Autor:
Laila Kaasik

Tartu teadlased esitlesid Veenuse pilvede happesuse mõõduriista

Pikalt arvati, et Maale kõige lähedasema planeedi atmosfäär koosneb väävelhappest ega toeta elu. Uued mudelid aga viitavad, et pilt ei pruugi olla nii mustvalge. Tartus välja arendatud sensor võib erutavas küsimuses peagi selguse tuua.

Värsked andmed viitavad, et lisaks väävelhappele võib Veenuse atmosfääris leiduda ka neutraliseerivaid aineid ning pilvedes võivad aset leida keerulised keemilised tsüklid, mistõttu happelisus võib olulisel määral varieeruda.

Hüpoteesi kontrollimiseks tuleks läbi viia mõõtmisi ja just siin ulatavad Tartu teadlased kosmoseuuringutele abikäe. Äsja ilmus teadusajakirja Aerospace erinumber, mis on pühendatud Veenuse pilvedele. Seal tutvustasid tartlased oma sensori prototüüpi.

Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia kaasprofessor Mihkel Pajusalu loodab äsja artiklis esitletud sensori peagi Veenusele saata: "Missioonide seeria esimene sond lendab järgmisel aastal, meie loodame oma sensori teele lähetada järgmise missiooniga, mis stardib aastal 2026.

Artikli esimene autor Laila Kaasik haakus projektiga juhuslikult: Mihkel, keda teadsin konverentsidelt, kirjutas mulle, et neil on astrobioloogia projekt ja kutsus mind kui bioloogi laboritöid tegema.
 

Image
Tartu teadlased lõid Veenuse pilvede happelisuse mõõtmiseks vajaliku sensori prototüübi

Uurimisvaldkond intrigeeris ja koostöö sujus ning Laila hülgas senise magistritöö teema, et täielikult Veenuse pilvede projektile pühenduda. Mihkel Pajusalu ja Angela Ivaski juhendamisel kaitses ta mõned kuud tagasi magistritöö pealkirjaga Happesuse sensori prototüüpimine Veenuse pilvede elukõlblikkuse uurimiseks.

Töötasin katsetega välja seda, kuidas pigmenti maatriksile siduda ning sensor õigupoolest tööle saada. Samal ajal otsisin ka tööriistu, millega seda kõike hea teha oleks, kirjeldab Kaasik mitmekülgset väljakutset.

Pigment, mida katsetes pruugiti, on fluoressiin, mis UV-lambi all helendab. Et seda maatriksile siduda, võtsime appi polüvinüülalkoholi, mis hoiab pigmenti paigal. On oluline, et klaasile kantav kiht oleks õhuke ja samas suurusskaalas atmosfääris olevate tilkadega, et sensorkile õigesti tööle hakkaks, kirjeldab Laila Kaasik oma tööd.

Ajakirjas Aerospace ilmunud artikliga Sensor for Determining Single Droplet Acidities in the Venusian Atmosphere saab tutvuda väljaandja MDPI kodulehel.

Artikkel ilmus 14. oktoobril 2022 ajakirjas Novaator.

EXOHOST seminar: Prof. Sara Seager "Planeetide atmosfäärid ja maavälise elu jälgede otsingud"

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) professor Sara Seager on juhtiv teadlane eksoplaneetide alal ning kuulub ka Tartu observatooriumi projekti EXOHOST nõuandekomisjoni!
Tartu observatooriumi teaduskonverents - Tartu Ülikool

27. märtsil toimub Tartu observatooriumi teaduskonverents

4-year PhD position in space research and technology: Retrieval of leaf angle distribution information from multi-angle remote sensing data

This doctoral thesis will devise, test, and implement a novel methodology exploiting multi-angle sensors to retrieve leaf angle distribution (LAD).