Uudised

Alates pühapäevast võib Tartu raekoja platsil uudistada marsikulguri katsebaasi. Klaasmajakeses asub Marsi maastik, mida mööda sõidab miniatuurne kulgur. Katsebaas toob Marsi inimeste keskele, kuna sellest võib saada teine planeet meie Päikesesüsteemis, kuhu inimene oma jala tõstab.

Tähtede maailm on omamoodi muinasjutuline. Selle peamised asukad on kääbused ja hiiud. Meie Päikest ja temataolisi n-ö tavalisi tähti kutsutakse kääbustähtedeks, vahel lisatakse tähe pinnatemperatuuri iseloomustav värvitoon – Päike on kollane kääbus. Kui tähe tuumakütus otsa saab – Päikesega juhtub see 4–5 miljardi aasta pärast –, hakkab täht paisuma ja jahtuma. Öeldakse, et temast saab hiidtäht ehk punane hiid. Lõpuks hajuvad hiiu välised kihid planetaaruduna laiali ning järele jäävast tähetuumast saab valge kääbus.

Hiljuti sattus rahvusvahelise kosmosejaama ehk ISS-i meeskond ohtu, kui Venemaa hävitas raketikatsetuse käigus ühe oma satelliitidest ja tekitas sellega hulgaliselt uut kosmoseprahti. Tartu observatooriumi kaasprofessor Andris Slavinskise sõnul on Maa madal orbiit prahist juba nii tulvil, et ees terendab kosmosetööstuse kliimakatastroof.

Päikesesüsteem kuulub Linnutee galaktikasse, mis miljonite teiste galaktikatega moodustab universumi kärjelaadse struktuuri. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö aitab mõista galaktikaparvede vaheliste torujate galaktikajadade mõju tähetekke protsessidele.

Astronoom Tõnu Viigile määrati pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest Tiiu Silla nimeline elutööpreemia. Viik on Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teaduslik nõustaja, kauaaegne teadlane ja endine direktor. Tõnu Viiki iseloomustati kui pikaajalist viljakat teaduse populariseerijat ja teaduse eest seisjat, kes on mõjutanud ühiskonna arusaamist teadusest ning teaduse olulisusest laiemalt.

Õige pea lennutatakse maalt kosmosesse uus kosmoseteleskoop. Kuidas töötavad ja mida näevad kosmoseteleskoobid? Mille poolest on uus James Webbi teleskoop eelkäijast Hubbleist parem? Vastuseid teab Tartu observatooriumi astronoom Tõnis Eenmäe, kes käis rääkimas Vikerraadio saates "Huvitaja". Saadet juhib Jakob Rosin.

Oktoobri viimastel päevadel toimus Saksamaal Berliinis üleeuroopaline ülikoolide teadusmahukate äriideede võistlus Stage Two, milles osales 60 meeskonda kaheksateistkümnest riigist. Hypstar meeskond Tartu observatooriumist oli üks Eesti esindajatest.

Jumalate sõda, nõiad või ikka optiline nähtus? Virmalised on tegelikult Maa atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Kuigi põhjavalgust saab imetleda pimedal ajal, siis tegelikult esinevad virmalised meie taevas ka suvisel ajal. Lühikeste ja valgete ööde ajal ei ole neid lihtsalt palja silmaga näha. Astronoom Laurits Leedjärv selgitas Delfi TV-le, kuidas virmalised meie taevasse tekivad ning meile nõnda imelist vaatemängu pakuvad.

Astronoom Tõnu Viigile määrati pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest Tiiu Silla nimeline elutööpreemia. Viik on Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teaduslik nõustaja, kauaaegne teadlane ja endine direktor. Tõnu Viiki iseloomustati kui pikaajalist viljakat teaduse populariseerijat ja teaduse eest seisjat, kes on mõjutanud ühiskonna arusaamist teadusest ning teaduse olulisusest laiemalt. Eriti suureks hinnati Viigi teeneid astronoomia vallas.

Virmalised on Maa atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Kuigi põhjavalgust saab imetleda pimedal ajal, siis tegelikult esinevad virmalised meie taevas ka suvisel ajal. Lühikeste ja valgete ööde ajal ei ole neid lihtsalt palja silmaga näha. Astronoom Laurits Leedjärv selgitas Delfi TV-le, kuidas virmalised meie taevasse tekivad ning meile nõnda imelist vaatemängu pakuvad.

Virmalised on Maa atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Kuigi põhjavalgust saab imetleda pimedal ajal, siis tegelikult esinevad virmalised meie taevas ka suvisel ajal. Lühikeste ja valgete ööde ajal ei ole neid lihtsalt palja silmaga näha. Astronoom Laurits Leedjärv selgitas Delfi TV-le, kuidas virmalised meie taevasse tekivad ning meile nõnda imelist vaatemängu pakuvad.

