Uudised

Eesti sünnipäeval, 24. veebruaril viis raske haigus siitilmast endise kolleegi Erik Tago, kes on pühendanud palju energiat ning vaimujõudu galaktikate rühmadele, parvedele ja superparvedele.

Marsile jõudnud NASA kulgur Perseverance on varustatud tehnoloogiaga, mis võimaldab senisest tõhusamalt uurida elu võimalikkust planeedi kauges minevikus. Lähima paarikümne aasta jooksul on tõenäoline, et punaplaneedi pinnale jõuab ka inimene.

Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamiseks asetas rektor Toomas Asser koos akadeemilise sekretäri Tõnis Karkiga lilled vabadussõjas langenud üliõpilaste mälestusmärgi juurde Tartu Ülikooli aulas.

Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamiseks asetas rektor Toomas Asser koos akadeemilise sekretäri Tõnis Karkiga lilled vabadussõjas langenud üliõpilaste mälestusmärgi juurde Tartu Ülikooli aulas.

Kaunil kargel talvehommikul 19. veebruaril lahkus valendavate kauguste taha meie kauaaegne hea kaastöötaja Jaan Vennik. Kauged galaktikad ja nende kogunemine galaktikarühmadesse köitsid Jaani aastaid, isegi aastakümneid. Nagu paljud esimese põlvkonna tõraverelased, tuli temagi lihtsa maapoisina, tõsi küll, taskus kuldmedal Tapa 1. Keskkoolist, Tartusse ülikooli. Saanud 1971. aastal füüsiku diplomi, jäigi ta siia, observatoorium – ükskõik, mis nime see parajasti kandis – jäi tema ainsaks töökohaks.

NASA kavandab uusi missioone Maa kaaslasele ning plaanide kohaselt jõuab pilt sellest meieni läbi eestlaste ehitatud kaamera. Loe lähemalt ERR Novaatorist ja vaata "Pealtnägija" saatelõiku sellest, kuidas Tartu Ülikooli Tartu observatoorium ja ülikooli hargettevõte Crystalspace kuukaameraid ehitavad.

Kas inimkond jõuab enne meie universumi tekkepõhjuste jälile või saab otsa, arutleb astronoom Tõnu Viik, kes tutvustab värskemaid kosmose-uudiseid. Vaata saatelõiku ETV kodulehelt.

Eelmise aasta juulis asusid Marsi suunas teele USA, Hiina ja Araabia Ühendemiraatide kosmoseaparaadid, nüüd hakkavad need punasele planeedile kohale jõudma. Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia kaasprofessor Mihkel Pajusalu rääkis, mida Marsil on plaanis uurida. Saatejuht on Indrek Ojamets. NASA kulgur Perseverance maandub Jezero kraatris neljapäeval, 18. märtsil ning selle võetud proovid võivad anda vihjeid muu hulgas selle kohta, kas Marsil on kunagi elu olnud. Pajusalu osales nii maandumiskoha valikul kui ka Marsilt elumärkide otsimise eeluuringus.

Veenus on Maa sõsarplaneet. Kuna planeedi atmosfäär on happerikas ja pinnatempera-tuur küündib süsinikdioksiidist tingitud tohutu kasvuhooneefekti tõttu üle 460 °C, ei ole Veenus elusorganismidele soodne paik. Ometi on lahvatanud elav arutelu mikroobse elu võimalikkuse üle Veenusel. Selle väitluse vallandas hiljuti avaldatud teadustöö, kus on esitatud tõendeid suure koguse võimaliku nn biomarkermolekuli fosfaani (PH3) kohta Veenuse atmosfääris. Kas see kinnitab elu olemasolu naaberplaneedil?

11. veebruaril peetakse Eestis esimest korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, mille eestvedajad on Archemy uurimisrühm Tartu Ülikoolist ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia.

Reedel, 5. veebruaril kaitses Maarja Bussov edukalt doktoritöö „Astrofüüsikaliste struktuuride uurimine klasteranalüüsi meetoditega“. Kaitsmise tulemusena sai Bussov Tartu Ülikoolist doktorikraadi füüsikas.

