Uudised

Tartu Ülikool uuris koostöös projekti „BalticSatApps“ partneritega võimalusi, kuidas tasuta satelliidiandmed uuenduslike teenuste ja toodete arendamisel kasutusele võtta. Maa seire satelliidiandmed on kõigile vabalt kättesaadavad ja nende abil võib igaüks saada infot näiteks kliimamuutuste või linnakeskkonna arengu kohta. Ettevõtete ja riigisektori teenuse- ja tootearenduses tuleb oluliselt suurendada teadlikkust neist võimalustest ja käivitada mitmekülgseid toetusprogramme, kus rahvusvaheliselt kõrgel tasemel teadustulemused leiavad tee kasutajateni.

Ülikool ostis töötajatele ja üliõpilastele populaarse ja võimeka videokonverentside tarkvara Zoom litsentsid. Haridusasutustele mõeldud litsentsi saavad kasutada kõik, kellel on ülikooli e-posti aadress. Ülikooli arvutitesse pole veel Zoomi eelpaigaldatud. Seega soovitame tungivalt enne esimest kasutamist tarkvara alla laadida. Edukalt alla laaditud tarkvara saab kasutada nii arvuti- ja nutiseadmerakenduses kui ka veebilehitseja kaudu.

Seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorraga ei toimu alates tänasest kuni 1. maini 2020 Tartu Ülikoolis auditoorset õppetööd. Ülikool korraldab auditoorse õppetöö ümber, kasutades e-õppe võimalusi ja teisi kaugõppevorme. Ülikool soovitab kõikidel ühiselamutes elavatel üliõpilastel võimaluse korral koju minna.

Sellel nädalal katsetati Tartu observatooriumi projekti "Hypernets" raames esimest korda edukalt hüperspektraalset radiomeetrit HYPSTAR. Kui moodustada sellistest radiomeetritest võrgustik, muutub satelliidiandmete maapealne valideerimine odavamaks ja täpsemaks.

Kliima muutub üha soojemaks, kuid muutused ei ole ühtlased, vaid varieeruvad, mistõttu ainsad võimalikud vahendid tuleviku kliimamuutuste ennustamiseks on kliimamudelid.

Kuidas võiksid satelliidid või droonid aidata määrata metsatulekahju puhkemise riski, kaardistada üleujutusi või tulla kasuks põllumajanduses või ehitussektoris? Nendes neljas valdkonnas leiti kaugseirerahendused kaheaastase rakendusuuringu RITA „Kaugseire” raames.

11.–29. jaanuarini saavad Tartu Ülikooli üliõpilased ja vilistlased kandideerida mentorlusprogrammi. Viiendat aastat toimuva programmi eesmärk on anda osalejatele võimalus õppida tippspetsialistidest ja -juhtidest vilistlastelt, viibida inspireerivas õpikeskkonnas ja tugevdada kogukonnatunnet ülikoolis.

Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor Oleme ikka veel erilises olukorras. Eksameid tehakse suures mahus veebis ja koroona ei näita leevenemise märke. Praegust seisu hinnates oleme otsustanud, et kevadsemester algab suures mahus veebipõhiselt. Auditooriumis võib teha praktikume, mida teisiti korraldada ei saa. Kevadise kogemuse põhjal kinnitame üle, et selle otsusega ei lükata õppetöö algust märtsini edasi. Õppetöö algab veebruaris, kuid teistsuguses vormis.

ESTCube-1 tudengisatelliidi projektist väljakasvanud ettevõte Crystalspace sai tellimuse stereokaamerate ehitamiseks NASA juhitud Artemise programmi jaoks, mille eesmärk on viia inimesed pärast 50 aastast vaheaega 2024. aastaks Kuule. Crystalspace valmistab kaamerad koostöös Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi ja Krakuliga.

Kõige suurem areng viimasel kümnendil kosmosetehnoloogia valdkonnas on "New Space" ehk kosmosevaldkonna suurem kommertsialiseerimine ja ligipääsetavuse suurenemine. Keskmise korteri hinna eest Eestis saab teoreetiliselt juba väga lihtsa satelliidi orbiidile saata. Tänu nendele arengutele läks kosmosesse Eesti esimene oma satelliit ESTCube-1 2013. aastal. Nüüdseks on kosmoses juba kolm Eestis tehtud satelliiti ja paari aasta jooksul on neid lisandumas veelgi.

