Sisukord

Direktori eessõna
Aasta arvudes
Teadusartiklid
Tähtsündmused

Eessõna

Direktor Antti Tamm

Kuivõrd Tartu Ülikooli Tartu observatoorium (TO) ei moodusta omaette saaruniversumit, siis mõjutasid selle tegevust ka 2022. aasta globaalsed sündmused ja protsessid. Tagantjärele võib lõppenud aastat lugeda TO jaoks igati kordaläinuks. Allpool on toodud väike kollaaž mõningatest TO 2022. aasta saavutustest, tegevustest ja suundumustest.

Euroopas vallandunud jõhkra ja ebaõiglase sõja üks tulemus on, et senisele kahele ukrainlasele TO kollektiivis lisandus veel neli; kõik said tööle oma erialal. Lisaks pakkusime esmast turvalist peavarju sõjakeerisest põgenejatele ning kogusime annetusi Ukrainast pärit TÜ tudengitele.

TO teadus-, arendus- ja õppetöö liikusid suurema COVID-pandeemia järel edasi tavapärasemas rütmis ning vormis: virtuaalkohtumised asendusid valdavalt füüsilistega, majas käis arvukalt koostööpartnereid ning külalisi; president Alar Karis istutas TO-s arendatava metsaistutusroboti prototüübi abil tammepuu; kärarikkalt avasime uue mahuka katselabori – Kuu pinda simuleeriva maaaluse „kosmosepunkri“.

Kliima- ja üldisemalt keskkonnakriisist ajendatuna kaldub järjest suurem osa TO tegevustest just keskkonnateemade poole, iseäranis meie arvukate kaugseirevaldkonna projektide kaudu. Nii osales Bonnis toimunud Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) suurel kaugseire- ja keskkonnateemalisel sümpoosionil „Living Planet“ tervelt kümme TO töötajat; esitleti uuemaid tegemisi ja tulemusi ning arutleti, kuidas Maa keskkonna heaks efektiivsemalt panustada. Metsaseire töörühm üllitas aga aasta lõpus avalikkusele testimiseks nutirakenduse hooldusR, mis näitab kaugseireandmete põhjal majandusmetsade tervislikku seisundit. Algas uus etapp Euroopa kaugseirevaatluste kalibreerimise- ja valideerimise projektile FRM4SOC;  Eesti koolinoorte kliimateadlikkuse tõstmisega tegeleb aktiivselt TO külastuskeskus – 2022. aasta lõpus sai allkirjad projekt „Kliimateadlik“, mille käigus töötatakse koostöös TÜ ja TLÜ kliima-, haridus- ja ühiskonnateadlastega välja kliimateemalised õppekavad ja -materjalid üldhariduskoolidele.

TO arenduskoostöö ettevõtlusega hargneb järjest mitmekesisemates suundades. 2022. aasta tõi TO koostöövõrgustike hulka kavandatava NATO innovatsioonikiirendi Diana ning Eesti Lennundusklastri poolt käivitatud droonivaldkonna arendusinitsiatiivi. Jätkub mahukas partnerlus AS-ga Milrem nii Maal kui Kuul autonoomse navigeerimise arendamiseks. Ka küberturve, millest on kujunemas Eesti üks võtmevõimekusi, on nüüd TO tegevussuunade hulgas – riikliku rakendusuuringute programmi toel algas 2022. a alguses küberturbealane koostöö ettevõttega CybExer Technologies, eesmärgiga arendada tudengisatelliidi ESTCube-2 baasil satelliitide küberturvalisuse kompetentsi nii ettevõttes kui observatooriumis. Põnevatest kosmosetehnoloogiaprojektidest võiks veel mainida Veenuse happesuse määramise sensori arendamist USA erakapitali najal kavandatava missiooni Venus Life Finder tarbeks. ESA kinnitas ametlikult missiooni Komeedipüüdur (Comet Interceptor), mille jaoks on TO-s arendamisel komeedivaatluskaamera OPIC.

Kuigi suurema osa rahvusvahelisest astronoomiaalasest eetriajast röövis James Webbi teleskoop ja sellega saadud esimesed süvakosmosevaatlused, edenes vaatlusvõimekus ka Tõraveres. Värskenduskuuri läbisid kahe suurema teleskoobi peeglid. Samuti edeneb suurte sammudega 1,5-meetrise teleskoobi muu riistvara uuendamine ja täiendamine; kogu uuenduskuur jõuab lõpuni 2023. aastal. TO suur teleskoop on olulisel kohal eksoplaneetide uurimise missiooni Ariel maapealsete tugivaatluste tegemiseks; see TO osalusega ESA missioon sai lõppenud aastal lõpliku heakskiidu. Arieli missiooniga on seotud ka TO koordineeritav mahukas koostööprojekt EXOHOST, mille rahastamise Euroopa Komisjon heaks kiitis. Lisaks jätkus töö teistes suurtes rahvusvahelistes vaatlusprojektides (J-PAS, 4MOST).