Üheksa Euroopa ülikooli on ühendanud käed koostööks projektis Enlight*, et anda oma üliõpilastele ja töötajatele senisest paremad võimalused võtta osa teiste ülikoolide õppe- ja teadustööst. Kujutlegem, et käes on 2023. aasta sügis. Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia magistriõppe tudeng Markus hakkab valima, milliseid loenguid sel semestril võtta. Atmosfääri- ja kliimateadused, Eesti kliima … Mida veel? Bordeaux’ Ülikoolist peaks mõne kliimamuutuse loengu juurde vaatama – nad on selles valdkonnas tugevad – ja Uppsala Ülikooli rootsi keele kursusi võiks ka võtta.

Ülikoolipere liikmed ja kõik teised, kellele on oluline enda ning oma lähedaste hea vaimne vorm ja tervis, olid oodatud 2. veebruaril kella 13.00–17.00 toimuvale tasuta veebikonverentsile „Kuidas oma vaimu hoida? Vaimne tervis tööl, kodus, puhkehetkel“. Konverents on nüüd UTTV veebikeskkonnas järelvaadatav.

Kevadsemestril saab registreeruda Tartu observatooriumi 11 õppeainele. Ained on registreerumiseks avatud kuni 7. veebruarini. Enamik õppeaineid on mõeldud huvilistele igalt erialalt, kuigi tasub tähele panna, et neil võib olla soovitatavaid eeldusaineid. Vaata allpool kõiki Tartu observatooriumi aineid, millele kevadsemestril registreeruda saab!

Eile arutas rektoraat veebruari- ja märtsikuise õppetöö korraldust ning otsustas, et mõlemas kuus toimub õppetöö suures mahus veebis, kuid püüame samm-sammult liikuda suurema avatuse poole. Kevadsemestri õppetöö kohta teeme otsuseid ühe kuu kaupa – iga kuu kohta hiljemalt eelmise kuu keskpaigaks. Rektori käskkiri täpsemate suunistega jõustub pärast õigusakti kooskõlastusringi läbimist. Veebruaris toimub õppetöö veebis, välja arvatud praktikumid, mida võib reegleid järgides teha ka kokku tulles.

Katse taandada Vabariigi Valitsust nõustav teadusnõukoda või selle juht ainuisikuliselt vastutavaks viirusevastase võitlusega seotud otsuste eest on kas pahatahtlik või lühinägelik, kuid kindlasti asjatundmatu. Teadlased on oma seisukohtades alati vabad. Selle vabaduse eeldus on juhindumine kõrgetest akadeemilistest ja teaduseetilistest standarditest. Lisaks on teadusnõukoja soovituste taga Tartu Ülikooli paljusid erialasid esindavate arvukate teadlaste töö.

Tartu on 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn ja kaasab tegemistesse ka lähipiirkondi. Nõo vald sõlmis kultuuripealinna sihtasutusega lepingu 27. jaanuaril Tõraveres Tartu observatooriumi õuealal: igati sobilikus asukohas, kui lähtuda valla loosunglausetest "Nõos näed tähti" ja "Tähesäras Nõo".

See nädal on ülikoolis digikoristusnädal, mille eesmärk on korrastada oma isiklikku või üksuse digielu ja astuda sedasi väikeste, kuid tulemuslike sammudega keskkonnasäästlikuma ülikooli poole. Digikoristusnädal lõpeb 29. jaanuaril, kui toimub üle-eestiline digitaalne koristuspäev. Ülikool kutsub 25.–29. jaanuarini toimuvast digikoristusnädalast osa võtma kõiki töötajaid ja registreerima oma osavõtu ka veebivormi kaudu. Osalejate vahel loositakse välja põnevad elamusauhinnad.

Astronoom, Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi astronoom andis välja raamatu "Astronoomialoengud", mis põhineb Vabas Akadeemias peetud loengutel. “Tänapäeval ei piisa taevakehade kirjeldamiseks enam sellest, kui astronoom istub teleskoobi kõrval, vaatab palja silmaga okulaari ja kirjutab või joonistab üles, mida ta teleskoobis näeb. Taevakehade vaatlemiseks tuleb kasutusele võtta väga keeruline tehnika, kuid ka sellest jääb väheks, sest vaatlusest saame vaid arvude rea.

NASA kosmoseprogramm Artemis plaanib viia inimesed 2024. aastaks Kuule. Enne seda aga jõuab sinna programmi osana ka Eestis välja töötatud ja valmistatud stereokaamera.