Universumi kui terviku uuringutes ehk kosmoloogias võib lõppevat kümnendit nimetada nähtamatu otsimise ja nägemise perioodiks. Erakordsed teadusuudised gravitatsioonilainete esmakordsest mõõtmisest 2016. aastal ja musta augu vaatlemisest 2019. aastal jõudsid juhtivate päevalehtede esikaantele üle kogu maa.

Pärast Vabariigi Valitsuse korraldusega tutvumist ning rektoraadi arutelu erandlike õppeolukordade üle, mille puhul kaugõppe rakendamine on väga keeruline, täpsustame kolmapäeval saadetud teadet. Suunised kehtivad kuni kevadsemestri alguseni.

Jõule tähistatakse talvise pööripäeva aegu. Kuidas aga muistsed rahvad ning hiljem ka Eesti talurahvas teadis, millal jõule tähistada? Vastab Tartu observatooriumi astrofüüsika vanemteadur Laurits Leedjärv. Mida kaugemale ajas tagasi, seda vähem oluline oli täpse kellaaja ja kuupäeva teadmine. Küllap ikka leidus ärksamaid inimesi, kes taevaseid asju jälgisid. Eks need tähelepanekud ja infokillud levisid suust suhu ja olid üldse argiteadmiste osa. Ajaarvamiseks kasutati sageli kuukalendrit, mis aitas paremini arvestada nädalaid ja kuid.

Sügisel saab Tartu Ülikoolis asuda õppima uue rahvusvahelise ühisõppekava „Geoinformaatika ja kaugseire rakendused keskkonnajuhtimiseks ja modelleerimiseks“ alusel. Kaheaastane ingliskeelne magistriõppekava võimaldab üliõpilastel õppida kahes riigis ja saada kahe ülikooli diplom.

Esmaspäevase, aasta lühima päeva õhtul on meie taevas nähtus, mida pole juhtunud peaaegu 800 aastat. Maalt vaadatuna saavad Päikesesüsteemi kaks suuremat planeeti Jupiter ja Saturn justkui kokku, moodustades mõneks ajaks heleda tähesarnase objekti, mida nimetatakse ka jõulutäheks. Saturn ja Jupiter asuvad teineteisest viis korda kaugemal, kui Maa Päikesest. Siiski võisid need kaks planeeti esmaspäeval Maalt vaadates paista juskui üks väga hele täht, jäädes enamvähem ühele joonele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Värskes Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis on Tartu Ülikool tõusnud kõrgele teisele kohale ning hoiab ka Eesti ülikoolide võrdluses kõrgeimat kohta.

Tartu observatooriumi tähefüüsik Mihkel Kama osales uuringus, mis paljastas uue faasi planeedisüsteemide evolutsioonis. Avastuse keskmes on kiirelt liikuv vingugaas, mis hõljub eemale meist 400 valgusaasta kaugusel paiknevast noorest tähesüsteemist. Leid lubab eeldada, et sellise arengufaasi läbivad kõik planeedisüsteemid.

Värskes Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis on Tartu Ülikool tõusnud kõrgele teisele kohale ning hoiab ka Eesti ülikoolide võrdluses kõrgeimat kohta. Edetabelit koostab rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS). QS reastab Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni parimaid ülikoole alates 2014. aastast. Esimesel kohal on algusest peale püsinud M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool. Tartu Ülikool on edetabeli eesotsas olnud kõigil aastatel, kuid tänavune teine koht on seni kõrgeim.

Pilved ei ole lihtsalt toredad tupsud. Neil on täita tähtis roll nii meie planeedi kliimas kui ka planeetide tekkes üleüldse. Himaalaja mäestikust tulvab õhku taimset päritolu kübemeid, mis loovad taevasse pilvi. Keskkonnafüüsik Heikki Junninen käis Džomolungma nõlval aerosoole mõõtmas.

Päikesesüsteemi kaks suurimat planeeti – Jupiter ja Saturn mööduvad üksteisest nii, et Maalt vaadatuna moodustavad need justkui topeltplaneedi, mida astronoomid nimetavad ka "jõulutäheks". Tartu observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv ütles Novaatorile, et põhimõtteliselt näeb seda ka Eestis, kui on täidetud kaks tingimust: selge taevas ja vaba horisont. "Kahjuks on planeedid üsna madalal edelataevas ja neid näeb vaid tunni-pooleteise jooksul pärast päikeseloojangut."