Tõraveres kogunes Eesti kaugseire tuumik

25. oktoobril said TÜ Tartu observatooriumis kokku kaugseirajad, et anda ülevaade, millega Eesti ettevõtted ja asutused kiirelt arenevas kaugseirevaldkonnas tegelevad.

„Kaugseireandmete kasutamist ei peeta enam müstikaks, vaid sellest on saanud paljudele igapäevatöö lahutamatu osa,“ kirjeldas kaugseire olukorda observatooriumi metsade kaugseire vanemteadur Mait Lang. „Kui alustataksegi valevärvipiltide vaatamisest, siis juba see on väga suur samm edasi lihtsalt rääkimisest, et satelliidipildid on olemas.“

Kaugseiremeetodeid kasutatakse nii taimkatte, atmosfääri kui ka vee seisundi jälgimiseks. Nii saab kaugseirega jälgida näiteks metsade raiet, kliimamuutusi või seda, kuidas eri tegevused vee kvaliteeti mõjutavad.

Kaugseirepäevale tuli osalejaid nii riigiametitest, teadusasutustest kui ka ettevõtetest. Üritusel olid suulised ja stendiettekanded. Kõigist olulistest teemadest ja põnevatest esitlustest tõstis Lang lemmikutena esile Jaan Liira ja Kersti Kangro omad. Liira rääkis metsaga alade pindalamuutustest Eestis ja lähivälismaal ning Kangro andis ülevaate algoritmidest, mis sobivad madala eutroofse järve klorofüllisisalduse määramiseks, võttes aluseks satelliidi Sentinel-3A ookeani ja maismaa värvimõõtja (OLCI) andmed Ülemiste järve kohta.

Kuna tihti vahetavad kaugseirajad kolleegidega infot vaid rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel, kus töökeel on inglise keel, pakkus kaugseirepäev vaheldust. „Nii mõnigi teadlane tõdes, et eesti keeles esineda tuleb üpris harva ja see oli hea võimalus,“ sõnas observatooriumi projektijuht Tiia Lillemaa.

Kaugseirepäeva esitluste põhjal andis observatoorium välja kaugseirekogumiku, kus on ürituse ettekannete põhjal tehtud artiklid. Artiklite laad on valdavalt niisugune, et tekstid oleksid loetavad erineva akadeemilise taustaga lugejatele, ka neile, kes kaugseiretegevusega sageli kokku ei puutu, aga keda praegune olukord huvitab. Kogumikus on toodud ka kaugseirepäeva ettekannete materjalid. Kogumikku saab lugeda veebis.