Tartu Ülikoolis toimunud doktoriõppereformi raames käivitas TO 2022. aasta sügissemestril Eesti esimese kosmosevaldkonna õppekava –doktoriõppekava “Kosmoseteadus- ja tehnoloogia”. Uuel erialal alustas õpinguid viis doktoranti.

Pandeemia kõrgajal peatunud õpetajakoolitus ja koolilaste ekskursioonide ning aktiivõppeprogrammide läbiviimine said taas hoo sisse, nagu ka suvine kooliõpilaste teadusmalev. Läbi viidi mitmeid avalikkusele suunatud üritusi nii Tõraveres kui mujal (nt temaatiline tumeainenädal populaarses Tartu kõrtsis Barlova). Arendusjuht Tanel Liira pälvis ETAGilt teaduse populariseerija preemia; juhtivinsener Viljo Allik valiti Eesti Inseneride Liidu poolt aasta inseneriks. Mitmed TO tegevused pälvisid ka laiemat meediakajastust; ajakiri Horisont üllitas mahuka kosmose erinumbri, mille täitsid valdavalt TO teemad ja autorid.

Kõiki TO olulisi tegevusi ja saavutusi aastast 2022 ei ole siinsetel veergudel võimalik ära märkida. Hea ülevaate TO viimaste aastate üldisest arengust andis aga institutsionaalse arendusprogrammi ASTRA meetme projekti KOMEET lõpparuanne. Projekti raames edendati ja avati väljapoole TO teadus- ja arendustegevusi ning laboriteenuseid sellisel määral, et mäekõrguselt sai ületatud enamik projekti alguses seatud eesmärke ja sihtväärtusi, iseäranis ettevõtluskoostöö ja laboriteenuste osas.

 

Aasta arvudes

Teaduspublikatsioonid 41

Teadusprojektid 39

Populaarteduslikud artiklid 33

Koolitustel osalenud õpetajaid 287

Külastajaid 3957

Töötajaid 108

 

Teadusartiklid

Tartu observatooriumi töötajate sulest ilmus 2022. aastal eelretsenseeritud teadusajakirjades 41 artiklit. Toome välja mõned tavameedias kajastust leidnud artiklid.

• BOSSi Suur Sein laguneb
• Kuidas mõjutab kliima Euroopa metsade suremust?
• Muutus puulehe kaldenurgas võib muuta puude süsiniku sidumise võimet
• Tartu teadlased esitlesid Veenuse pilvede happesuse mõõduriista
• Kosmilise võrgustiku tühikutes leidub tähetekke lõpetanud galaktikaid

 

 

Tähtsündmused

 

Esitleti Eesti järgmist satelliiti ESTCube-2

4. jaanuaril kl 14.14 toimus Tõraveres Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis ja veebis pressikonverents, kus tutvustati avalikkusele esimest korda Eesti järgmist tudengisatelliidi ESTCube-2 sõumudelit.

Vaata YouTube´ist pressikonverentsi veebiülekannet

 

ESA kinnitas kosmosemissiooni Komeedipüüdur

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) kinnitas lõplikult kosmosemissiooni Comet Interceptor ehk Komeedipüüdur. Missiooni käigus ehitatakse üks suurem kosmosesond ja kaks väiksemat. Nendest ühe pardal läheb esimest korda süvakosmosesse ka Eestis ehitatav instrument nimega OPIC (Optical Periscopic Imager for Comets). See on periskoobiga varustatud kaamerasüsteem, mille nimelühend on inspireeritud Eesti astronoomist Ernst Öpikust, kelle järgi on ka nimetatud Öpik-Oorti pilv, millest tulevad objektid on selle missiooni kõige tõenäolisemaks sihtmärgiks. Kaamerasüsteem peab möödalennu ajal valima välja vaid kõige väärtuslikumad kaadrid, sest möödalennu aeg on napp ning kommunikatsioon Maaga toimub viivitusega.

 

Osalemine Living Planet sümpoosiumil

2022. aasta Living Planet sümpoosium toimus 22.–27. mail ilusas rohelises Bonnis. Observatooriumist oli kohal 11 töötajat, esmakülastajatest veteranideni välja. Riho Vendt pidas ettekande referentsmõõtmistest ja Liigi Jakobson kaugseire rakendustest Eestis. Tartu observatooriumist oli väljas seitse postrit.