8. detsembril kl 14.00–16.00 toimus veebiseminar „Tartu Ülikooli toimetulek koroonaajal ja õppetunnid tulevikuks“, kus anti lühiülevaade kahe selleteemalise värske uuringu tulemustest. Lisaks korraldati kolm vestlusringi, kus õppejõud ja üliõpilased arutasid kaugõppega seotud raskuste ja heitlikes oludes toimetuleku üle. Veebiseminar on järelvaadatav UTTV-st.

Neljapäeval, 4. novembril kaitses Tartu observatooriumi insener Teet Kuutma füüsika eriala doktoritöö „Galaxies and non-galactic baryons in cosmic filaments“ („Galaktikad ja muu barüonaine kosmilistes filamentides“). Kaitsmine toimus nii Tõraveres Tartu observatooriumis kui ka veebis. Juhendaja: Dr Antti Tamm, Tartu observatoorium, Tartu Ülikool Oponent: Dr Pasi Nurmi, füüsika ja astronoomia osakond, Turu Ülikool Kokkuvõte

Neljapäeval, 4. novembril peetakse Tartus Gustav Adolfi päeva, et tähistada 389. aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Sel puhul asetatakse lilled mälestusmärkide juurde, esitletakse raamatut, toimub kontsert ja esilinastub film. Rootsi kuningas Gustav II Adolf allkirjastas 1632. aastal Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku. Sellele pühendatud päev algab 4. novembril kell 15.20 lillede asetamisega Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Tartu Ülikool on teinud teatavaks tänavused teenetemärkide kavalerid. Ülikooli tänutähega tunnustati MTÜ Stellaarium juhti Mare Ruusaleppa ning aumärgiga Tartu observatooriumi juhtivinseneri Viljo Allikut, tähefüüsika kaasprofessorit Anna Aretit ja vaneminseneri Enno Ruusaleppa.

Praegust ajajärku võib nimetada kaugseire kuldajastuks. Kunagi varem pole olnud sellist kaugseire andmete küllust nagu praegu. Lisaks on enamus nendest andmetest kasutajatele täiesti tasuta kättesaadavad. Andmetest usaldusväärsete järelduste tegemiseks on aga vaja tagada, et kõik kaugseire otsesed ja kaudsed mõõtmistulemused oleksid korrektselt kalibreeritud ning valideeritud.

Ülikooli eesmärk on hoida õppetöö avatuna nii kaua kui võimalik, seetõttu rakendame tugevamaid ohutusmeetmeid. Õppetööl, avalikes ruumides ja kohtumistel tuleb inimesi hajutada ja kõik, sh vaktsineeritud, peavad ülikooli siseruumides kandma maski. Nina ja suu katmiseks võib kasutada üksnes kaitsemaski, mitte näiteks salli või visiiri. Keskenduda tuleks sellele, mis on õppetöö jätkumiseks hädavajalik. Soovitame ära jätta või edasi lükata suured üritused. Ära jäävad ka rahvusülikooli aastapäevaga seotud üritused.

Selle aasta 1. juunil tegi Eesti Tõraverest esimest korda otselülituse kosmosesse. Eesti õpetajad said võimaluse esitada küsimusi Euroopa Kosmoseagentuuri astronaudile Thomas Pesquet'le, kes viibis rahvusvahelises kosmosejaamas. Nüüd on valminud kosmosekõnele tagasi vaatav video. Otsekõnes edastasid Eestist küsimusi Viimsi Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Ingrid Rõigas ning Väätsa kooli tehnoloogia- ja füüsikaõpetaja ja kosmosekoolide võrgustiku eestvedaja Jonas Nahkor. Kõnes osalesid peale Eesti ka Prantsusmaa ja Austria.

Tartu observatooriumis said reedel, 8. oktoobril kokku kosmosesektoris töötavad eesti naised ja kosmosest huvitatud noored. Üritus oli osa üleilmsest kosmosenädalast, mille lööklause oli sel aastal "Naised kosmoses".

Tänavused observatooriumi stipendiumid pälvisid doktorandid Toni Tuominen, Hans Teras ja Nikolay Moshenskiy. Stipendiumid määratakse üliõpilastele, kes on õpingute vältel näidanud suurepäraseid tulemusi ja head õppeedukust. Ernst Julius Öpiku nimelise stipendiumi laureaat on Toni Kalevi Tuominen. Stipendiumi saab igal aastal astronoomiat või sellega seotud eriala õppiv tudeng.