euroopas esinenud põudasid, mis torkavad 500 aasta lõikes silma nii oma kestuse kui ka intensiivsusega. Tõenäoliselt jätavad sellised põuad märkimisväärse jälje ka Euroopa metsade suremusele. Samas head tervikpilti mandri olukorrast veel pole, sest süstemaatilisi vaatlusi üksikute puuliikide kohta ja detailseid põuaandmeid on vähe.

Jan Peter George ja teised autorid kasutasid ICP Forests projekti võrastiku tervise vaatlusandmestikku, mis võimaldas tagasivaatavalt teha Euroopa puude suremuse kohta kokkuvõtteid. Analüüsiti kolme gruppi: okaspuid, lehtpuid ning kõigi vähemlevinud puuliikide koondandmeid. Kokku analüüsisid nad enam kui kolme miljonit viimase 25 aasta jooksul tehtud vaatlust ja kasutasid selleks kõrge ruumilise eraldusvõimega põuaindeksit, mille abil koostati kümnepäevase intervalliga kogu mandril mulla niiskuse anomaaliate aegrida.

„Leidsime märkimisväärsed üldised ja liigiomased suremuse kasvu suundumused, mis kaasnesid mulla niiskuse vähenemisega,“ kirjutavad teadlased töö kokkuvõttes, „eelmise aasta mulla niiskuse anomaalial on suurem mõju suremuse määrale kui käesoleval aastal, mis viitab sellele, et keskkonnatingimuste pärandmõjud mängivad metsade vähenemisel võtmerolli. Nimelt võivad varasemad keskkonnatingimused otseselt mõjutada taime enda ehitust ja rakkude talitlust. Mõju võib tekkida ka kaudselt läbi teiste organismide, näiteks läbi üraskite arvukuse.

Sarnaselt suur suremus oli harilikul kuusel ja harilikul männil (2004, 2018, 2019), kuid lehtpuudel olid suremusnäitajad asünkroonsed. Hariliku kuuse ja hariliku männi suremus on kasvanud vastavalt 60% ja 40% (periood 2010-2020 võrreldes aastatega 1995-2009). Tamme (Quercus robur ja petraea) ja hõbenulu (Abies alba) suremusnäitajad olid palju väiksemad. Teadlased järeldavad, et suremus Euroopa metsades on praegu jõudmas murettekitavasse tõusutrendi, mida võivad veelgi kiirendada tulevased globaalsete kliimamuutustega seotud põuad.

EGU seisab inimkonna ja planeedi jätkusuutliku tuleviku eest. Esimene EGU peaassamblee toimus 25.–30. aprillil 2004 Nizzas.

Vaata Jan Peteri ettekannet EGU pressikonverentsil (alates 14:20)!