 

Avati kosmosemissioonide simuleerimise keskus

1. juulil avati Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis kosmosemissioonide simuleerimise keskus. Osaliselt maa all asuv keskus on pälvinud hellitava hüüdnime kosmosepunker. Keskusesse on graniitliivast rajatud tehislik kuupind. Suuremat liikumisvabadust vajavate instrumentide katsetamiseks on pikk koridor, kus praegu testitakse näiteks Komeedipüüduri missiooni ideid.

 

Suvine teadusmalev koolinoortele

Suvises koolinoortele suunatud teaduslaagris tehti uurimsitöid kolmel kosmosega seotud uurimissuunal: astronoomia, kaugseire ja kosmosetehnoloogia. Osalejaid oli üle Eesti ning huvi igale uurimissuunale jätkus üsna võrdselt. Uurimistöid juhendasid: Kristo Allaje, Mari Allik, Anna Aret, Erko Jakobson, Anni Kasikov, Karl Hendrik Kolina, Mait Lang, Mihkel Pajusalu, Jan Pisek, Silver Põlgaste ja Elmo Tempel.

 

Osalemine Rahvusvahelisel Astronautika Kongressil

Rahvusvaheline Astronautika Kongress (IAC) on iga-aastane suursündmus, kuhu tulevad kosmoseentusiastid üle terve maailma, et kohtuda teiste valdkonna kollegidega. Tavaliselt on kohal nii riiklikud organisatsioonid kui ka suured erasektori korporatsioonid ning „uue kosmose“ ettevõtted. Tartu Ülikooli Tartu observatoorium osales IAC-il seni suurima delegatsiooniga. Selleaastasel messialal oli EASi ja Kredexi ühendasutuse juhtimisel püstitatud Eesti stend. Lisaks Tartu Ülikoolile oli seal esindatud veel üheksa Eesti kosmoseorganisatsiooni ja -ettevõtet.

 

Tumeaine nädal Barlovas

Igal aastal 31. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist tumeaine päeva. Külalisteaduri Maria Jose Benito Castano eestvedamisel korraldati sel puhul Barlovas kontsertõhtu ja näitus. Muusikalise ülesaste tegi Tartu observatooriumi teadlaste majabänd. 

 

Tartu observatooriumis toimus Eesti kaugseirepäev

Iga kahe aasta tagant toimub Tartu observatooriumis Eesti kaugseirepäev. Sel aastal korraldati seda juba kuuendat korda. Kohtumisel peetud ettekanded andsid hea ülevaade uuematest teaduse ja rakenduste arengutest Eesti kaugseires ning arutleti kaugseire tuleviku üle.

 

Metsahoolduse rakendus hooldusR

Tartu observatoorium andis välja hooldusraiete vajadust näitava rakenduse. Esialgu on metsakaart loodud vaid Kagu-Eesti kohta. Rakendus märgib punasega metsaalad, kus omanik võiks käia hooldusraie vajadust kontrollimas: tõenäoliselt kasvavad noored puud seal liiga tihedasti. HooldusR soovitused põhinevad õhusõidukilt kogutud lidariandmetel.

Laadi rakendus alla Google Play Store´ist

 

Tanel Liira sai teaduse ja tehnoloogia populariseerija II preemia

Eesti Teadusagentuur tunnustas Tartu observatooriumi arendusjuhti, õpetajat ja koolitajat Tanel Liirat. Auhind anti üle 15. teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teaduskommunikatsioon liigutab…“

 

Doktorandid Aditya Savio Paul ja Quazi Saimoon Islam võitsid Tartu Ülikooli kolme minuti loengu konkursi

Märtsis võitis Tartu Ülikooli ingliskeelse kolme minuti loengu võistluse Tartu observatooriumi nooremteadur Aditya Savio Paul. Tema ettekande pealkiri oli „Something Fishy Lurkes : A Multi-Agent rendezvous with what's out there“

Vaata Aditya Savio Pauli loengut

Novembris pani sama võistluse kinni aga Tartu observatooriumi doktorant Quazi Saimoon Islam oma ettekandega „Visual methods for planetary surface navigation“

Vaata Quazi Saimoon Islami loengut

 

Viljo Allik valiti aasta inseneriks

Eesti Inseneride Liit (EIL) kuulutas aasta inseneriks Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi juhtivinseneri Viljo Alliku. Auhinna andis üle liidu asepresident Enn Kerner, kes kiitis Viljo Alliku saavutusi Eesti kosmoseriigi tutvustajana ja saadikuna.

 

Algas ürituste sari Tähtede õhtu Tõraveres

28. oktoobril toimus avalik vaatlusõhtu „Tähtede õhtu Tõraveres“. Kuigi juba päeval oli ette teada, et pilves ilma tõttu ei saa tähistaevast vaadelda, oli sündmus ootamatult populaarne. Kohale tuli peaaegu 40 inimest ning nad said osa Elmo Templi lühiloengust „Suurest Paugust tänapäevani“.