Uudised

Tartu observatoorium kutsub üliõpilasi ja kõiki teisi huvilisi osalema Tartu Ülikooli MOOC kursusel, kus tegeldakse konkreetsete juhtumipõhiste ülesannete lahendamisega kaugseire vahendite abil.

See nädal on ülikoolis digikoristusnädal, mil kogu ülikooliperet kutsutakse üles korrastama oma isiklikku või üksuse digielu, et astuda väikeste, kuid tulemuslike sammudega keskkonnasäästlikuma ülikooli poole.

11. jaanuaril avalikustatakse ülikooli uus veebileht. Uue väljanägemise saavad ka enamiku akadeemiliste üksuste veebilehed.

4. jaanuaril kl 14.14 esitletakse Tõraveres ja veebis Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis Eesti järgmist tudengisatelliiti ESTCube-2.

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Airbus sõlmisid lepingu, mille alusel jätkavad kosmoseteleskoobi Ariel (Atmospheric Remote-Sensing Infrared Exoplanet Large-surey) projekteerimist ja ehitamist. Rahvusvaheline Arieli missiooni konsortsium, mille nõukogusse kuulub ka Tartu observatooriumi tähefüüsika kaasprofessor Anna Aret, on juba alustanud tööd, et valmistada ette kasuliku koormuse moodul. Konsortsium ja Airbus hakkavad tegema tihedat koostööd, et teleskoop 2029. aastal orbiidile viia.

22. detsembril kaitses Iaroslav Iakubivskyi füüsika erialal doktoritööd „Nanospacecraft for technology demonstration and science missions“.

28. novembril, esimesel advendipühapäeval avalikustati esimene Tartu Ülikooli jõuluvideo. Selle autor on rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond ning see valmis koostöös Tartu loovagentuuriga Jopp Creative.

Kolmapäeval, 22. detsembril kell 14.15 kaitseb Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia nooremteadur Iaroslav Iakubivskyi füüsika eriala doktoritööd „Nanosatelliitide kasutamine demonstratsioon- ja teadusmissioonidel“. Kaitsmine toimub nii Tõraveres Tartu observatooriumis kui ka veebis.

Tartus arendavad teadlased seadeldist, mis peaks aastal 2026 minema rahvusvahelise eramissiooniga Veenuse pilvedesse happelisust mõõtma, et teada saada, kas meile lähimal planeedil võiks olla elu. See on esimene kord, kui Eesti osaleb teist planeeti uurival missioonil. Tartu Ülikooli laboris katsetamine on kõik osa suure ja ambitsioonika eesmärgiga rahvusvahelisest projektist - minna meie naaberplaneedi Veenuse pilvedesse elu otsima ja ideaalis seda ka leidma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

2022. aastal jätkub õppetöö õppeaasta alguses kokku lepitud põhimõtete kohaselt. See tähendab järgmist.

Ülikool ja Tartu Ülikooli kliinikumi verekeskus kutsuvad ülikooliperet teisipäeval, 14. detsembril Delta keskusesse doonoripäevale. Verd saab loovutada kella 10.00–14.00 demokeskuses, ruumis 1030. Vereloovutus ei nõua palju aega ega vaeva, kuid annab meile võimaluse teha kõige väärtuslikum kingitus – päästa kellegi elu.

Tartu observatooriumi ning teiste teadusasutuste ja -ettevõtete koostöös valmistatakse ette kolme kosmosemissiooni Veenusele, et otsida sealsest atmosfäärist elu märke. Projekti lõpuks soovitakse Veenuselt kogutud proovid ka Maale toimetada.

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Airbus sõlmisid lepingu, mille alusel jätkavad kosmoseteleskoobi Ariel (Atmospheric Remote-Sensing Infrared Exoplanet Large-surey) projekteerimist ja ehitamist. Rahvusvaheline Arieli missiooni konsortsium, mille nõukogusse kuulub ka Tartu observatooriumi tähefüüsika kaasprofessor Anna Aret, on juba alustanud tööd, et valmistada ette kasuliku koormuse moodul. Konsortsium ja Airbus hakkavad tegema tihedat koostööd, et teleskoop 2029. aastal orbiidile viia.

Täna, 8. detsembril valis Eesti Teaduste Akadeemia oma ridadesse neli uut akadeemikut.

14.–21. novembrini toimunud rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil osalenud Eesti võistkonnast pälvis Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilane Henriete Toomlaid pronksmedali ja Tallinna Reaalkooli õpilane Mihkel Jakobson äramärkimise. Olümpiaadil osaleti tänavu 50 erinevast riigist. Käesoleval aastal Colombia Vabariigis korraldatud olümpiaad toimus hübriidformaadis: õpilased osalesid oma koduriigist, kogunedes selleks eelnevalt kokku lepitud asutusse. Eesti õpilased lahendasid ülesandeid Tartu Ülikooli Physicumis.

Eesti astronoomide, astrofüüsikute ja kosmoloogide peret on tabanud raske kaotus. Eile lahkus elavate seast Eesti astrofüüsik ja kosmoloog Arved-Ervin Sapar (7. veebruar 1933 – 1. detsember 2021). Meie seast äkitselt lahkunud Arved-Ervin Sapar sündis 7. veebruaril 1933 Rakvere vallas Paatna külas talupidaja peres. Omandanud keskhariduse Rakvere 1. keskkoolis, lõpetas ta 1957. aastal Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna, spetsialiseerudes teoreetilisele füüsikale.

Neljapäeval, 2. detsembril kogunesid väikesed ja suured Tartu raekoja platsile, et koos Tartu observatooriumi seltskonnaga kosmoseteemalisi jõuluehteid valmistada. Töötuba jälgis eemalt marsikulgur P33p, kellel on jõululinnakus oma klaasmajake. Töötoad toimuvad raekoja platsil ka 9. ja 16. detsembril kell 18–20. Siis saab õppida tundma tähistaevast ning osaleda orienteerumismängul.

Vikerraadio saates "Huvitaja" käis ilmast rääkimas Tartu observatooriumi atmosfääri kaugseire kaasprofessor Erko Jakobson. Miks võime saata inimese Kuule, aga ilma nädal aega ette ei oska ennustada? Kas on võimalik vihm kutsuda tehnoloogiliselt esile nii, nagu indiaanlased teevad oma vihmatantsuga? Intervjuu on saate teises pooles (alates 28:07). Saatejuht on Johannes Voltri.

Üle-Euroopalises uuringus leiti, et kliimamuutusest tingitud muldade kuivamine põhjustab üha rohkemate puude surma. «Euroopa metsad kannatavad,» ütleb Tartu ülikooli Tartu observatooriumi teadlane Jan-Peter George. «Kõigile Euroopas – vahet pole, kas põhjas või lõunas – tuleb selgeks teha, et sellest saab suur probleem.»

Tähtede maailm on omamoodi muinasjutuline. Selle peamised asukad on kääbused ja hiiud. Meie Päikest ja temataolisi n-ö tavalisi tähti kutsutakse kääbustähtedeks, vahel lisatakse tähe pinnatemperatuuri iseloomustav värvitoon – Päike on kollane kääbus. Kui tähe tuumakütus otsa saab – Päikesega juhtub see 4–5 miljardi aasta pärast –, hakkab täht paisuma ja jahtuma. Öeldakse, et temast saab hiidtäht ehk punane hiid. Lõpuks hajuvad hiiu välised kihid planetaaruduna laiali ning järele jäävast tähetuumast saab valge kääbus.