Kairi Adamson kaitseb doktoritööd „Digifotograafia rakendatavus lehenurkade ja klasteriseerumisindeksi muutuste jälgimisel“

24. septembril kell 14.15 kaitseb Kairi Adamson keskkonnatehnoloogia erialal doktoritööd „Digifotograafia rakendatavus lehenurkade ja klasteriseerumisindeksi muutuste jälgimisel“ („Applicability of digital photography in monitoring changes of leaf inclination and foliage clumping with time“).

Juhendaja:
kaasprofessor Jan Pisek, Tartu Ülikool

Oponent:
kaasprofessor Loïc Tadrist, Aix-Marseille Ülikool (Prantsusmaa)

Kokkuvõte
Valgusel on väga tähtis osa puuvõrade arengus, mõjutades fotosünteesi intensiivsust, taimede kasvu ja ökosüsteemi primaarproduktsiooni. Puulehtede kaldenurgad ja klasteriseerumisindeks on kaks olulist parameetrit, mis määravad, mil määral valgus võra sisemusse pääseb. Esimene neist kirjeldab, milliste nurkade all lehed kasvavad, ja teine, kui tihedalt on lehed grupeerunud võrseteks, oksteks ja muudeks struktuurideks. Ehkki mõlemad parameetrid on taimkatte produktiivsuse ja kiirguslevi modelleerimiseks hädavajalikud, on neid andmete kogumise keerukuse tõttu mudelites sageli käsitletud konstantidena või hoopis eiratud.

Doktoritöös kasutati lehenurkade mõõtmiseks lihtsat digifotodel põhinevat meetodit. Pärast meetodi usaldusväärsuse tõestamist rakendati seda, et uurida erinevate puuliikide lehenurki kogu kasvuperioodi vältel. Selgus, et lehenurgad varieeruvad suurel määral olenevalt puuliigist, lehtede kõrgusest võras, kasvuperioodi etapist ja valguse kättesaadavusest. Klasteriseerumisindeksi mõõtmismeetodite võrdlus näitas, et digifotograafia on sobivaim viis andmete kogumiseks ka klasteriseerumise arvutamisel.

Töö käigus koguti kokku kõige mahukam praegu saadaolev lehenurkade andmestik ning tehti see laiemale kogukonnale avalikult kättesaadavaks. Ühtlasi näidati, et kliimamuutustega kaasnev suurem süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ei mõjuta lehenurkasid ega klasteriseerumisindeksit, tänu millele on võimalik kogutud andmeid rakendada ka edaspidi.